Järelvastamine. Kaur Alttoale (2017)

Järelevastamine. Kaur Alttoale

Toimetanud Anneli Randla

Artiklite kogumik on pühendatud keskaja arhitektuuri korüfee, restaureerimiseksperdi ja muinsuskaitsja Kaur Alttoa 70. sünnipäevale. Kõik autorid on olnud otseselt või kaudsemalt Alttoa õpilased.

Üksteist artiklit, mille teemad katavad erinevaid ajastuid ja valdkondi, suhestuvad Alttoa enda uurijahuvidega. Olgu nendeks Lõuna-Eesti linnused, Saaremaa kirikud või Valga vanalinn, keskaja kõrval ka 17. sajandi kunst või päris uus arhitektuur ajaloolises keskkonnas. Raamatu lõpus on Kaur Alttoa bibliograafia seisuga 1. juuli 2017.

Anu Männi avaartikkel Liivimaa piiskoppide nähtavatest jälgedest Euroopas joonistab laias kaares pildi hauakividest koorimantlini, Lüübekist Rooma ja sealt Rootsi kaudu tagasi. Juhan Kreemi „märkmed“ on lähemalt, kodusest Karksi kandist ning otsivad vastust küsimusele, mis mees ikkagi oli Karksi foogt ja mil määral ta korraldas kohalikku kirikuelu. Erki Russow, Villu Kadakas ja Rivo Bernotas dekonstrueerivad ühe näiliselt lõpuni läbiuuritud Tallinna linnamüüri lõigu ja tõestavad, et ka fondiarheoloogilistel kaevamistel võib jõuda oluliste uute tulemusteni. Maria-Kristiina Lotman, Kristi Viiding ja Anu Mänd pöörduvad oma artiklis tagasi palju-uuritud Nõo kiriku juurde, kuid teevad seda ühe ladinakeelse pealiskirja analüüsi kaudu, mis pakub uusi võimalusi ka ehituslikeks dateeringuteks.

Mis reformatsiooni järel muutus ja mis jäi endiseks ristimise sakramendis ning selle toimetamiseks vajalike kirikuriistade juures, uurib Merike Kurisoo Saaremaa materjali põhjal. Oma vana armastuse, puunikerdaja Christian Ackermanni juurde pöördub pea kakskümmend aastat hiljem tagasi Tiina-Mall Kreem, demonstreerides Tallinna Toomkiriku retaabli näitel, kuidas tänapäevased interdistsiplinaarsed uurimismeetodid toovad varasematele teadmistele lisa. Kaks järgmist artiklit on pühendatud ajaloolistele linnadele. Oliver Orro lahkab põhjalikult Valga muinsuskaitseala saatust ja kaardistab väärtusi, mis ametliku muinsuskaitse tähelepanu (veel) ei ole pälvinud. Lilian Hansar võtab kriitiliselt luubi alla uusehitused Tallinna ja Kuressaare vanalinnas ning annab soovitusi, kuidas varasemaid vigu vältida.

Kolm viimast artiklit on lühilood keskaegsete kirikute uutest leidudest. Anneli Randla tutvustab Keila kirikus 2015. aastal avastatud maalinguid. Pöide kirikus 2016. aastal leitud grafitilikule näole otsivad seletust Hilkka Hiiop, Juhan Kilumets ja Anneli Randla. Mõlemal juhul on tegemist hüpoteesidega, mille tõestamine ei pruugigi üheselt õnnestuda. Juhan Kilumets analüüsib enam kui kahekümne aasta jooksul tehtud tähelepanekute najal Karuse kiriku ehituslugu.

Toimetanud Anneli Randla

Keeletoimetajad: Hille Saluäär (eesti keel), Richard Adang (inglise keel)

Kujundanud Andres Tali

Eesti Kunstiakadeemia toimetised 22

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 7

327 lk, eesti keeles

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2017

ISBN 978-9949-594-36-8

ISSN 1406-2895

Järelevastamine kaas

Postitas Maris Veeremäe
Viimati muudetud

Muinsuskaitse ja konserveerimine