In Memoriam Leo Rohlin 25.07.1939 – 10.09.2022

Leo Rohlin. Foto: EKA arhiiv
Lahkunud on mitmekülgne keraamik ja kunstipedagoog, legendaarne Eesti keraamika tugisammas Leo Rohlin. Tema panus eriala arengusse on olnud hindamatu, mahukas ja erakordselt mitmekülgne. Leo Rohlin oli suurepärane keraamik ja õppejõud, EKA emeriitprofessor, kes oli läbi aastakümnete aktiivne nii disaineri, kunstniku kui eriala tehnoloogia ning ajaloo eripärasid talletanud mitme raamatu autorina.
Rohlin astus peale õpinguid Tartu Kunstikoolis riiklikku kunstiinstituuti keraamika erialale ja lõpetas selle 1965. aastal. Ajastule omane koolijärgne suunamine viis ta Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kus ta töötas kunstnikuna 1968. aastani kujundades nii selle aja vältel kui hiljemgi mitmeid tootmisse juurutatud keraamilisi esemeid – nii tarbenõusid, sealhulgas mitmeid kohviserviise, kui dekoratiivesemeid nagu näiteks seinataldrikud ja erinevad suveniirid. Üks esimesi ja levinumaid on erinevates värvitoonides ja glasuurilahendustes toodetud keraja keskosaga kohvikannuga mokaserviis aastast 1966, sellele järgnesid Gnoom ja mitmed teised.
Dekoratiivkeraamikast kujunesid koduseks klassikaks sgrafiitotehnikas seinalplaadid ja – taldrikud aga küünlajalad sarjast Meistrid ja palju muud.
Kui omaaegsed esteetilised eelistused, kuid eelkõige tööstus, soosis ratisonaliseeritud lähenemist nii vormile kui viimistlusele, haakus see orgaaniliselt ka Rohlini arusaamaga kaasaegsest lähenemisest ning ka oma unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllalt lakooniline suunates oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul tähelepanu just glasuuridele, mis andsid võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Selle kõrval valmis tal ka mitmeid serviise, mille puhul on hea meel, et need kuuluvad tarbekunsti- ja disianimuuseumi kogusse kuid on kurb, et neis sisalduv potentsiaal ei avaldunud laiemalt ja nende saatus oli jääda unikaalseks.
Leo Rohlin on ka mitmete monumentaalteoste autor. Tema kavandatud on keraamilised pannood mitmetesse hoonetesse, nende seas Tallinna Olümpiapurjespordikeskusesse (1980), mis tänaseks paraku on asjatundmatult korrastada püüdes rikutud. Tallinnas Mustamäel endise Majandusjuhtide Instituudi väliseinale kavandatud pannoo eest pälvis Rohlin 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemia. See teos on tänaseks demonteeritud ja ootab oma aega uue hoone fassaadil.
Rohlini käekiri kunstniku ja disainerina on alati olnud rahulik, lakooniline ja ratsionaalne, oma teostes annab ta võimaluse kõneleda eelkõige vormil või glasuuril. Ta on osalenud rohketel näitustel juba 1960. aastatest ja ETDMi kogusse kuulub ligi 200 Leo Rohlini teost, millest valik on eksponeeritud nii tarbekunsti- kui disaini tutvustavatel püsinäitusel.
Leo Rohlini puudutusest on osa saanud suurem osa täna Eestis tegutsevadi keraamikuid. Pedagoogina alustas ta kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel 1974-84 oli ta keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ja 1995-2005 keraamika osakonna juhataja.
Temalt on ilmunud kaks olulist raamatut: tehnoloogilale keskendunud Keraamika käsiraamat (2003) ja eriala ajaloole keskendunud Eesti keraamika ajast aega (2007). Nii nende koondamise kui pikaaegse eriala ajaloo õppejõu töö käigus on Rohlini koondatud mahukas materjal, mis tänaseks kuulub ETDMi kogusse, hindamatu pärand Eesti keraamika uurimiseks edaspidi.
Ta oli muuseumile ja Eesti Kunstiakadeemiale alati ja tingimusteta abiks oma laiade teadmiste ja suurepärase mäluga.
Leo Rohlin oli kunstnikuna aktiivne viimase hetkeni. Tema töid oli selgi suvel võimalik näha mitmel pool Eestis. Oma viimastes, tuhandetest väikeelementidest komponeeritud töödes tegeles Rohlin nii isiklike ja igavikulisemate teemadega kui Juhan Liivi luule lähema suhestumisega. Alles hiljuti, augusti keskel, kõneles ta oma näituse “Kui seda metsa ees ei oleks” avamisel Liivi muuseumis.
Leo Rohlin on pälvinud mitmeid preemiaid oma loomingulise tegevuse eest. Käesoleval aastal tunnustati teda kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemiaga.
Tema lahkumise järel tekkinud tühimik näib mõõtmatu. Jääme tänus mäletama säravat ja sooja inimest ning suurepärast kunstnikku. Tema kirest keraamika vastu sündinud mitmekülgne looming jääb meiega. Suur tänu kõige eest!
Sügav kaastunne Leo Rohlini perele ja lähedastele.
Ärasaatmine toimub Pärnamäe krematooriumis 16. septembril kl 15.30
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseum
Eesti Kunstike Liit
Jaga sõpradega:

Postitas Solveig Jahnke
Viimati muudetud