Avatud Akadeemia kursused

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursusel tutvutakse köögi projekteerimise olulisemate aspektidega: ruumiplaneering, köögitehnika, valgustuslahendus, eritellimusmööbli projekteerimine, viimistlusmaterjalide valik ja esteetilise terviku loomine. Osaleja saab baasteadmised köögi projekti vormistamisest ning planeeringu loogikast, ergonoomikast, sisustamisest, köögitehnikast, valgustus- ja sanitaartehnilistest lahendustest ning tehnoloogilistest seostest.

Kursusele on oodatud igas vanuses täiskasvanud, kes tunnevad huvi sisearhitektuuri ja ruumikujunduse vastu. Erialased eelteadmised ei ole vajalikud ning oodatud on kõigi elualade esindajad. Fookuses on köök, seega sobib kursus eelkõige neile, kellel on soov ja/või vajadus viia end kurssi köögi eripärade, vajaduste ja lahendusvõimalustega.

NB! Kursuse käigus ei toimu joonestusprogrammi õpet.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

• Tutvutakse osaleja valitud või juhendaja välja pakutud köögi alusprojektiga. Osaleja peab vajaduse korral enda valitud alusprojekti mõõdistama.
• Töötatakse välja köögi projekteerimise lähteülesanne vastavalt alusprojektile.
• Töötatakse välja sobiv ruumiplaneering, sisustuse ja tehnika paigutus ning valgustuslahendused.
• Töötatakse välja esteetiline kontseptsioon, valitakse viimistlusmaterjalid, sisustustooted, köögitehnika, valgustid jne.

Õppemetoodika
Esimesel kohtumisel toimuvad sissejuhatav loeng ja arutelu. Tutvustatakse kursuse täpsemat ülesehitust, koostatakse osaleja vajadustel ja/või huvidel põhinev personaalne lähteülesanne, osalejatele jagatakse esmane abistav õppematerjal. Esimestes loengutes joonestamiseks vajalikke vahendeid vaja ei ole.

Edasistel kohtumistel toimub projekti praktiline juhendamine. Juhendaja annab igale osalejale personaalset tagasisidet vastavalt osaleja koostatud lähteülesandele ja iseseisva tööna teostatud projektmaterjalile.

Kursuse läbinu

• oskab lugeda lihtsamaid jooniseid ning teab nende teostamise loogikat ja reegleid
• mõistab köögi üldisi kujundus- ja planeerimispõhimõtteid
• mõistab köögi esmavajalikke tehnoloogilisi, ergonoomilisi ja logistilisi vajadusi ning seoseid
• omab ülevaadet köögi põhilistest siseviimistlusmaterjalidest ja nende omadustest
• omab ülevaadet köögitehnikast
• omab ülevaadet köögi valgustuspõhimõtetest
• on võimeline eskiisprojekti põhjal tekkivat tegelikkust analüüsima ning sellest järeldusi tegema

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde eksponeerimine, osalejate esitlused ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Joonestamiseks: A3-formaadis koopiapaberid, A3-formaadis millimeetripaberid, mehaaniline harilik pliiats, pehme kustukumm, Uni Pini tindipliiatsid (must, erineva jämedusega), läbipaistev joonlaud pikkusega 40–50 cm, läbipaistev kolmnurkjoonlaud, sirkel (pliiatsihoidjaga).

Esitlusmaterjalid: tööde esitlemiseks vajalikud materjalid ja tehnikad lepivad juhendaja ja kursusel osalejad kokku kursuse lõpus.

Isiklik sülearvuti fotode jm illustreeriva materjali ning abimaterjali otsimiseks.

Juhendaja
Käthi Kivi on mööblidisainer ja -projekteerija ning töötab sisearhitektina. Ta on spetsialiseerunud köökide projekteerimisele ja kujundamisele ning on mööbliga töötanud nüüdseks üle kümne aasta.

---

Aeg: 18. jaanuarist kuni 21. märtsini 2024 neljapäeviti kell 18–21 (v.a 1. ja 29. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A204 ning üks loeng köögisalongis (juhendaja valikul)
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 46 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 11. jaanuarini või kuni kohti jätkub

Hind: 380 eurot
Registreerudes enne 4. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 180 eurot, seejärel 9. jaanuariks 200 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursusel tutvutakse eluruumi sisearhitektuuri projekteerimise olulisemate aspektidega: ruumiplaneering, valgustuslahendus, eritellimusmööbli vajadus, viimistlusmaterjalide valik ja esteetilise terviku loomine.

Kursus annab ettekujutuse ja esmased teadmised projekteerimise erinevatest osadest, sisearhitektuuri projekti vormistamisest, eluruumide planeeringu loogikast, ergonoomikast, sisustamisest, valgustuslahendustest, sanitaartehnilistest lahendustest ja tehnoloogilistest seostest.

Kursusele on oodatud igas vanuses täiskasvanud, kes tunnevad huvi sisearhitektuuri ja ruumikujunduse vastu. Erialased eelteadmised ei ole vajalikud ning oodatud on kõigi elualade esindajad. Fookuses on eluruumid, seega sobib kursus eelkõige neile, kellel on soov ja/või vajadus viia end kurssi eluruumide eripärade, vajaduste ja lahendusvõimalustega.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus

Kava

• Tutvutakse juhendaja välja pakutud eluruumide alusprojektiga. Koostatakse tööplaan ja jagatakse välja lõppülesande kirjeldus.
• Töötatakse välja eluruumide sisearhitektuuri projekteerimise lähteülesanne vastavalt alusprojektile.
• Töötatakse välja sobiv ruumiplaneering, sisustuse paigutus ja valgustuslahendused.
• Töötatakse välja esteetiline kontseptsioon, valitakse viimistlusmaterjalid, sisustustooted, valgustid jmt.
• Lahendatakse eskiisina vajalik eritellimusmööbel.

Õppemetoodika
Esimesel kohtumisel toimuvad sissejuhatav loeng ja arutelu. Tutvustatakse kursuse täpsemat ülesehitust ja koostatakse personaalne lähteülesanne, mille aluseks on juhendaja jagatav alusprojekt. Edasistel kohtumistel toimub projekti praktiline juhendamine. Juhendaja annab igale osalejale personaalset tagasisidet vastavalt osaleja koostatud lähteülesandele ja iseseisva tööna teostatud projektmaterjalile.

Kursuse läbinu

• oskab lugeda lihtsamaid jooniseid ning teab nende teostamise loogikat ja reegleid
• mõistab eluruumide üldisi kujundus- ja planeerimispõhimõtteid
• mõistab eluruumide esmavajalikke tehnoloogilisi, ergonoomilisi ja logistilisi vajadusi ning seoseid
• omab ülevaadet eluruumide põhilistest siseviimistlusmaterjalidest ja nende omadustest
• omab ülevaadet eluruumide valgustuspõhimõtetest
• on võimeline eskiisprojekti põhjal tekkivat tegelikkust analüüsima ning sellest järeldusi tegema
• oskab eskiisprojekti siduda ühtseks tervikuks

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde eksponeerimine, osalejate esitlused ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Joonestamiseks: A3-formaadis koopiapaber, mehaaniline harilik pliiats, pehme kustukumm, Uni Pini tindipliiatsid (must, erineva jämedusega), läbipaistev joonlaud pikkusega 40–50 cm, läbipaistev kolmnurkjoonlaud, sirkel (pliiatsihoidjaga).

Esitlusmaterjalid: tööde esitlemiseks vajalikud materjalid ja tehnikad lepivad juhendaja ja kursusel osalejad kokku kursuse lõpus.

Isiklik sülearvuti fotode jm illustreeriva materjali ning abimaterjali otsimiseks.

Juhendaja
Ardo Hiiuväin on omandanud 2022. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi sisearhitektuuri erialal. Hiiuväin alustas erialase tööga juba õpingute ajal ning on tänaseks sisearhitekt oma arhitektuuribüroos WS Arhitektuur. Peale erialase töö annab Hiiuväin loenguid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas ja avatud akadeemias ning õpetab Kuressaare Ametikoolis kutseõpetajana disainieriala.

---

Aeg: 6. veebruarist kuni 16. aprillini 2024 teisipäeviti kell 18–21 (v.a 27. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A204
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 64 tundi iseseisvat tööd (4 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 30. jaanuarini 2024 või kuni kohti jätkub

Hind: 510 eurot
Registreerudes enne 23. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 200 eurot, seejärel 27. jaanuariks 310 eurot.

KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud andma põhjaliku baasarusaama sellest, kuidas arvutiga korrektselt pilti ja videot töödelda ning milliseid põhimõtteid peab rakendama digitaalseid töövahendeid kasutades.

Mis on piksel? Kuidas see salvestub? Mida peab pilti/videot tehes, kasutades ja manipuleerides arvesse võtma? Kuidas, milliseid ja millal kasutada 2D- ja 3D-tarkvara ning mis on nendega töötamise loogika? Põgusalt puudutame ka digitaalsete efektide teemat.

Teooria kõrval omandame praktilisi oskusi, mis aitavad digitaalseid kavandeid koostada ja tehtud pilte korrektselt ja lihtsalt töödelda. Sealhulgas vaatame, milliseid loomingulisi võimalusi pakub visuaalefektide valdkond, millal kasutada 3D- ja millal 2D-tööriistasid ning kuidas saada n-ö puhas lõpptulemus.

Kursus sobib neile, kes soovivad mõista ning kasutada digitaalseid vahendeid loomingus või pildi ja video korrigeerimiseks. Eelnev kogemus pole vajalik, kuid inimesed, kes on asjaga kokku puutunud, leiavad kursuselt palju uut.

Kursus on sobilik ka juba töötavatele fotograafidele, digitaalsete võimalustega tutvuda soovivatele kunstnikele, animaatoritele, 3D-kunstnikele, filmitegijatele, videomänguloojatele, Photoshopi kasutajatele ning inimestele, kes soovivad VFXi alal töötada.

Kursus tutvustab ka visuaalefektide toimimist ning väljundeid nii filmikunsti, VFXi, videomängude, animatsiooni, ARi, VRi ja digitaalproduktsiooni tööstuses. See kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad mõista, saada põhjalikke vastuseid ning avastada uusi digitaalseid vahendeid ja seda, kuidas need toimivad. Samuti inimestele, kes soovivad oma loominguliste tööriistade pagasit laiendada.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus, iseseisva töö tegemiseks arvuti kasutamise võimalus

Kava

1. päev. Sissejuhatus, kursuse tutvustus. Põhiterminid, valdkonnaga tutvumine ja huvide kaardistamine.

2. päev. Video ja fotograafia tehniliste teadmiste ABC. Kuidas kaamera töötab. Mis on ISO, säriaeg, aparatuur ja kuidas neid pildi jaoks tasakaalustada. Kuidas pilt salvestub, failiformaadid ning miks need on olulised. Miks värvid paistavad kaameras valed ja kuidas seda parandada. Mida peab arvestama kaamera ostmisel. Kuidas teha pilti digitaalses järeltöötluses kasutamiseks.

3. päev. 2D-pildi modifitseerimine, pildi vaatlemine ja sissejuhatus Digital Matte Paintingusse (DMP). Levinumate vigade ABC.

4. päev. Praktiline tund. Photoshop. 2D-pilditöötlus.

5. päev. 3D tutvustus: 3D valdkondade jagunemine ja tööjärjekord ehk workflow.

6. päev. Praktiline tund. Vaatame 3D-ruumi arvutis. Korrektne topoloogia. 3D kasutamine 2Ds.

7. päev. 2D ja 3D kombineerimine, vead ja troubleshooting. Kuidas analüüsida pilti.

8. päev. Kokkuvõte. Lõputööde arutamine, eelnevate teemade kordamine ning külaline.

Õppemetoodika
Paralleelselt loengutega toimub praktiline töö, kontakttundidele lisandub iseseisev töö

Kursuse läbinu

• teab, millest nii digitaalne kui ka analoogne pilt koosneb, kuidas kaamera töötab ja kuidas pilt salvestub ning kuidas see loob edasised eeldused pildi manipulatsiooniks
• teab, kuidas organiseerida ja planeerida digitaalset workflow’d
• on teadlik tehnilistest parameetritest, mida peab pildi loomisel arvesse võtma
• on omandanud baasteadmised 3D ja 2D toimimisest ning nende omavahelisest seosest ning oskab hinnata, mida on parem teha 3Ds ja mida 2Ds
• on tuttav erinevate programmide ja võimalustega ning on teadlik, kust leida rohkem informatsiooni
• oskab vältida levinumaid vigu, suudab algelisel tasemel luua Digital Matte Paintingut ja on tuttav korrektse 3D-topograafia ning ülesehitusega

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kirjalik analüüs digitaalselt töödeldud pildist ja üks vabal valikul loovtöö kas 2D- või 3D-meetodeid kasutades. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Tunnis märkmik või arvuti. Lõputööks on vajalik arvuti ja ligipääs ühele digitaalse töötluse programmidest: näiteks Photoshop, After Effects, Nuke, Maya Blender, Mari, Substance, Zbrush jne. Kokkuleppel on võimalik esitada lõputöö ka ainult kirjalikult.

Juhendaja
Eliis Kuusk on omandanud bakalaureusekraadi London College of Communicationis (University of the Arts London) filmikunsti erialal, spetsialiseerudes järelproduktsioonile (post-production) ja režissööri assistendi tööle.

Pärast õpinguid jätkas põgusalt vabakutselise monteerijana ja digitaalsete efektide kunstnikuna, kuni läks omandama põhjalikke teadmisi digitaalefektide alal National Film and Television Schooli (Royal College of Art), saades seal magistrikraadi. Pärast seda töötas kuni COVID-19 tulekuni 2D digitaalse kunstnikuna firmas Unit Film & TV (nüüd Misc Studios), mis keskendus valdkonnale high-end TV and feature. Seejärel naasis Eestisse, kus töötas „Eesti krimilugude“ seriaali režissööri assistendina ja firmas Asymmertic VFX digitaalse komposiitorina, kasutades Nuke tarkvara. VFXi oskusi on külalisena õpetanud ka London College of Communicationis. 

Kuusk näeb VFXi valdkonda ja digitaalseid võimalusi rohkem tööriista kui kutsumusena. Praegu töötab Kuusk maalikunstnikuna ning on juhataja Victoria Olt Galeriis, kuid võtab endiselt vastu väiksemaid filmi- ja VFXi projekte.

---

Aeg: 24. jaanuarist kuni 20. märtsini 2024 kolmapäeviti kell 18–19.30 (v.a 28. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A404
Maht: 16 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 36 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Õppegrupp: 10 kuni 12 õppurit
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 17. jaanuarini või kuni kohti jätkub
Hind: 275 eurot

Maastikuarhitektuuri mikrokraadiprogramm „Linnamaastikud” võtab tähelepanu alla tiheasustusalad ning inimese ja ruumi suhte, andes õppijale võimaluse lähemalt uurida, kuidas inimese asustatud maastikud on kujunenud ja kujundatud.

Õppijad saavad ülevaate maastikuarhitektuuri teooriatest ja ideoloogiatest, samuti selle eriala ülesannetest ja väljakutsetest sotsiaalses ja ökoloogilises plaanis, eriti kliimakriisi valguses. Olulisena nähakse iga inimese osalust elukeskkonna kujundamisel. Niisugusena on see vajalik täiendõpe kõigile inimestele, kes soovivad anda oma panuse mitmekesisema ja kestlikuma linnaruumi loomisesse.

Sihtgrupp
Oodatud on nii arhitektuurivaldkonnas tegutsevad spetsialistid kui ka laiemalt elukeskkonna vastu huvi tundvad inimesed. Kursus sobib avaliku sektori ja erasektori esindajatele, kes on seotud ruumiloome otsuste tegemisega.

Eeldused osalemiseks
Bakalaureusekraad ja motivatsiooni küsimustele vastamine (registreerimisel). Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.

Kava
Mikrokraadiprogramm on üles ehitatud 8 moodulina, igaüks neist 2EAP mahus: maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria, maastiku-uuringud, linnaökoloogia, dendroloogia, mullateadus, maastikuhooldus, maastikuehitus ja linnadisain.

• Maastiku-uuringud neljapäeviti 5. oktoober – 7. detsember 2023 kell 17.45-19.15
• Linnaökoloogia reedeti 6. oktoober – 1. detsember 2023 kell 14.15-16
• Dendroloogia laupäeviti 7. oktoober – 25. november 2023 kell 11-14
• Mullateadus 23/24 kevadsemester (jaanuar-veebruar)
• Ajalugu ja teooria 23/24 kevadsemester (veebruar-märts)
• Maastikuehitus 23/24 kevadsemester (veebruar-märts)
• Linnadisain 23/24 kevadsemester (märts-aprill)
• Maastikuhooldus 23/24 kevadsemester (suvepraktika TBAs suvekuude jooksul vastavalt kokkuleppele juhendaga)

Maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria
Kursus uurib maastikuteooria ja -praktika ristumist laiemate sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste muutustega alates 17. sajandist kuni tänapäevani. Maastikukujundust, arhitektuuri, urbaniseerumist ja ruumi tootmist üldisemalt käsitletakse kui ajaloolist protsessi, mis on kujundatud ühiskonna ja majanduse arengu mõjul. Esimene osa (17. sajandist 20. sajandini) käsitleb selliseid teemasid nagu metropoli tõus ja linnaplaneerimine, Briti pargisüsteemid, kolonialism ning maalilise, üleva ja täiustamise teooriad. Teine osa uurib 1970. aastate ökoloogilise kriisiga seotud sotsiaalpoliitilisi nihkeid ja maastikuarhitektuuri kasvavat tähtsust Ian McHargi mõju kaudu. Linnalooduse, maastikuurbanismi, kohataju ja hübriidtöö teooriad mõeldakse läbi seoses kaasaegse praktikaga.

Maastiku-uuringud
Kursuse eesmärk anda ülevaade geograafia uurimisvaldkondadest, rõhuga inimese ja maastiku suhetel. Antakse ülevaade loodus-, inim- ja kultuurigeograafiast, käsitletakse maastikke ajas, nende väärtusi ja potentsiaale, kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid, samuti mentaalseid maastikke ja nende seoseid keskkonnapsühholoogiaga.

Linnaökoloogia
Kursusel uuritakse, kuidas toimuvad ökoloogilised protsessid linnas, mis roll on linnaloodusel ja kuidas inimasustus seda mõjutab. Linn ei ole muust maastikust isoleeritud ja allub samuti loodusseadustele. Ometi erinevad linna ökoloogilised protsessid looduslikest selle poolest, et inimene on neid tugevasti reguleerinud. Kursuse eesmärk on tundma õppida, kuidas muuta linnakeskkond ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks, elurikkamaks ning elanikele meeldivamaks. 

Dendroloogia
Kursuse eesmärk on õppida tundma linnades enam levinud puid ja põõsaid, taimede kasvunõudeid ja arengutsükleid, aga ka võimalikke ohtusid, sealhulgas kahjureid ja nende mõjusid, et saada terviklik ülevaade linnahaljastuse probleemistikust ning osata iseseisvalt kavandada haljastusprojekti. Liikide, kasvukohatingimuste, koosluste ja kahjurite tundmaõppimise järel koostatakse iseseisev uurimistöö.

Mullateadus
Kursusel selgitatakse mullateaduse põhialuseid ning olulisust maastike planeerimisel. Luuakse alused seoste loomiseks mullastike iseärasuste ja taimede kasvukohaeelistuste vahel ning seeläbi mullatingimustega arvestava haljastuste kavandamiseks. Õpitakse tundma mullateaduse põhimõisteid ja metoodikaid, leidma ja kasutama abimaterjale ning määrama lihtsamaid mullaomadusi, lugema ja tõlgendama mullakaarti, määrama muldi ja tegema otsuseid mullaprobleemide lahendamiseks.

Maastikuhooldus
Kursus toimub praktika vormis Tallinna Botaanikaaias. Eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi pargikeskkonnas praktilise töö käigus. Töö käigus õpitakse tundma erinevate taimede ja koosluste kasvutingimusi ning hooldusviise ja -võtteid.

Maastikuehitus
Kursuse käigus saab ülevaate maastikuarhitektuuri rakenduslikust poolest: õpitakse mõistma, kuidas ideest jõutakse ehituseni, millega tuleb arvestada ja milline on maastikuehituse spetsiifika võrreldes hoonete ehitamisega. Saadakse teadmisi kontekstuaalse lähenemise kohta maastikuarhitektuuris ja õpitakse arvestama protsessidega: kasvamise ja muutumise, ilmastiku, aastaaegade ja muude tsüklitega. Maastike rajamise näidislahenduste kohta tehakse jooniseid, tutvutakse koostööpartnerite, materjalide ja välitingimustega.

Linnadisain
Kursuse eesmärk on õppida nägema seoseid arhitektuuri ja disainobjektide vahel linnaruumis, luua oskus märgata ruumi igapäevase väikeobjekti tasandil ning hinnata ja võimendada koha kvaliteeti. Kogutud teadmiste baasilt kavandatakse linnadisaini projekt, milles lahendatakse mõni kohaspetsiifiline probleem või võimendatakse koha potentsiaali läbi inimmõõtmelise ja -sõbraliku linnaruumi väikeobjekti.

Õpiväljundid. Mikrokraadiprogrammi läbinu

• mõistab elukeskkonda kui mitmekesist tervikut
• tunneb inimeste mõju maastikele ja vastupidi
• mõistab elava looduse rolli ehitatud keskkonnas
• oskab suunata elukeskkonna kavandamise protsesse
• omab ülevaadet ökoloogiast, muldadest ja taimedest tiheasustusaladel ning oskab neid teadmisi rakendada projektides
• tunneb linnamaastike kavandamise põhimõtteid ja etappe
• tunneb maastikuhoolduse põhimõtteid ja töövõtteid

Hindamine
Mikrokraadiprogrammi kursused on omaette tervikud, kus iga aine lõpus toimub hindamine, eksam või arvestus vastavalt ainekirjeldusele. Suurem osa ainetest on praktilise suunitlusega (sisaldavad uurimusi, õppekäike, projekte) ja eeldavad kohalkäimist. Kohustuslik on osaleda minimaalselt 80% ulatuses kontaktõppest ja teha kõik praktilised tööd. Programmi läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist EKA täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad
Mikrokraadiprogrammi juhendavad nii EKA kui ka teiste teadusasutuste esindajad. Kuna tegemist on arhitektuuri kõrvalerialaga, mille spetsiifika erineb osaliselt EKA enda ekspertiisist, siis on külalislektoritena kutsutud õpetama oma ala eksperdid Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Botaanikaaiast jm.

• Sean Tyler MSc, maastikuarhitekt, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalislektor
• Hannes Palang PhD, inimgeograaf, Tallinna Ülikool, külalislektor
• Piret Vacht PhD, mullateadlane, Tallinna Ülikool, külalislektor
• Mart Meriste MSc, bioloog, Tartu Ülikool, külalislektor
• Olev Abner MSc, dendroloog, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
• Heli Russak MSc, vanemaednik, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
• Karin Bachmann MSc, maastikuarhitekt (KINO maastikuarhitektid), EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant
• Mirko Traks MSc, maastikuarhitekt (KINO maastikuarhitektid), külalislektor
• Ivar Lubjak MA, arhitekt (Oaas arhitektid), külalislektor
• Maria Pukk MA, disainer (Oaas arhitektid), EKA disainiteaduskonna külalisdotsent
  

---

Aeg: 5. oktoober 2023 kuni 30. september 2024
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linnaruum (õppekäigud), Tallinna Botaanikaaed (suvepraktika)
Maht: 16 EAP ehk 416 akadeemilist tundi, millest 192 tundi on kontaktõpet ja 224 tundi iseseisvat tööd.
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisainfo: Marie-Katharine Maksim marie-katharine.maksim@artun.ee (praktilised küsimused), Katrin Koov katrin.koov@artun.ee (õppekavaga seonduvad küsimused)

Hind: 1390 eurot
Tasumine: registreerudes tuleb tasuda 150 eurot, seejärel 545 eurot 7. oktoobriks 2023 ja 695 eurot 10. veebruariks 2024

KANDIDEERIMINE
Kandideerimiseks on vaja esitada oma andmed ARTIs, mille kaudu tuleb tasuda ka ettemaks 150 eurot. Seejärel vastata motivatsioonikirja vormis küsimustele DOKIs.

Kandideerimine kuni 27. septembrini. Otsused teatatakse 29. septembril meili teel. Valituks mitteosutumisel tehakse tagasikanne hiljemalt kahe nädala jooksul.

Vilt on väga tänuväärne materjal, sest seda saab korduvalt ümber tõmmata ja uuesti vormida. Vildi taaskasutamisega on võimalik ennetada ja vähendada looduskeskkonna prügistamist ning uute jäätmete tekkimist, samuti säästa energiat ning piirata loodusvarade tarbimist. Vilt on valmistatud naturaalsetest kiududest, tavaliselt on viltkübarad ja -peakatted tehtud lamba- ja küülikuvillast või kopravildist toorikutest.

Kursuse käigus puhastatakse kõigepealt vana kübar. Selleks eemaldatakse (katkised) paelad ja voodrid, võetakse lahti kübara õmblused ning seejärel pestakse vilt pesumasinas  villaprogrammiga või käsitsi. Edasi venitatakse kübar uuesti kübaraklotsile ja antakse sellele uus kuju. Kui kübar on kuivanud, võetakse see vormilt ja õmmeldakse sisse higipael ehk sisepael. Pärast seda disainitakse kübar väljastpoolt, lisades kas paela, efektse ornamendi,pinnakaunistuse või kübara serva kantpaela. Õpitakse lapitehnikat ja seda, kuidas peita näiteks (koi)auke ja plekke. Aukude peitmiseks on erinevad tehnikad – tikkimine, lappimine ja intarsia ning värvi, vaha või vaiguga täitmine.

Selle kursuse jooksul saab viltkübar põhjaliku uuenduskuuri, nii et materjal taaskasutatakse ja seega säästetakse ka loodust.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. päev. Sissejuhatus. Mari Masso kübarakunstniku lühikene tutvustus. Vajaminevate töövahendite tutvustamine. Kasutatud kübara ehk vana vildi kvaliteedi kontroll ja sobivuse hindamine. Juhul kui kübaravilt on puine või kunstkiududest valmistatud, saab vanema viltkübara minu käest. Võib kasutada ka enda vana viltkübarat. Kübaraklotside näitamine ja valimine.

Kodus pestakse villaprogrammiga vilditoorik läbi, et järgmisel tunnil vilt kübaraklotsile tõmmata. Vana viltkübara puhastamine ja kübaraklotsile tõmbamiseks ettevalmistamine. Viltkübarate lühike ajalugu, erinevad kandmisviisid. Kübara valmistamise videote näitamine. Erinevate kübarakunstnike tutvustus.

2. päev. Erinevate töövõtete tutvustus ja vilditoorikute valmistamise video esitlus. Räägitakse pikemalt vilditooriku valmistamisest. Milline on vilditoorikute koostisosade ja kvaliteedi vahe? Milline on kalli ja odava vilditooriku vahe? Millist vilditoorikut on hea vormile tõmmata? Fotod ja näidised. Kübaraklotsi valimine. Kübaradisaini arutelu. Valida saab mitme erineva kübaravormi vahel: kaabu, barett, billbox, kandilise krooniosaga vorm ehk boart ja erinevad ümarad vormid.

Kui kübaraklots on välja valitud – vildi tugevdamine ja kübaraklotsile tõmbamine. Võib veel mõelda disaini ja kübara vormile tõmmata järgmisel korral. Kübar jääb vähemalt nädalaks klotsile, sest nii võtab kübar parema vormi jälje.

3. päev. Kübaradisaini arutlus. Vormile tõmmatud kübarate ülevoolimine, vajadusel aurutamine ja harjamine.  Kübarate vormile tõmbamine, kes eelmine tund ei venitanud kübarat vormile. Kübara vormilt maha võtmine.

4. päev. Kübara äärte lõikamine. Kübara vormilt maha võtmine. Kübara disainimine, otsustamine millised kandid ja paelad või värv kübarale tuleb. Vajadusel aukude täis tikkimine või värvi/vahaga täitmine.

5. päev. Kübara sisepaela õmblemine. Kübarale, kas paela, efektse ornamendi, pinnakaunistuse võ kantpaela õmblemine.

6. päev. Kübarate lõpetamine. Kübara disainimine väljastpoolt.

Õppemeetod
Kursus jaguneb teoreetilisteks loenguteks, milles käsitletakse kübarate ajalugu, materjale ja erinevaid teostamise viise, ning praktiliseks tööks, mille käigus valmib igal osalejal üks vanast kübarast valmistatud uus kübar.

Kursuse läbinu

• oskab kübarat puhastada
• teab kuidas luua kübara disaini
• oskab vormida vanast kübarast uue kübara, kui on olemas kübaraklots, vilt ja želatiin
• oskab õmmelda kübara sisepaela ja voodrit
• teab olulisemat viltkübarate ajaloost
• teab kuidas valmistatakse vilditoorikut
• teab kuidas taaskasutada vana vilti
• oskab parandada vildi auke või koiauke

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on valmis kübara esitlus ja arutelu. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Juhendaja räägib esimesel kohtumisel, millised vahendid peaksid täpselt olema, mis osaleja ise kaasa võtab, ja milleks neid kasutatakse.

Osaleja võtab ise kaasa: triikraud, käärid, madal kauss, suur lusikas segamiseks või silikoonist köögispaatel ja lillepott.

Kübaraklotsid, vanad vildid, spetsiifilisemad materjalid ja vahendid on kohapeal ja sisalduvad kursuse hinnas.

Kohapeal on olemas: kübarsepa naelad, haamer, nöör sidumiseks, voolimisluu, toidukile ja näpitsad.

Juhendaja
Mari Masso on lõpetanud EKA aksessuaaridisaini eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Ta töötab firmas Mari Masso Millinery, mis disainib ja valmistab kübaraid. Mari Masso annab vildist kübarate valmistamise tunde EKA aksessuaari erialal.

---

Aeg: 11. september kuni 16. oktoober esmaspäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, õpperuum B510
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 4. septembrini või kuni kohti jagub

Hind: 390 eurot
Registreerudes enne 28. augustit, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 190 eurot, seejärel 2. septembriks 200 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud algajatele, kes soovivad õppida kaasaegseid disainitehnoloogiaid, et luua digitaalseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad kasutaja vajadustele.

UI/UX disainer on aastal 2023 üks kõige nõutavamaid elukutseid IT- ja disainivaldkonnas. Disainil on jõud maailma paremaks muuta ja seda teevadki UI/UX-disainerid iga päev — parandavad kasutajakogemust ning leiavad mugavamaid ja esteetiliselt ilusamaid lahendusi.

See kursus aitab saada põhiteadmised UI/UX-disainist ja võib olla teie IT-karjääri lähtepunktiks. Kursusel koostab iga osaleja oma isikliku projekti.

Eeldused osalejale Keskharidus ja inglise keele oskus (kursus toimub inglise keeles), arvutikasutamise baasteadmised

Kava

1. Päev. UI/UX sissejuhatus. Mis on UI/UX? UI/UXi põhimõtted. Disainiprotsessi ja Figma tarkvara ülevaade.

2. Päev. Kasutajate uurimine. Isikud ja kasutajalood. Kasutajate tagasiside analüüsimine.

3. Päev. Informatsiooni arhitektuur ja wireframing. Wireframe’ide loomine FigJamis, et kavandada kujunduse paigutust ja struktuuri.

4. Päev. Visuaalse disaini põhialused. Paigutus, kompositsioon ja visuaalne hierarhia.

5. Päev. Interaktsioonidisain. Kasutajate suhtlus ja vood (user interactions and flows). Kasutajate käitumise mõistmine, interaktsioonidisaini parimad tavad.

6. Päev. Kasutatavuse testimine. Kasutustestide planeerimine ja läbiviimine. Testitulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. Tagasiside põhjal disainide kordamine ja parendamine.

7. Päev. Paneme kõik kokku. UI/UX-disaini integreerimine arendusprotsessi. Koostöö arendajate ja teiste huvirühmadega.

8. Päev. UI/UXi töövõimalused. Tööintervjuud, millist portfooliot ja oskusi ettevõtted ootavad. Kursuse projekti esitlus. Tagasiside.

Õpiväljundid

• teab, mis on UI/UX-disaineri töö
• on omandanud üldisi teadmisi visuaalsest kommunikatsioonist
• tunneb vajalikke tööriistu digitaalsete visandite ja prototüüpide loomiseks

on täiendanud oma portfooliot UI/UXi projektiga

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kursuse jooksul arendatud isiklike projektide esitlus ning tagasiside. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Isiklik sülearvuti, Figma(tasuta prooviperiood)

Juhendaja

Andrei Kedrin on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala ja omandanud bakalaureusekraadi 2006. aastal. Tal on laialdane kogemus digitaalsete toodetega disainitööstuses. Lisaks disainile tegeleb Andrei illustratsioonide ja tänavakunstiga. Ta õpetab kursusi Kumus. On huvitatud uut tüüpi digitaalsest kunstist.

---

Aeg: 5. september kuni 24. oktoober 2023 teisipäeviti kell 18–19.30
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A502
Maht: 16 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 29. septembrini või kuni kohti jätkub

Hind: 225 eurot

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud õmblushuvilistele, kes tahavad arendada oma õmblemis- ja konstrueerimisoskusi. Kursusel pööratakse tähelepanu erinevatele konstrueerimissüsteemidele ning valitakse välja üks, mille põhjal tehakse enda mõõtudele vastav lõige. Lõike põhjal õmmeldakse makett, kus vajadusel viiakse sisse parandused ning parandatakse vastavad eksimused ka originaallõikel.

Samuti pööratakse tähelepanu pükste detailidele, räägitakse meeste- ja naistepükste konstruktsioonierinevustest ning erinevate materjalide kasutamisest pükste õmblemisel. Kursuse viimases osas toimub modelleerimine põhilõike baasil, mille abil on võimalik ilma uut lõiget konstrueerimata saada sobiv konstruktsioon. Kavandatakse sobivast materjalist ja tegumoega püksid, mis õmmeldakse ka valmis, ning lisaks tutvustatakse eestikeelset erialakirjandust.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus, algteadmised õmblemisest, õmblusmasina olemasolu kodus iseseisva töö tegemiseks

Kava

1. päev. Sissejuhatus ainesse. Pükste ajalugu. Erinevad materjalid pükste õmblemiseks. Töövahendite tutvustus. Erinevad konstrueerimismeetodid. Kasutatava meetodi tutvustamine.

2. päev. Mõõtude võtmine paaris. Mõõtude ülesmärkimine, vajalike töövahendite ülevaatamine. Alustame konstrueerimist pükste esidetailist, vajalike lisadetailide konstrueerimine. Pükste tagadetaili konstrueerimine. Esi- ja tagadetailide kopeerimine kalkale.

3. päev. Detailidele õmblusvaru lisamine. Maketikangast detailide väljalõikamine. Kodus maketikangast pükste prooviks ettevalmistamine. Proovi läbiviimine paarides. Paranduste sisseviimine lõikel ja uue lõike kopeerimine. Põhilõike baasil modelleerimine. Individuaalse moejoonise tegemine ja tähtsamate sõlmpunktide arutelu.

4. päev. Pükste detailide väljalõikamine ja ettevalmistus õmblemiseks. Taskute ja esikinniste töötlemine.

5. päev. Põhidetailide õmblemine ja proov (võib ka kodus teha).

6.–7. päev. Õmblemine ja paranduste tegemine, konsulteerimine.

8. Lõpuviimistlus ja tööde esitlus, küsimused-vastused, tähelepanekud.

Õppemetoodika

Kasutatakse individuaalselt lähenemist, töö toimub paarides. Töö tempo ja tunni teemas püsimine sõltuvad osalejate ettevalmistusest ning kiirusest (inimesed on erinevad ning nendel on erinev iseseisva töö oskus). Paralleelselt praktilise tööga jagatakse ka teoreetilisi teadmisi.

Kursuse läbinu

• teab erinevaid rõivaste konstrueerimise süsteeme
• oskab võtta kliendilt mõõte ning nende põhjal konstrueerida põhilõike
• teab ja tunneb pükste detaile ning oskab nimetada erinevusi meeste- ja naistepükste konstrueerimisel
• oskab modelleerida põhilõike baasil uue püksilõike
• teab ja tunneb erinevaid materjale ning oskab neid valida

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, millele saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kursuse lõpuks valminud pükste esitlus ja ühine arutelu. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Osaleja võtab ise kaasa: tugevam jõupaber, kalka, mõõdulint, käärid, maketikangas, värviline marker, põhikangas, vajalikud abivahendid pükste õmblemiseks

Juhendajad
Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud ennast Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme erinevatele etendustele ning töötanud ka filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Praegu õpib Aasamäe TLÜ magistrantuuris kultuuriteooria ja filosoofia erialal, et uurida moodi ja selle toimemehhanisme.

Anneli Kruusberg on lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi rõivaalakorralduse eriala (BA). Ta on õmblusvaldkonnaga seotud juba üle 25 aasta, millest üle 16 aasta töötanud AS Baltika Groupis tehnoloogina. Hetkel töötab EKA moedisaini osakonnas õmblusklassi meistri ja õppejõuna.

---

Aeg: 12. oktoober kuni 30. november neljapäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 12.–26. oktoobril õpperuum B305 ja 2.–30. novembril õpperuum D507
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 20 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 5. oktoobrini 2023 või kuni kohti jätkub

Hind: 580 eurot
Registreerudes enne 28. septembrit, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 280 eurot, seejärel 3. oktoobriks 300 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursuse eesmärgiks on panna inimesed mõistma riietust ja moodi. Mood on olnud inimtsivilisatsiooni mõjutaja alates renessansist. Riietuse ja moe mõistmine aitab kaasa meie endi ja meid ümbritseva keskkonna mõistmisele. 

Õppetöö käigus analüüsitakse erinevaid moenähtusi ning püütakse mõista, kuidas need toimivad. Arutatakse erinevatel moega seotud teemadel, sest riietus pole pelgalt mitte keha katmiseks vaid see edastab meie kohta ka informatsiooni ning kuidas seda infot õigesti lugeda.

Oodatud on kõik täiskasvanud inimesed, kellel on huvi moe ja selle toimemehhanismide vastu. 

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. päev. Moesüsteem ja selle jagunemine valdkondadeks. Lühike sissejuhatus moeajalukku ja ülevaade tähtsamatest daatumitest.

2. päev. Kaasaegne mood – jätkusuutlikkus, vintage-stiil, aeglane mood, eetiline mood vs. kiirmood.

3. päev. Kuidas mood mõjutab inimesi? Identiteet ja riietus.

4. päev. Millised on kultuslikud riideesemed ning milline on nende tähendus kaasaegses ühiskonnas? Põhistiilid rõivastuses. Subkultuurid. Kultuurilised erinevused rõivastuses.

5. päev. Brändi imagoloogia – mis see on ja mida see räägib kandjast? Brändilojaalsus. Värvide mõju ja tähendus.

6. päev. Mis on KOH ehk kompulsiivne ostuhäire? Erinevad kangad ja materjalid ning nende kasutamine rõivastuses. Klassikaline vs. kaasaegne.

7. päev. Meesterõivad ja naisterõivad, nende erisused ja sarnasused.

8. päev. Kostüümi kompositsioon – rõiva vorm, lõiked, rõivastuse detailide nimetused. Värv kostüümis – harmoonia, kontrast, koloriit. Kostüümi terminoloogia. Disaineri roll.

Õppemetoodika
Õppetöös kasutatakse rühmatöö metoodikat ning esitletakse töid ka teistele rühmaliikmetele. Loengute teemakäsitlused ja tempo sõltuvad osalejate ettevalmistusest ja huvidest.

Kursuse läbinu

•  teab erinevaid ajajärke moeajaloos ning oskab välja tuua erinevusi nende vahel
• oskab kasutada erialast terminoloogiat
• oskab analüüsida erinevaid brände ning tuua välja erisused nende vahel koos põhjendustega
• oskab leida seoseid eri valdkondade vahel, teab olulisust kultuuriliste erinevuste vahel rõivastuses
• oskab visualiseerida esitatud väiteid
• teab infoallikaid, kust leida materjale, ning oskab neid esitada

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 60% ulatuses. Arvestuse sisuks on esitlus, kus on välja toodud kursusel õpitu, kasutades erialast terminoloogiat ning oskust analüüsida erinevaid brände ning põhjendada omi valikuid. Iseseisva töö osakaal on seotud tundides läbitöötatud teemadega. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Oma arvuti loengus kasutamiseks, erinevad materjalid rühmatööde teostamiseks ja esitlemiseks (paber, markerid, ajakirjad, liim, käärid jne)

Juhendaja

Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud ennast Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme erinevatele etendustele ning töötanud ka filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Praegu õpib Aasamäe TLÜ magistrantuuris kultuuriteooria ja filosoofia erialal, et uurida moodi ja selle toimemehhanisme.

---

Aeg: 17. oktoober kuni 12. detsember 2023 teisipäeviti kell 18–19.30 (v.a 24. oktoober)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A302
Maht: 16 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 10. oktoobrini või kuni kohti jätkub
Hind: 220 eurot

Disaini õpetamisele keskenduvas mikrokraadiprogrammis saavad õppijad laiahaardelise ülevaate kaasaegse disaini ja tarbekunsti olemusest ja küsimustest, millega neis disainivalla eripalgelistes valdkondades tegeletakse. Mikrokraadiprogramm keskendub uue omandamisele ja selle mõtestamisele eeskätt praktilise osaluse ja õpetamise kaudu.

Õppeprogrammis osalejad saavad ise vahetu kogemuse kaasaegse, inimkeskse, koosloova ja kestlikkusele suunatud disaini analüüsist, disainiprobleemide lahendamisest ja loova mõtte lennukaare kõrgustest. Õppetöö käigus vaadeldakse mitte ainult disaini õpetamise võimalusi, vaid ka uuritakse, kuidas disainida õppetööd, kujundada erinevaid õppijakeskseid õpiradu ja luua mõtestatud õpiülesandeid, rakendades inimkeskseid disainipõhimõtteid.

Sihtgrupp
Oodatud kõik tänased ja tulevased õpetajad nii üldharidus- kui ka huvikoolidest kõigist ainevaldkondadest.

Eeldused osalemiseks
Osalemise eelduseks on bakalaureusekraad. Õppetöö toimub eesti keeles.

Lisaks eeldame osalejalt soovi disaini ja hariduse sidumise mõju väärtustada, valmidust uuenduslikku õpikäsitust rakendada ning huvi noorte hariduses disainiteadlikkust kasvatada ja haridusdisaini võimalusi edendada. Kasuks tuleb ka ennast juhtiv ja koostöövalmis õpihoiak.

Hariduses on järjest enam hakatud disaini põhimõtteid rakendama, et avardada õpetaja võimalusi käsitleda keerulisi haridusteemasid – kuidas paremini lõimida õppeteemasid, kuidas tuua erinevatesse õppeainetesse sisse loovat lähenemist ja probleemikeskset käsitlust, kuidas õppijakesksust arendada, kuidas hoida õpe läbivalt põnev ning jõukohast pingutust pakkuv jne.

Mikrokraadiprogrammi läbides saavad õpetajad nii disainimetoodika kui ka -ülesanded graafilisest disainist, moe- ja tootedisainist ja materjalipõhisest tarbekunstist, mida hiljem ise õppetöös kasutada.

Mikrokraadiprogrammi sisu on üles ehitatud kuue moodulina: disaini ja selle didaktika alused (24 akad. tundi), haridusdisain (24 akad. tundi), tootedisain (16 akad. tundi), graafiline disain (16 akad. tundi), moe-, aksessuaari- ja tekstiilidisain (24 akad. tundi), tarbekunst (24 akad. tundi). Õppemeetoditena on kasutusel õpimapp, praktiline töö, rühmatöö, diskussioon ja esitlus.

MOODULID

Disaini alused
Mooduli eesmärk on anda ülevaade disaini olemusest ja ilmingutest ning mõtestada disaini rolli, mõju ja võimalusi kaasaegses ühiskonnas fookusega haridusel ja disaini didaktikal. Moodulis käsitletakse õpetamise perspektiivist nii klassikalisi disaini aluseid (värvus- ja vormiõpetus, kompositsioon, visandamine, loov mõtlemine jmt) kui ka kaasaegseid disainilähenemisi (disainmõtlemine, disaini antropoloogia, kasutajauuringud, kasutajakogemus, koosloome, ligipääsetavus, jätkusuutlikkus jne). Õppe raames osaletakse vaatlejana EKA disainierialade tundides ja loovülesannete kriitikasessioonidel ning analüüsitakse ülesandeid, tunnikavu ja lõputöid TASE näitusel.

Haridusdisain
Haridusdisaini mooduli eesmärk on uurida disainimeetodeid ja nende võimalusi õppimise kujundamisel. Praktiliste ülesannete kaudu katsetatakse inimkeskse disaini printsiipe ja tööriistu (kasutajauuringud, kasutajateekond õpiteekondade kujundamisel, kaasamise printsiibid koosdisainis, kasutajakogemuse disain, ligipääsetavus, uuenduslikud õpikeskkonnad jne).

Tootedisain
Tootedisaini mooduli eesmärk on praktilise ülesande kaudu anda arusaam toote loomise protsessist ja disainmõtlemisest selle protsessi kujundamisel. Diskussioonide fookus on erinevatel aspektidel, millega disainer peab arvestama esemelise maailma loomisel ning inimsõbralikuma ja jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisel. Eraldi keskendume neid protsesse suunava disaineri vastutusele ja võimalustele. Interdistsiplinaarne probleemikeskne õpe disaini kaudu.

Graafiline disain
Graafilise disaini mooduli eesmärk on anda esmased teadmised visuaalsest kommunikatsioonist ning tutvustada graafilise disaini ajalugu ja kaasaegseid arengusuundasid. Moodulis mõtestame graafilise disaini ilmnemist erinevatel elualadel – poliitikast aktivismini, reklaamist kunstini, ajakirjandusest e-teenusteni. Samuti tutvume vahenditega, mida visuaalse kommunikatsiooni protsessides kasutatakse: kiri, märk, värv, pilt, liikuv pilt, kompositsioon, vorm jne.

Moe-, aksessuaari- ja tekstiilidisain
Moodul ühendab kolme valdkonna – moe-, aksessuaari- ja tekstiilidisaini (MAT) – taustad ning tõlgendab kaasaegselt kolme eriala traditsioonilisi töövõtteid, tehnikaid ja tööriistu, kutsudes samal ajal mõtestama valdkondade kestlikku tulevikku jätkuvalt muutuvas keskkonnas. Mooduli fookuses on materjalid ning jätkusuutlikud perspektiivid.

Tarbekunst
Moodulis käsitletakse esemelise kultuuri materiaalseid, tehnoloogilisi ja tähenduslikke ilminguid kaasaegsete tarbekunstipraktikate baasil. Praktiline tegevus annab impulsi loovülesannete mõtestamiseks ja kavandamiseks, ärgitab eksperimenteerivat vaimu ja aitab näha ümbritsevat esemelist maailma teistsuguse nurga alt.

Vajalikud töövahendid ja materjalid
Mikrokraadiprogrammis osaleja kasutab enda materjale visandamiseks ja kavandamiseks (paberid, pliiatsid). Praktiliste töötubade jaoks vajaminev on tagatud osalustasu eest.

Õpiväljundid. Mikrokraadiprogrammi läbinu

• teab kaasaegse disaini ja tarbekunsti õpetamise põhimõtteid, peamisi disainiprintsiipe ja -kontseptsioone
• analüüsib ja rakendab disainmõtlemisele toetuvat uuenduslikku õpikäsitust
• rakendab loovat lähenemist ning jätkusuutlikku ja kaasavat mõtteviisi õppeainete lõimimisel
• loob disainmõtlemisele toetuva õpikeskkonna ja kasutajakogemusega arvestava õpiteekonna
• kasutab disainimetoodikat õppetöös ja loovülesannete koostamisel ning tagasisidestamisel

Hindamine
Mikrokraadiprogramm lõpeb mitteeristava arvestusega, mille sisuks on õppetöö käigus loodud õpimapi esitlus ja kirjalik kokkuvõttev refleksioon. Kohustuslik on osaleda minimaalselt 80% ulatuses kontaktõppest ja teha täielikult ära iseseisev töö. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad
Mikrokraadiprogrammi juhendavad EKA disainiteaduskonna juhtivad õppejõud.

• Ruth-Helene Melioranski, dekaan, disainiteaduskond
• Ott Kagovere, professor, graafilise disaini osakond
• Piret Puppart, professor, moeosakond
• Piret Hirv, dotsent, ehte- ja sepiseosakond
• Juss Heinsalu, dotsent, taidestuudiumi õppekava
• Kärt Ojavee, professor, tekstiiliosakond
• Andra Jõgis, külalisdotsent, klaasiosakond
• Sirle Rohusaar, külalislektor, aksessuaari- ja köiteosakond
• Taavi Hallimäe, lektor, disainiteaduskond
• Marge Robam, haridusdisainer

---

Aeg: 23.–26. oktoober 2023 ning 2.–5. jaanuar, 26.–27. veebruar, 22.–25. aprill ja 4.–5. juuni 2024 kell 10–17 (kell 13–14 lõunapaus)

Koht: Põhja puiestee 7, Eesti Kunstiakadeemia
Maht: 16 EAP ehk 416 akadeemilist tundi, millest 128 tundi on kontaktõpet ja 288 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisainfo: koordinaator Kätlin Leokin, katlin.leokin@artun.ee
Registreerumine: kuni 16. oktoobrini

Hind: 1520 eurot 
Enne 10. oktoobrit registreerudes on võimalik tasuda ka osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 15. oktoobriks 686 eurot, 11. veebruariks 342 eurot ja 14. aprilliks 342 eurot.

NB! KONKURSS ON LÕPPENUD!

Museoloogia mikrokraadiprogramm annab praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi muuseumis töötamiseks ning ärgitab loovalt ja kriitiliselt mõtestama muuseumi rolli ja eesmärke kaasaegsel kultuuriväljal. 

Õppetöö käigus tegeletakse kogude ajaloo ja säilitamispõhimõtetega, muuseumikeskkonnas kureerimise ja eksponeerimisega, samuti näituste kommunikeerimise küsimustega. Praktika ja osa õppetegevusest toimub erinevates Eesti muuseumides (näitusesaalides, fondides, hariduskeskustes). 

Kui museoloogia laiemas tähenduses tegeleb kõigi muuseumidega, siis EKA museoloogia mikrokraadiprogramm keskendub peamiselt kunstimuuseumidele ja nende eripärale. Grupitööna viiakse algusest lõpuni ise ellu näituseprojekt.

Sihtrühm
End erialaselt täiendada soovivad muuseumitöötajad, muuseumitööst huvituvad inimesed.

Eeldused osalemiseks
Osalemise eelduseks on bakalaureusekraad. Õppetöö toimub eesti keeles.

Põhimoodulid

Mikrokraadi omandamiseks tuleb läbida vähemalt kolm põhimoodulit. Ühe mooduli võib soovi korral asendada valikainetega.

• Muuseum teoorias ja praktikas. Neljapäeviti, 7. september kuni 30. november 2023 kell 14.15–17.30.
  
• Muuseumi kogud ja säilituspraktikad, 23/24 kevadsemester
  
• Muuseumiharidus ja -kommunikatsioon, 23/24 kevadsemester
  
• Näituseprojekt, 24/25 sügissemester

Õpiväljundid. Mikrokraadi läbinu

• omab ülevaadet muuseumide kujunemisloost Eestis ja maailmas
• tunneb peamisi tänapäevaseid teoreetilisi käsitlusi muuseumidest
• oskab kriitiliselt analüüsida muuseumide tegevust ja eri laadi näitusi
• omab esmaseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud tööks muuseumi kogudega ning haridus- ja publikuprogrammide loomisel ja näituste kureerimisel

Hindamine
Mikrokraadiprogramm lõpeb mitteeristava arvestusega, mille sooritamiseks on vaja läbida programm mahus 24 EAP. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad
Anu Allas (PhD), Agnes Aljas (MA), Linda Kaljundi (PhD), Mariann Raisma (MA), Kerttu Männiste (MA), Hanna-Liis Kont (MA), Darja Jefimova (MA), Anu Lüsi (MA), Hanna-Liis Kont (MA)

---

Aeg: 7. september 2023 kuni 31. jaanuar 2025
Koht: Põhja puiestee 7, Eesti Kunstiakadeemia
Maht: 24 EAP ehk 624 akadeemilist tundi, millest 192 tundi on kontaktõpet (sh auditoorset ja praktilist tööd) ning 432 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisainfo: Pille Teppan, pille.teppan@artun.ee

Hind: 1200 eurot
Enne 24. augustit registreerudes on võimalik tasuda ka osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 250 eurot 29. augustiks 2023, 400 eurot 10. veebruariks 2024 ja 400 eurot 24. augustiks 2024.

KANDIDEERIMINE

Kandideerimiseks on vaja esitada oma andmed ARTIs, mille kaudu tuleb tasuda ka ettemaks 150 €. Seejärel vastata motivatsioonikirja vormis küsimustele DOKIs.

Kandideerimine kuni 18. augustini. Otsused teatatakse 21. augustil meili teel. Valituks mitteosutumisel tehakse tagasikanne hiljemalt kahe nädala jooksul.