Kunstnike konverents: Kuidas portreteerida lindu?
EKA aula, auditoorium A-101
Algus k.p.:
09.09.2022
Algusaeg:
11:00
Lõpp k.p.:
09.09.2022
Kuidas portreteerida lindu? Kunstnike konverents
9. septembril, kell 11.00, EKA aulas (A101)
Kõnelevad: Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits, Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu.
Konverentsi ajakava:
11.00 – 11.30 Sirje Runge “ARM, HIRM JA SURM” Sirjega vestleb Elen Lotman
11.30 – 12.00 Ene-Liis Semper “INIMENE OMA PÕHIOLEMUSELT ON MÄRG”
12.00 – 12.30 Tõnis Saadoja “KUIDAS PILT VÕTAB MAALI KUJU”
12.30 – 13.00 Hasso Krull “PEITUSEMÄNGU VÕIMALUSED“
13.00 – 13.30 Mark Raidpere “KUNAGI”
13.30 – 14.00 Liina Keevallik “KUJUND KUI ÄRATUSKELL. TARKOVSKI MOODI”
14.00 – 15.00 lõuna
15.00 – 15.30 Eero Epner “KUJUNDI SÜND”
15.30 – 16.00 Mart Kangro “ETENDUSKUNST KUI ANALOOGŽANR”
16.00 – 16.30 Andrus Laansalu “KAS MATERJAL TEGELIKULT ON IKKA VAIKNE?”
16:30 – 17.00 Peeter Laurits “AJURIPATS PEAB TILISEMA”
17.00 – 18.00 Paneeldiskussioon – Ene-Liis Semper, Eero Epner, Hasso Krull, Peeter Laurits, Tõnis Saadoja
Mida kunstnik teeb, kui idee teosest ei ole veel leidnud selgelt lahendust, kuidas täpselt lasta see materjalist esile tulla? Enamasti, või vähemalt väga tihti, on kunstnik siis vait. Ta ei räägi. Ta mõtleb kujutamise kategooriates. Miski on hakanud kujunema, aga veel seda pole. Tavaliselt pole kunstnikul niimoodi protsessis olles veel ka häid sõnastusi, mis laseks selle käimasoleva kujunemise kohta midagi öelda. See kujunemine ei ole sõnaline. Sõnadel ei ole sellele protsessile ligipääsu. Või kui ongi, siis sõnadel on omadus jätta suur hulk pidevust vahele, et kompaktselt ja koondatult tekitada ülekanne, sild füüsiliste asjade raskusest ja aeglusest keelelise mõtte kerguse juurde. Selle käigus läheb väga palju füüsilise tegelikkuse pidevust kaduma. Seda lihtsalt ei saa niimoodi kaasa võtta. Aga see ei kao kuhugi. See on endiselt olemas seal, kus kunstnik tema kaalu ja gravitatsiooniga töötas.
Ja mis sellega siis nüüd teha? Selle osaga protsessist, mida ei saa sõnastada, sest kogu keele olemasolu aja jooksul pole selle jaoks mingeid sõnu välja mõeldud. Kuhu me paneme selle, sõnastamatu ja vaikiva (tõsi küll, helilises plaanis ei pruugi see pidevus tingimata vaikne olla).
Ja edasi, kuidas see, mida ei saa sõnastada, aga mis on vältimatu füüsilisusega kohal, jõuab vaatajani? Selle inimeseni, kes tuleb teose juurde ja hakkab seda uurima. Ka selles protsessis pole sageli kuigi palju sõnu. Ja ka siin toimub kujunemine. Miski kujuneb vaataja peas.
Nüüd võiks küsida – kas see, mis niimoodi nendes mõlemas protsessis kujunes, on kujund? Kas see, mida me mõtleme kujundi mõistega igapäevases keelepruugis, on nende protsesside tulemist pigem rohkem? Või pigem hoopiski vähem? Kuidas kujunemine ja kujund on omavahel seotud? Ja kuidas nad on seotud nende aeglaste ja sõnastusest kaugel liikuvate protsessidega, milles kunstiteos valmis tehakse ja milles vaataja teosega kontakti saab. See küsimus sõltub väga palju neid protsesse tundvate inimeste vastustest. Ja vastused võiksid tulla konverentsi käigus pinnale. Pärast võib edasi olla vaikne.
Lisainfo:
Maria Hansar
konverentsi koordinaator
maria.hansar@artun.ee
55 65 55 96