Kuressaare (H. Seuberlich, Das bischöfliche Schloss zu Arensburg. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904, S. 8)
Põhja pst 7, A501
Algus k.p.:
20.11.2020
Algusaeg:
11:00
Lõpp k.p.:
20.11.2020
20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein
Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)
Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.
Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel