Jaana Päeva “Everyday Companions: Meaning-Making Process Through Handbag Design” (Dissertationes 34)

Väitekirja uurimisaineseks on käekotid, mille olulisus moeakessuaari ja staatusobjektina on viimasel kümnendil niivõrd kasvanud, et käekott on muutunud funktsionaalsest tarbeesemest kaasaskantavaks manifestatsiooniks. Uurimuse fookuses on tähenduste konstrueerimine ja kommunikeerimine, sest ajastule omast mõtlemist ning igapäevaste vajaduste muutumist peegeldades on kott tähenduslik nii üksikisikule kui kultuurilooliselt. Uurimus keskendub käekotile  kui iseseisvale skulpturaalsele ning funktsionaalsele, inimkehaga seotud, kuid siiski eraldiseisvale objektile ja selle disainiga seotud tähendustele jättes käsitlemata toodete turundamisega seotud tähendusloome.

Doktoritöö kasutab disainimise kaudu uurimist (ingl research through design) ja semiootilist lähenemist, et siduda ajalooliste kottide analüüs kaasaegse disainiloomega. Eesmärgiks on uurida käekottide tähenduste püsimist ja muutumist ning uute tähenduste tekkimise potentsiaali. Võtmeküsimuseks on: kuidas käekott kommunikeerib tähendusi ja kuidas saab disainer kotti disainides tähendusi luua?

Väitekiri esitleb kolme juhtumiuuringut. Esimene neist keskendub uuenduslikkust kommunikeerivatele koti karakteristikutele. Teine uurib ajas vastupidavaid tunnusjooni, et sõnastada klassikalise käekoti välimus ja selle tähendus ning kolmas tegeleb käekottide päritoluga. Täpsemalt, kohalike ehk eestipäraste tunnusjoonte tuvastamisega, et sõnastada kohalikule kotidisainile iseloomulikud loomeprintsiiibid.

Juhtumiuuringud koosnevad kolmest etapist. Esiteks ajaloouurimusest, mis keskendub siiani uurimata Eesti kotidisainile maailmasõdade vahelisest perioodist, aastatest 1918-1940. Valitud ajaline periood langeb kokku Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodiga, kuid olulisem on, et kotidisaineri ning praktiku vaatenurgast on 1920ndate ja 1930ndate kotidisain kiirelt muutuv ja innovaatiline, samas reegleid loov ja kokkuleppeid kehtestav, seetõttu kõige intrigeerivam ja õpetlikum osa kotiajaloost. Teiseks etapiks on ajaloouurimuse tulemusi sisendina kasutava kotikollektsiooni loomine. Doktoritöö sisaldab disainiprotsessi kirjeldust, detailset ülevaadet valminud prototüüpidest ja valmistamise käiku peegeldavat analüüsi. Kolmandaks etapiks on tagasiside analüüs valminud prototüüpidele. Vaatluste ja intervjuude käigus kogutud andmed võimaldavad võrrelda ajaloolist ja kaasaegset tähendusloomet, näha kottide tunnusjooni, mille tähendused on ajas püsinud samad, sarnased või hoopis muutunud. Tagasiside analüüs aitab mõista, kuidas käekotte tajutakse, mis seda tunnetust mõjutab ning millised on disaineri võimalused tähendusi luua.

Juhendaja / Supervisor: Nithikul Nimkulrat, PhD
Eelretsensendid / External reviewers: Rosita Nenno, PhD Malcolm Barnard, PhD

Oponent / Opponent: Malcolm Barnard, PhD

Keeletoimetajad / Copy editors: Michael Haagensen, Mari Tuuling
Kujundus / Design: Angelika Schneider

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 34
484 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2021

ISBN 978-9916-619-26-1 (print)
ISBN 978-9916-619-27-8 (pdf)
ISSN 1736-2261

Jaga sõpradega:

Postitas Neeme Lopp
Viimati muudetud

Doktorikool