Prof Kenneth framptoni avatud loeng 14.okt.

Kenneth Frampton. Foto: Jeff Barnett-Winsby

EKA Kunstiteaduse instituudi kutsel peab kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu New Yorgi Columbia ülikooli professor Kenneth Frampton.

Kenneth Frampton on arhitekt ja arhitektuuriajaloolane, kelle 1980. aastal esmailmunud “Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu” on 20. sajandi arhitektuuriloo kanoonilisemaid käsitlusi. Praeguseks juba neljanda, kaasaja infoga oluliselt täiendatud väljaandeni jõudnud raamat ilmus Eesti Kunstiakadeemia kirjastuselt 2012. aastal ka eesti keeles. Oma raamatuga on erakordselt laiahaardelise pilguga professor Frampton lisanud varasemasse läänekesksesse arhitektuurilukku Vene avangardi, Alvar Aalto ja Skandinaavia modernismi ja koloniaalmaade arhitektuuri ning mõtestanud tänapäevase üleilmastumisega kaasnevaid arenguid kogu maailmas. Arhitektuuriajaloo kõrval on Frampton kogu oma pika loominguperioodi vältel olnud ka viljakas kaasaja mõtestaja ja kriitik. Asunud 1965. aastal Suurbritanniast USA-sse, õpetades esmalt Princetoni ülikoolis ja alates 1972. aastast Columbias, kuulus Frampton koos Peter Eisenmani, Manfredo Tafuri, Rem Koolhaasi, Diana Agresti ja Anthony Vidleriga perioodi olulisimate modernismi ümbermõtestajate ringkonda. Columbias Framptoni osalusel 1973. aastal asutatud ajakirjast Oppositions sai järgnevaks kümneks aastaks arhitektuurimõtte kõige uuenduslikum platvorm, kus taotleti kriitilise teooria dialoogi praktika ja arhitektuurikultuuriga kõige laiemas mõttes. Framptoni enda veendumusi ja vaateid arhitektuuri arengule on tugevalt mõjutanud ühelt poolt Hannah Arendti ühiskonnakriitika, teisalt Martin Heideggeri kohaloome kontseptsioonid. Nii on ta alati rõhutanud arhitektuuri loomise ühiskondlikku vastutust ja konteksti spetsiifikat ning seisnud vastu hoonete käsitlemisele efektse kujundi või kaubana. 1983. aasta manifestatiivne essee “Kriitilise regionalismi poole”, kus ta rõhutab koha eripära arvestamist globaliseerumisega kaasneva sarnastumise ja stsenograafilisuse vastukaaluna, pole oma aktuaalsust siiani kaotanud. Neist veendumustest lähtuvad ka tema viimaste kümnendite monograafiad Alvaro Sizast (2000), Le Corbusier’st (2001), Tadao Andost (2003) ja Põhja-Ameerika arhitektidest (2012).

EKA Kunstiteaduse instituudi avatud loengute
sarja toetab Eesti Kultuurkapital. Professor Kenneth Framptoni loeng leiab aset
koostöös Helsingi Aalto ülikooliga.

Foto: Jeff Barnett-Winsby

Postitas Ingrid Ruudi
Kunstiharidus Viimati muudetud