Rubriik: Vent Space

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Meie planeet on suremas.

Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.

Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.

Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?

Jah!

15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.

Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.

Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.

Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.

Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.

Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00

Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.

Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!

Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!

*

Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.

Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.

*

Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.

NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.

*

Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.

Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).  

Kolmapäeval, 6. veebruaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Carol Katkoffi isikunäituse “Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja
analüüsiks” avamine.

Carol Katkoffi huvitab, kuidas toimib maailma tajumise psühholoogiline protsess, mis paneb igaüht ümbrust kogema läbi enese kõverpeegli. Maailm, mida enese ümber tajume, on vaid kujutluspilt reaalsusest. Meie kujutluspilt aga määrab ära selle, kuidas maailma tajume.

Näituse võtmeks on akordionistiilis raamatuks köidetud metamorfoosne fotolugu. Raamatut saadavad videod
selle vaatajatest ning nendega tehtud intervjuudest. Raamatu lõi autor ideega, et lugu selles tekib vaataja olemasoluga olenevalt tema kogemustest ja kujutlusvõimest. Kaootilises, kuid narratiivses fotoloos tekitab kaamera uitav rännak metamorfoosse sündmustiku, mille vahetuvad peategelased võivad, aga ei pruugi, olla omavahel seotud vaid ajalis-ruumilise juhusliku kokkusattuvuse tõttu. Tegevustel on justkui eesmärgipärasus olemas, kuid iga hetk võib viia absurdini või enne püändi saabumist uue huviobjekti leidmiseni.

Fotolugu on kui väike replikaat maailmas kogetavale kaosele, milles püüame tähendusi luua juba seetõttu, et meil on selleks instinktiivne vajadus. Selle instinktiivse vajaduse kaudu proovib ka vaataja kaoses korda luua ja leida loos tähenduskihte. Vaataja osaleb aktiivselt loomeprotsessis, mille läbi tekib lugu vastavalt tema kogemustele ja kujutlusvõimele. Terviklik vorm tekib siis, kui kohtuvad vaataja oma isiksusega ja fotolugu. Protsess, mille vaataja läbib, on reflektsioon sellest, kuidas võiks analüüs toimuda ka muu vastuvõetud infoga ning eeskätt iseendaga. Tähenduskihid, mis autoril enesel teost luues võisid olla, ei oma tähtsust.

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini
ning on avatud iga päev kell 12-18.

Carol Katkoff õpib Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Käesolev
näitus valmis 2018. aastal tema Kõrgem Kunstikool Pallase Fotograafia eriala lõputööna.

Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus. 

Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.

9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.

Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.

Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine. 

„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.

Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?” 

Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.

Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.