K. Vallikivi Elina Semane näitusest “Balls Out!!”

foto: Elina Semane

Läti kunstniku Elīna Semane (1991) näitus „Balls Out!!“ on komponeeritud telefoniga tehtud fotodest ning ühest videoteosest. Näituse toorus ning otsekohesus viib vaataja z-generatsiooni inimeste elu situatsioonidesse, mida suur osa on ilmselt ühel või teisel viisil kogenud, kuid väga vähe kajastatakse. 

 

Nagu kunstnikku tutvustavas tekstiski öeldud, avab Semane fotode kaudu inimese igapäevaelu, pakkudes seda ilustamata ning ühiskondlikele normidele väljakutset esitades. Semane ei määratle ennast feministina, kuid tema teostes on naiselikkusele ja ilule, vähemalt sellistele nagu üldiselt harjunud ollakse, selgelt vastandatud. Need on juhuslikult tabatud impulsiivsed hetked, milles Semane näeb vaid kunsti. 

 

Vesteldes kunstnikuga, tõi ta välja, et näitus on järg sellel suvel Lätis toimunud performance’ile „Everything is shit, except the piss“. Nagu ta ise muigega mainis, leidis performance suurt vastukaja Läti meedias, kohates nii tugevat hukkamõistu kui muret tema vaimse tervise pärast. Ka näituse „Balls Out!!“ juures on paljut, mis võiks anda ainest elavateks aruteludeks ühiskonnas aktsepteeritu üle. 

 

Kunstnik leiab, et jäädvustades vaid elu „ilusamat“ poolt, seda mis tundub kena, turvaline ja hea, petame me ennast ning süvendame rahulolematust ja vihkamist iseenda suhtes. Näitusel olevad fotod mängivad nii sümbolite (rist, must kass, roos jne), vaataja esmase segaduse kui ka toore rämedusega. Näituse üldmulje on veidi hüsteeriline, pakkudes vaatajale küll äratundmist, kuid kohati ka ebamugavust. 

 

Semane provotseerib vaatajat mitmete keeruliste ning vastuoluliste teemadega nagu seksuaalsus, alkohol ning selle kuritarvitamine ja vägivald (nii enda kui teise inimese suhtes). Grotesk ja piiripealsus kunstis ei ole iseenesest absoluutselt negatiivne, kuid siiski jäi õhku küsimus – kas sellisel määral ei teki oht ka karastunud publiku jaoks vaatemängu vinti üle keerata ja sellega rahulolematust esile kutsuda. Loomulikult on sellisel juhul vastuargumendiks, kas vaataja, kelle sündsustaju hoolimata „kunstina“ määratlemisest riivatakse, sellisele näitusele minema peab. Eks see jäägu igaühe enda otsustada… 

Link: PERFORMANCE

 

Kai Vallikivi on EKA’s kunstiteaduse ja visuaalkultuuriuuringute 2. kursuse tudeng.

Jaga sõpradega:

Postitas Kerly Ritval
Viimati muudetud