Rubriik: Maal

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

ÜLEKANNE

assotsiatsioonidel põhinev tähendusmuutus
(Eesti keele seletav sõnaraamat)

Viimased aastakümned on toonud meie kollektiivsesse alateadvusse märgatavaid muutusi, tehes seda tohutult mitmekesisemaks. Kohtame igal päeval rohkem sônumeid kui eelmisel ja kujutised on aina kiiremad. Seeria „Ülekanne“ koosneb seevastu väga aeglastest kujutistest. Need on äärest ääreni abstraktsed maalid, mis avavad end aegamisi ja loovad sildu alateadlikku kogemusruumi.

Sedasorti tööd on olemuselt materiaalse ja unenäolise maailma vahele jääv loor, mis inspireerib ühendust sügavama, argiselt puutumata jääva sisemaailmaga. Vormilt minimalistlikud, distantsilt lausa ühevärvilised meditatiivsed ristkülikud võimaldavad tähendustel sündida vaid kooskõlas vaatleja poolt kaasa toodud sisendiga. Seeläbi räägivad nad iga kord just sellestsamast inimesest, kes parasjagu maali ees peatub, luues tema mõtete ja tunnete jaoks isikliku ja ainulaadse lava. Tähendus sünnib siis, kui maali sisu ja vaatleja sisu kohtuvad.

Kui plahvatus plahvatab piisavalt kõvasti,
siis tolm ärkab ja hakkab endast mõtlema.

@JarodAnderson

Näitus on avatud perioodil 27.05—09.06 iga päev kell 11—19

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivalist TASE ’22

Kunstnik tänab EKA maaliosakonda ja Estmak Capitali.

olevkuma.xyz

13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.

Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.

Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.

Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.

Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.

Info messi kohta

EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.

Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.

“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.

Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.

Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista. 

Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu. 

Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.

Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.

Näitus toimub kahes peatükis.

Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)

Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

“Lugemistunnid” avamine toimub neljapäeval, 10. märtsil, kell 15.00 EKA raamatukogus. Näituseks on välja kasvanud maali oskonna 3. kursuse eelmise semestri stuudiopraktika tunnist.

EKA raamatukogus saab näha viie maalitudengi eriilmelisi tõlgendusi viiele raamatule, mida lugesime. Tervikuks kujunes näitus ehte- ja sepakunstniku Georg Arnoldi loomingu kaasamisega, kellelt on väljapanekus tööd seeriast “LP”, mis on on vinüüli meenutavad plasmakeevitus-tehnikas terasteosed. Kokku tuli mitmekesine ja tihedaid viiteid täis näitus, mis asub kusagil kirjanduse, muusika, maali- ja ehtekunsti vahealdel. Näituse pealkiri “Lugemistunnid” on võetud ühelt loetud raamatutest.

Kursuse juhendaja ja näituse idee autor, Mihkel Ilus: “Kursus keskendus raamatutele ja nende analüüsile, et pikema ringiga jõuda tagasi erialaste maaliküsimusteni. Raamatute valik on kirju ja mitmekesine, et rännata väga erinevates maailmatajudes ja stiilides. Kirjandusele proovisime leida vastet muusikast. Kujutlesime ja küsisime, et kui loetu oleks helikandajal, siis milline oleks selle plaadikujundus? Nii kujunesid stuudiopraktika lõpptulemusteks fiktiivsed vinüüliplaatide kaanekujundused.

Osalevad kunstnikud:
Gerda Hansen
Loora Kaubi
Jane Muts
Mari Steinberg
Helena Tääker
Georg Arnold

Loetud raamatute nimekiri:
Jorge Luis Borges “Hargnevate teede aed”
Robert Kurvits “Püha ja õudne lõhn”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Alexander Genis “Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra”
Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Kursuse juhendaja: Mihkel Ilus, VKT, maaliosakond, lektor/meister

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.

Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.

Näituse kuraator on Siim Preiman.

Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.

Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.

„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“

Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!

Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles