Avatud loengud

19.12.2019

Avatud arhitektuuriloeng: Lydia Kallipoliti

Kuidas mõjutavad väljaheited arhitektuuri: New Yorgi arhitekti Lydia Kallipoliti avalik loeng suletud süsteemidest

Neljapäeval, 19. detsembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Kreeka arhitekt, New Yorgi Cooper Unioni arhitektuurikooli õppejõud Lydia Kallipoliti, kes küsib, mis on ühist kosmosekapslitel, allveelaevadel ja büroohoonetel. Kõikide puhul on tegu suletud süsteemidega ja neile ta oma loengus keskendubki. Kallipoliti esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Lydia Kallipoliti on tunnustatud arhitekt, insener ja akadeemik, kes tegutseb tehnoloogia, arhitektuuri ja keskkonnapoliitika ristumispunktis. Tal on arhitektuuri ja inseneeria diplom Thessaloniki Aristotelese Ülikoolist, teadusmagistri kraad MIT-st ning doktorikraad arhitektuuriteooria ja -ajaloo erialalt Princetoni ülikoolist.

Kallipoliti töid on laialdaselt avaldatud ning eksponeeritud, sealhulgas Veneetsia biennaalil, Istanbuli disainibiennaalil, Shenzheni biennaalil jm. Ta on ka paljude menukate raamatute ja artiklite autor (mh The Architecture of Closed Worlds, Or, What is the Power of Shit (2018)). Oma loengus keskendub Kallipoliti suletud süsteemide – keskkondade, mille eesmärk on olnud maa kui mikrokosmose terviklik taasloomine – kujunemisloole.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Lydia Kallipoliti

Neljapäev 19 detsember, 2019

Kuidas mõjutavad väljaheited arhitektuuri: New Yorgi arhitekti Lydia Kallipoliti avalik loeng suletud süsteemidest

Neljapäeval, 19. detsembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Kreeka arhitekt, New Yorgi Cooper Unioni arhitektuurikooli õppejõud Lydia Kallipoliti, kes küsib, mis on ühist kosmosekapslitel, allveelaevadel ja büroohoonetel. Kõikide puhul on tegu suletud süsteemidega ja neile ta oma loengus keskendubki. Kallipoliti esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Lydia Kallipoliti on tunnustatud arhitekt, insener ja akadeemik, kes tegutseb tehnoloogia, arhitektuuri ja keskkonnapoliitika ristumispunktis. Tal on arhitektuuri ja inseneeria diplom Thessaloniki Aristotelese Ülikoolist, teadusmagistri kraad MIT-st ning doktorikraad arhitektuuriteooria ja -ajaloo erialalt Princetoni ülikoolist.

Kallipoliti töid on laialdaselt avaldatud ning eksponeeritud, sealhulgas Veneetsia biennaalil, Istanbuli disainibiennaalil, Shenzheni biennaalil jm. Ta on ka paljude menukate raamatute ja artiklite autor (mh The Architecture of Closed Worlds, Or, What is the Power of Shit (2018)). Oma loengus keskendub Kallipoliti suletud süsteemide – keskkondade, mille eesmärk on olnud maa kui mikrokosmose terviklik taasloomine – kujunemisloole.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

04.12.2019

William Halletti kunstnikuvestlus

deed

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

Postitas Merilin Kuklas — Püsilink

William Halletti kunstnikuvestlus

Kolmapäev 04 detsember, 2019

deed

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

Postitas Merilin Kuklas — Püsilink

20.11.2019

Avatud arhitektuuriloeng: Malene Freudedal-Pedersen

ECpGLL2UwAEo8wy

Kolmapäeval, 20. novembril kell 10.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (A101, Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Taani Aalborgi Ülikooli linnaplaneerimise professor Malene Freudendal-Pedersen. Loengus “Cities, Mobilities, Futures” räägib ta, kuidas kavandada linnaruumi, et edendada jalgrarattaliiklust. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Malene Freudendal-Pedersen is Professor in Urban Planning at Aalborg University and has a interdisciplinary background linking sociology, geography, urban planning and the sociology of technology.

Focus for her research is how mobilities frame and enable modern everyday life. How individuals experience, evaluate or describe their mobilities and what propels their actions is important to understand if we aim at more sustainable mobilities in the future. Specific transport modes have different values and importance in planning cities. Values or taken for granted knowledge about transport and mobilities produce path dependencies in everyday life mobilities that are also diffused into policy and planning systems. Her research addresses interrelations between social practice and transport modes and the role the for urban spaces and city life.

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Malene Freudedal-Pedersen

Kolmapäev 20 november, 2019

ECpGLL2UwAEo8wy

Kolmapäeval, 20. novembril kell 10.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (A101, Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Taani Aalborgi Ülikooli linnaplaneerimise professor Malene Freudendal-Pedersen. Loengus “Cities, Mobilities, Futures” räägib ta, kuidas kavandada linnaruumi, et edendada jalgrarattaliiklust. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Malene Freudendal-Pedersen is Professor in Urban Planning at Aalborg University and has a interdisciplinary background linking sociology, geography, urban planning and the sociology of technology.

Focus for her research is how mobilities frame and enable modern everyday life. How individuals experience, evaluate or describe their mobilities and what propels their actions is important to understand if we aim at more sustainable mobilities in the future. Specific transport modes have different values and importance in planning cities. Values or taken for granted knowledge about transport and mobilities produce path dependencies in everyday life mobilities that are also diffused into policy and planning systems. Her research addresses interrelations between social practice and transport modes and the role the for urban spaces and city life.

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

28.11.2019

Avatud arhitektuuriloeng: Ross Exo Adams

ROSS Bas Princen_ringroad-ceuta-fnideq-2007

Linnastumine kui paratamatus: Tallinnas peab avaliku loengu Briti arhitekt Ross Exo Adams

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams, kes juurdleb linnastumise paratamatuse üle. Adams esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ross Exo Adams on Bardi Kolledzi arhitektuuriosakonna kaasjuhataja ja professor. Tema uurimisvaldkonnaks on linnastumine ja selle eriskummalised ilmingud meie kaasaegses ühiskonnas. Ta küsib, mis üldse on linn? Oma raamatus “Urbanism and Circulation” vaatleb ta näiteks treppide ja üleilmse linnastumise seoseid. Adamsi uurimisteemad keerlevad geograafia, seadus- ja ruumiloome, poliitika ja filosoofia piirimail. Ta on õpetanud Bartlettis ja Architectural Associationis Londonis. Hetkel töötab raamatu kallal, mis uurib, kuidas erinevad valitsemisvormid avalduvad ruumiloomepraktikates ja esitlustehnikates.

Oma Tallinna loengus ei küsi Adams KAS me linnastume, vaid KUIDAS me seda teeme. Tema loeng üritab linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla just urbaansuse kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Kadi Karine
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Ross Exo Adams

Neljapäev 28 november, 2019

ROSS Bas Princen_ringroad-ceuta-fnideq-2007

Linnastumine kui paratamatus: Tallinnas peab avaliku loengu Briti arhitekt Ross Exo Adams

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams, kes juurdleb linnastumise paratamatuse üle. Adams esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ross Exo Adams on Bardi Kolledzi arhitektuuriosakonna kaasjuhataja ja professor. Tema uurimisvaldkonnaks on linnastumine ja selle eriskummalised ilmingud meie kaasaegses ühiskonnas. Ta küsib, mis üldse on linn? Oma raamatus “Urbanism and Circulation” vaatleb ta näiteks treppide ja üleilmse linnastumise seoseid. Adamsi uurimisteemad keerlevad geograafia, seadus- ja ruumiloome, poliitika ja filosoofia piirimail. Ta on õpetanud Bartlettis ja Architectural Associationis Londonis. Hetkel töötab raamatu kallal, mis uurib, kuidas erinevad valitsemisvormid avalduvad ruumiloomepraktikates ja esitlustehnikates.

Oma Tallinna loengus ei küsi Adams KAS me linnastume, vaid KUIDAS me seda teeme. Tema loeng üritab linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla just urbaansuse kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Kadi Karine
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Kadi Karine — Püsilink

27.01.2020 — 01.04.2020

Vabade kunstide eelakadeemia

_MG_8212
MG_8212_600x300_acf_cropped
Screen Shot 2019-11-08 at 11.07.52

Vabade kunstide eelakadeemia on mõeldud 16 kuni 26 aastastele noortele, kes huvituvad õppimisest mõnel vabade kunstide teaduskonna erialal. Valikus on maal, graafika, skulptuur ja installatsioon, fotograafia, animatsioon ja stsenograafia. 

Vabade kunstide eelakadeemia programm on üles ehitatud põhimõttel „enne mõtle ja siis tee ning pakub üldist ettevalmistust ja kunstipraktikaid, mis lähtuvad nüüdiskunsti tegevusväljal toimuvast. Sellega paremaks suhestumiseks pöörame vabade kunstide eelakadeemias tähelepanu ka lähiajaloo kunsti ja kultuuri lahtimõtestamisele ja tõlgendamisele.

Eelakadeemia põhiküsimus seisneb selles, mis otstarbel erinevaid väljendusvahendeid kasutada. Kursuste keskmes on oma tegevuse mõtestamine ja selle üldisema konteksti tajumine, eksperimenteerimine ning n-ö idee-praktika.

 

Kunstikultuuri algkursus „Kümme autoripositsiooni, juhendaja Madli Ehasalu

Nüüdiskultuuri tutvustav loengute ja seminaride sari, mille eesmärk on viia õppija kurssi tänapäeva filosoofia, kultuuri ja ajastuga laiemalt. Avardatakse arusaamu kaasaegse kunsti kohast kultuuris ja võimalikest autoripositsioonidest, samuti antakse põgus ülevaade modernismi, postmodernismi ja kõikvõimalike muude „-ismide maailmast. Lisaks on kavas iseseisvate näitusekülastuste analüüs. Kursus lõppeb essee kirjutamisega.

KUNSTIPRAKTIKAD. Praktiline töö, loengud ja seminarid

  • Tasapinnalise kunsti kursus, juhendaja Saskia Järve. Ideest lähtuva kunstiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Joonistamis- ja/või maalimistehnikas praktika. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega. Kursus lõpeb tööga, millel on iseseisev probleemipüstitus.
  • Ruumilise kunsti kursus, juhendaja Sten Saarits. Ideest lähtuva kunstiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Skulptuuri- ja/või installatsioonimeediumi praktika. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega.
  • Narratiivse kunsti kursus, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau. Sissejuhatus videokunsti ja animatsiooni. Ideest alguse saanud kunsti- või lühifilmiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega.

Pop-up-näituse korraldamine ja portfoolio koostamine, juhendaja Marko Nautras. Tutvustatakse kunstikõrgkooli sisseastumiseks sobiva portfoolio koostamise põhimõtteid, toimuvad konsultatsioonid. Kursus lõpeb semestri jooksul arendatud loomingulise projekti esitlusega pop-up-näitusel, mis valmistatakse ette kursuse käigus.

Kursuse läbinu

  • on omandanud esmase võime orienteeruda tänapäeva kunstimaailmas
  • suudab oma töid kriitiliselt analüüsida ja esitleda nii portfooliona kui ka hindamistel
  • on peale joonistamis- ja maalimistehnikate praktiseerimise ja edasiarendamise omandanud ka kogemuse videokunsti ja/või animatsiooni vallas.

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid. Arvestuse läbinutele väljastatakse EKA täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad

Lilli-Krõõt Repnau on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna 2005. aastal ja magistriõpingud animatsiooni valdkonnas samas 2015. aastal. Ta on täiendanud end Šveitsis Lutserni ülikooli kunsti- ja disainikolledži videoosakonnas. 2010. aastal tunnustati Lilli-Krõõda graafikaloomingut Edmund Valtmani stipendiumiga. Lisateave: http://noar.eu/et/kunstnik/lilli-kroot-repnau/.

Madli Ehasalu kunstiteadusliku tegevuse keskmes on olnud kunstiprojekt, ajakirja Uus Materjal väljaandmine, Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali „TASE ’16 kaaskorraldamine ja Mihhaili korterigalerii näituste kureerimine. 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala magistrantuuris. Ta on lõpetanud 2011. aastal Tartu Ülikooli semiootika bakalaureuseõppe. 

Marko Nautras on Eesti kunstnik. Ta on omandanud 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstide erialal magistrikraadi ning töötab praegu EKA graafikaosakonnas õppemeistrina. Tal on pikaajaline kogemus üliõpilaste ja täiskasvanud õppijate vabade kunstide projektide juhendamisel, millega ta on pälvinud ka õppijate tunnustuse.

Saskia Järve on Eesti kunstnik, kes on omandanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti erialal magistrikraadi. Sellest ajast alates õpetab ta EKAs ja kunstikoolis DAK Stuudio. Enamasti figuratiivse maalijana käsitleb ta igapäevaelu sündmusi, keskendudes inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale. Tema töid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias ja Kanadas. Lisateave: www.saskiajarve.com.

Sten Saarits on installatsioonikunstnik, kes on omandanud 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstide erialal magistrikraadi. Tema loometöö peamiseks uurimisobjektiks on indiviidi suhestumine materiaalsusega ning enese positsioneerimine ruumis ja sündmuste ahelas. Ta kasutab vaatajale oma teoste mõju vahendamiseks erinevaid meediume.



Aeg: 27. jaanuarist 1. aprillini 2020 esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 18.00–20.15
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuumid
Maht: 57 akadeemilist tundi auditoorset õpet ja 21 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Vajalikud materjalid: maalimiseks ja joonistamiseks vajalikud materjalid võtab osaleja ise kaasa. Nimekiri saadetakse enne kursuse algust.

Hind: 

  • 16–21-aastasele 225 eurot (võimalik tasuda nelja osamaksena: 45 eurot registreerumisel, seejärel 60 eurot iga kuu (tähtajad: 27. jaanuar, 27. veebruar ja 27. märts 2020)). 
  • 22–26-aastasele 330 eurot (võimalik tasuda nelja osamaksena: 45 eurot registreerumisel, seejärel  95 eurot iga kuu (tähtajad: 27. jaanuar, 27. veebruar ja 27. märts 2020)).

Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

NB! Registreerimisvormi lahtrisse „Märkused” palume kirjutada lühike motivatsioonikiri (5–10 lauset), mis vastab kahele küsimusele:

  • Miks sind huvitab vabade kunstide eelakadeemia?
  • Millised on sinu ootused kursusele?

Registreerun kursusele

 

Postitas Elise Eimre — Püsilink

Vabade kunstide eelakadeemia

Esmaspäev 27 jaanuar, 2020 — Kolmapäev 01 aprill, 2020

_MG_8212
MG_8212_600x300_acf_cropped
Screen Shot 2019-11-08 at 11.07.52

Vabade kunstide eelakadeemia on mõeldud 16 kuni 26 aastastele noortele, kes huvituvad õppimisest mõnel vabade kunstide teaduskonna erialal. Valikus on maal, graafika, skulptuur ja installatsioon, fotograafia, animatsioon ja stsenograafia. 

Vabade kunstide eelakadeemia programm on üles ehitatud põhimõttel „enne mõtle ja siis tee ning pakub üldist ettevalmistust ja kunstipraktikaid, mis lähtuvad nüüdiskunsti tegevusväljal toimuvast. Sellega paremaks suhestumiseks pöörame vabade kunstide eelakadeemias tähelepanu ka lähiajaloo kunsti ja kultuuri lahtimõtestamisele ja tõlgendamisele.

Eelakadeemia põhiküsimus seisneb selles, mis otstarbel erinevaid väljendusvahendeid kasutada. Kursuste keskmes on oma tegevuse mõtestamine ja selle üldisema konteksti tajumine, eksperimenteerimine ning n-ö idee-praktika.

 

Kunstikultuuri algkursus „Kümme autoripositsiooni, juhendaja Madli Ehasalu

Nüüdiskultuuri tutvustav loengute ja seminaride sari, mille eesmärk on viia õppija kurssi tänapäeva filosoofia, kultuuri ja ajastuga laiemalt. Avardatakse arusaamu kaasaegse kunsti kohast kultuuris ja võimalikest autoripositsioonidest, samuti antakse põgus ülevaade modernismi, postmodernismi ja kõikvõimalike muude „-ismide maailmast. Lisaks on kavas iseseisvate näitusekülastuste analüüs. Kursus lõppeb essee kirjutamisega.

KUNSTIPRAKTIKAD. Praktiline töö, loengud ja seminarid

  • Tasapinnalise kunsti kursus, juhendaja Saskia Järve. Ideest lähtuva kunstiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Joonistamis- ja/või maalimistehnikas praktika. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega. Kursus lõpeb tööga, millel on iseseisev probleemipüstitus.
  • Ruumilise kunsti kursus, juhendaja Sten Saarits. Ideest lähtuva kunstiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Skulptuuri- ja/või installatsioonimeediumi praktika. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega.
  • Narratiivse kunsti kursus, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau. Sissejuhatus videokunsti ja animatsiooni. Ideest alguse saanud kunsti- või lühifilmiprojekti elluviimine ja seda toetavad loengud. Mitmesugused idee-ülesanded. Võib sisaldada kohtumisi ja artist talk’e teemaga haakuvate kunstnikega.

Pop-up-näituse korraldamine ja portfoolio koostamine, juhendaja Marko Nautras. Tutvustatakse kunstikõrgkooli sisseastumiseks sobiva portfoolio koostamise põhimõtteid, toimuvad konsultatsioonid. Kursus lõpeb semestri jooksul arendatud loomingulise projekti esitlusega pop-up-näitusel, mis valmistatakse ette kursuse käigus.

Kursuse läbinu

  • on omandanud esmase võime orienteeruda tänapäeva kunstimaailmas
  • suudab oma töid kriitiliselt analüüsida ja esitleda nii portfooliona kui ka hindamistel
  • on peale joonistamis- ja maalimistehnikate praktiseerimise ja edasiarendamise omandanud ka kogemuse videokunsti ja/või animatsiooni vallas.

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid. Arvestuse läbinutele väljastatakse EKA täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad

Lilli-Krõõt Repnau on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna 2005. aastal ja magistriõpingud animatsiooni valdkonnas samas 2015. aastal. Ta on täiendanud end Šveitsis Lutserni ülikooli kunsti- ja disainikolledži videoosakonnas. 2010. aastal tunnustati Lilli-Krõõda graafikaloomingut Edmund Valtmani stipendiumiga. Lisateave: http://noar.eu/et/kunstnik/lilli-kroot-repnau/.

Madli Ehasalu kunstiteadusliku tegevuse keskmes on olnud kunstiprojekt, ajakirja Uus Materjal väljaandmine, Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali „TASE ’16 kaaskorraldamine ja Mihhaili korterigalerii näituste kureerimine. 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala magistrantuuris. Ta on lõpetanud 2011. aastal Tartu Ülikooli semiootika bakalaureuseõppe. 

Marko Nautras on Eesti kunstnik. Ta on omandanud 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstide erialal magistrikraadi ning töötab praegu EKA graafikaosakonnas õppemeistrina. Tal on pikaajaline kogemus üliõpilaste ja täiskasvanud õppijate vabade kunstide projektide juhendamisel, millega ta on pälvinud ka õppijate tunnustuse.

Saskia Järve on Eesti kunstnik, kes on omandanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti erialal magistrikraadi. Sellest ajast alates õpetab ta EKAs ja kunstikoolis DAK Stuudio. Enamasti figuratiivse maalijana käsitleb ta igapäevaelu sündmusi, keskendudes inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale. Tema töid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias ja Kanadas. Lisateave: www.saskiajarve.com.

