25. novembril kaitses Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis Indrek Rünkla doktoritöö „Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel“.
Doktoritöö püüab arhitektuuri näitel välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ja edasiandmisele. Teiselt poolt katsub töö modelleerida ühiskonda läbi ametiteks laotuse. Määratledes ameteid tegevuste, oskuste ja teadmiste kaudu, kaardistab väitekiri külgnevate professioonide mõju arhitekti praktikale, tema mõtlemisele ja ettepanekute kommunikeerimise viisidele.
Kõige üldisemalt kõneleb töö koosseisudest, nende kujunemisest ja muutlikkusest. Töö räägib arhitektuuri koosseisust ühiskondliku praktikana, ühiskonna koosseisust praktikateks laotatuna, arhitektuurse ettepaneku koosseisust, mõtlemise koosseisust üldiselt ja arhitektuuri tegemise juures, kaose koosseisust arhitektuuri tegemise juures ja veel mitmete asjade ja nähtuste koosseisudest. Nende erinevate asjade koosseisude uurimise siht on seatud arhitekti ameti sotsioloogilisele eritlemisele – läbi filosoofiliste ja empiiriliste vahendite püüab töö määratleda, missuguste seest- ja väljastpoolt mõjuvate jõuväljade toimealas amet moodustub ja muundub.
Doktoritöö juhendajad olid dr Margus Vihalem (TLÜ) ja dr Clarissa Moreira (Fluminense Föderaalne Ülikool, Rio de Janeiro, Brasiilia), eelretsensendid dr Epp Lankots ning dr Margus Ott (Tallinna Ülikool). Väitekirja oponeeris dr Margus Ott.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed olid dr Krista Kodres, dr Epp Lankots, dr Anneli Randla, dr Virve Sarapik, dr Tõnu Viik (TLÜ), dr Marek Volt (TÜ).
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel.