Jaak Tomberg esineb KVI-s

Pildil on kirjandusteadlane Jaak Tomberg
Asukoht:
Zoom

Algus k.p.:
18.03.2021

Algusaeg:
16:00

Lõpp k.p.:
18.03.2021

Neljapäeval, 18. märtsil kell 16.00 toimub KVI-s uurimisgrandi “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” raames esimene temaatiline seminar. Külalisettekandega “Teadusulme esteetika poliitikast” esineb kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Ettekandele järgneb William Gibsoni lühijutu “Gernsbacki aegruum” arutelu; vastav tekst on leitav siit.

Seminar toimub Zoomis. Kõik huvilised on oodatud!

“Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” on Haridusministeeriumi rahastatav stardigrant aastateks 2020-2023, mis keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. Grandi töörühma kuuluvad Andres KurgMari LaanemetsEpp Lankots ja Kristina Papstel.

Gernsbacki aegruum: Teadusulme esteetika poliitikast

Jaak Tomberg

Laialt levinud (eel)arvamuse kohaselt olevat teadusulmel prognostiline potentsiaal: see võimaldavat üksikasjalikku sissevaadet asjade tulevasse seisu, püüdvat tuletada ja ennustada lähemaid või kaugemaid ühiskondlikke, kultuurilisi, majanduslikke, poliitilisi, aga eelkõige teaduslikke ja tehn(oloog)ilisi arendusi. Teadusulme uurijalt küsitakse väga sageli just nende juhtumuste kohta, mil ulmekirjandusel on õnnestunud tuleviku suhtes n-ö täppi panna. See küsimus tekitab aga kiiresti kimbatust, kuna ajalooliselt on teadusulmel olnud tuleviku ennustamisel (kurikuulsalt) vilets teenistusleht. Sedamööda, kuidas teadusulme futuroloogilist funktsiooni kiputakse üle võimendama, jääb varju tema tõeline toime oleviku kriitilise peeglina. Oma ettekandes käsitlen teadusulmesse puutuvaid mõistelisi alusvastandusi (kognitiivsus–võõritus, oletamine–tuletamine, usutavus–vastavus, metafoorsus–metonüümsus, teaduslikkus–fantastilisus jne), et joonistada välja teadusulme kui seesmiselt vastuoluline nähtus, mille tõeline esteetiline mõjujõud põhineb tulevikunägemuse ja olevikupeegelduse vahelisel pingel ja tasakaalul.

Ettekandele järgneb seminaarne osa, kus arutleksime Kanada-Ameerika ulmekirjaniku William Gibsoni lühijutu „Gernsbacki aegruum“ (1981) taustal selle üle, mil viisil teadusulme igapäevases olevikus siiski meie tulevikusuunalist kujutlusvõimet kujundab – kuidas see ranciére’ilikult öeldes oma „esteetika poliitikat“ teostab. „Gernsbacki aegruum“ on lugu Ameerika fotograafist, kes saab Briti kirjastajatelt ülesandeks pildistada 1930. aastate Ameerika futuristlikku arhitektuuri, kuid elab oma ainesesse liigagi innukalt ja sügavalt sisse.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur