Järva valla üldplaneeringu kolhoosialade uuring. Maa-asulate elamismudelid.

Uurimistöö fookuses on maa-asulates asuvate kolhoosiaegsete kortermajade ning osaliselt ka kooli- ja tootmishoonete olukord ja kasutusvõimalused tulevikus. Teemat käsitletakse peamiselt läbi maa-asulate praeguste elamismudelite analüüsi ja kaasaegse elukeskkonna loomise. Töö keskendub Koeru ja Järva-Jaani asulatele Järva vallas. Uurimistöö toimub EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistristuudio raames, mida juhatavad arhitektid Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe.

Eesti maa-asulaid on avalikkuses sageli esitatud läbi kahaneva rahvastiku ja piiratud tööhõivega kaasnevate probleemide. Ühelt poolt ei tundu maal olevat piisavalt töökohti, et inimestele seal elamist atraktiivseks või üldse võimalikuks muuta. Teisalt kaebavad ettevõtjad sageli piisava hulga ja kvaliteediga tööjõu puuduse üle, et maal ettevõtlust arendada. Üks osa sellest üsna laiast probleemide ringist seisneb kindlasti maa-asulate elamispindade kättesaadavuses ja kvaliteedis. Eesti taasiseseisvumisest alates on valdav osa uusi elamispindu ehitatud suurematesse linnadesse ning maa-asulates on sageli kaasaegset elamispinda väga raske, kui mitte võimatu leida. Valdav osa maa-asulate elamufondist on pärit perioodist enne aastat 1990, sealhulgas korterelamud valdavalt perioodist 1946-1990. Võrreldes selle ajaga on tänaseks oluliselt muutunud inimeste ootused ja nõudmised oma elukeskkonnale.

Muutunud on ka töötamise viis ja karjääri ülesehitus. Varasem töötamine valdavalt ühe tööandja juures ja karjääri areng ühe ettevõtte sees ning ühes asukohas on asendunud märksa tihedama töökohtade ja tööandjate vahetamisega. See omakorda tähendab ka suuremat liikuvust ning võimalikku elukoha muutust vastavalt töökohale. Samuti on muutunud töö enda iseloom ning nõudmised töötajatele. Ühelt poolt on juurde tekkinud kaugtööd võimaldavaid positsioone, mille puhul ei ole lokaalsel elukeskkonnal suuremat tähtsust. Teisalt on paljud asukohaga seotud kaasaegsed töökohad üha nõudlikumad töötaja hariduse ja kvalifikatsiooni osas. Seda eriti kaasaegses tootmises. See tähendab, et ettevõtetele vajalik tööjõud on senisest parema haridusega ning seeläbi ka kõrgemate ootustega oma elukeskkonnale.

Viimase, elukeskkonda puudutava muutujana on oluline välja tuua muutused leibkondade koosseisus. Üha enam inimesi elab üksi, kuid eeldab suuremat sotsiaalse läbikäimise võimalust väljaspool kodu. Samuti on muutunud perede ootused elukeskkonnaga kaasnevate võimaluste ja teenuste osas. See toob paratamatult kaasa uuenenud ootused nii privaatse elamispinna kui laiema ja ühise elukeskkonna suuruses ja ülesehituses.

Kortermajade tühjenemine kunagiste kolhooside juures on eelkirjeldatud protsesside üheks tulemiks. Loomulikult on siin ka palju muid majanduslikke ja sotsiaalseid põhjusi, kuid väga üldise kokkuvõttena võib öelda, et neis majades ei taheta enam elada. Küsime siis, millistes majades, millises elukeskkonnas me tänapäeval tahame elada ja kuidas seda saavutada, kas saab siin olemasolevaid maju ära kasutada, või on mõistlikum ehitada midagi täiesti uut?

Tellija ja rahastaja: Järva vald

Periood: sügis 2019 – suvi 2020

Jaga sõpradega:

Postitas Kadi Karine
Viimati muudetud

Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuri­teaduskond