Eesti Teadusagentuur kuulutas välja 2019. aasta personaalsete uurimistoetuste taotlusvooru tulemused. Taotlusvooru läbisid edukalt mõlemad EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadlaste esitatud uurimisprojektid: prof Virve Sarapiku rühmagrant ja prof Andres Kure stardigrant.
Virve Sarapiku juhitud uurimisrühm alustab jaanuaris tööd 5 aastat vältava uurimisprojektiga “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)”. Uurimisprojekt võtab vaatluse alla kultuuriprotsessid Eestis aastatel 1986–1998: nn siirdeperioodil, mis langeb kokku sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida-Euroopas ja sellega kaasnenud põhjalike poliitiliste, majanduslike, institutsionaalsete ja tehnoloogiliste muutusega. Selle perioodi kultuuri on teatud määral uuritud eri kultuurivaldkondade piires, kuid seni puudub ülevaatlikum käsitlus siirdekultuuri arengutest ja suhetest ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Projekt viiakse läbi kolme asutuse – Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli – koostöös, mille tulemusena sündiv analüüs sünteesib siirdeperioodi kirjandus-, visuaalkultuuri-, teatri- ja filmikunsti nähtusi laiemal kultuuri- ja ühiskondlikul taustal. Uurimisprojekti töörühmas on lisaks Virve Sarapikule prof Piret Viires (TLÜ), dr Luule Epner (TLÜ/TÜ), dr Epp Annus (TLÜ), dr Jaak Tomberg (TÜ), Neeme Lopp (EKA) ja Mari Laaniste (EKA), 2021. aastal liitub uurimisprojektiga dr Regina-Nino Mion (EKA), lisaks on projekti kaasatud seitse EKA, TLÜ ja TÜ doktoranti.
Andres Kurg alustab tööd 4 aastat vältava uurimisprojektiga “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris”. Planeeritav uurimus keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. 1960. aastatest alates seostasid mitmed arhitektid Nõukogude Liidus oma töö uute tehniliste diskursustega – nagu küberneetika ja teaduslik prognoos – teostades projekte, kus tulevikku ennustav fantaasia oli allutatud teaduslikele parameetritele ja täpsetele arvutustele. 1980. aastateks olid fantaasiad teisenenud modernsuse suhtes kriitiliseks “paberarhitektuuriks”, vastates küberneetikast tuletatud käsitlusele tulevikust, mis on avatud alternatiivsetele ajaloolistele trajektooridele. Toetudes arhiivimaterjalidele ja suulistele allikatele, väidab antud projekt, et hilisnõukogude perioodi ruumilist ja kunstilist loomingut ei tuleks näha mitte ülalt alla suunatud ideoloogiate peegeldusena, vaid dialoogina tehnoloogiliste muutuste ja uute teadusdiskursustega, mis osalesid uue modernsuskogemuse loomisel Nõukogude blokis. Lisaks Andres Kurele asuvad uurimisprojektis tööle dr Mari Laanemets ja dr Epp Lankots.
Kokku otsustas ETAGi juhatus rahastada hindamisnõukogu ettepanekul 114 2020. aastal alustavat uurimisprojekti. Rahastustaotluste koguarv oli 2019. aastal läbi aegade suurim ehk 479 taotlust. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas pälvisid rahastuse kokku 11 projekti 75 esitatud taotlusest.