Sten Saarits on installatsioonikunstnik, kes on omandanud 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstide erialal magistrikraadi. Tema loometöö peamiseks uurimisobjektiks on indiviidi suhestumine materiaalsusega ning enese positsioneerimine ruumis ja sündmuste ahelas. Ta kasutab vaatajale oma teoste mõju vahendamiseks erinevaid meediume.



Aeg: 27. jaanuarist 1. aprillini 2020 esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 18.00–20.15
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuumid
Maht: 57 akadeemilist tundi auditoorset õpet ja 21 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Vajalikud materjalid: maalimiseks ja joonistamiseks vajalikud materjalid võtab osaleja ise kaasa. Nimekiri saadetakse enne kursuse algust.

Hind: 

  • 16–21-aastasele 225 eurot (võimalik tasuda nelja osamaksena: 45 eurot registreerumisel, seejärel 60 eurot iga kuu (tähtajad: 27. jaanuar, 27. veebruar ja 27. märts 2020)). 
  • 22–26-aastasele 330 eurot (võimalik tasuda nelja osamaksena: 45 eurot registreerumisel, seejärel  95 eurot iga kuu (tähtajad: 27. jaanuar, 27. veebruar ja 27. märts 2020)).

Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

NB! Registreerimisvormi lahtrisse „Märkused” palume kirjutada lühike motivatsioonikiri (5–10 lauset), mis vastab kahele küsimusele:

  • Miks sind huvitab vabade kunstide eelakadeemia?
  • Millised on sinu ootused kursusele?

Registreerun kursusele

 

Postitas Elise Eimre — Püsilink

06.11.2019

Vabade kunstide ühiseminar #6: Toomas Tammis

unnamed (5)

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Vabade kunstide ühiseminar #6: Toomas Tammis

Kolmapäev 06 november, 2019

unnamed (5)

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

14.11.2019

Avatud disainiloeng: NOTE Design Studio

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Postitas EKA DT — Püsilink

Avatud disainiloeng: NOTE Design Studio

Neljapäev 14 november, 2019

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Postitas EKA DT — Püsilink

05.11.2019

Flo Kasearu avatud loeng

1572358088-flo-kalaga

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Flo Kasearu avatud loeng

Teisipäev 05 november, 2019

1572358088-flo-kalaga

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

07.11.2019

Avatud arhitektuuriloeng: Helena Mattsson

Image 1_HM

Milline on neoliberaalse kapitalistliku linnapildi vundament: Tallinnas peab avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson, kes laob ajaloolise vundamendi meie neoliberaalsele ja kapitalistlikule linnapildile. Mattsson esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Helena Mattsson on Rootsi arhitekt, arhitektuuriteoreetik ning arhitektuuriajaloo ja teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis. Tema uurimisteemade keskmes on Rootsi heaoluühiskond ja tarbimisharjumused ning kuidas see Rootsi kaasaegses arhitektuuris ilmneb. Ta on avaldanud mitmeid Rootsi heaoluühiskonda kriitiliselt mõtestavaid raamatuid ning on kultuuriajakirja SITE toimetaja.

Mattssoni loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. See on ajajärk, mis on võrreldav meie kaasaegse arhitektuuri ja nõukogude võimu alt vabanenud vaba Eesti ideoloogia sünniga 1990. aastatel.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Postitas Kadi Karine — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Helena Mattsson

Neljapäev 07 november, 2019

Image 1_HM

Milline on neoliberaalse kapitalistliku linnapildi vundament: Tallinnas peab avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson, kes laob ajaloolise vundamendi meie neoliberaalsele ja kapitalistlikule linnapildile. Mattsson esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Helena Mattsson on Rootsi arhitekt, arhitektuuriteoreetik ning arhitektuuriajaloo ja teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis. Tema uurimisteemade keskmes on Rootsi heaoluühiskond ja tarbimisharjumused ning kuidas see Rootsi kaasaegses arhitektuuris ilmneb. Ta on avaldanud mitmeid Rootsi heaoluühiskonda kriitiliselt mõtestavaid raamatuid ning on kultuuriajakirja SITE toimetaja.

Mattssoni loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. See on ajajärk, mis on võrreldav meie kaasaegse arhitektuuri ja nõukogude võimu alt vabanenud vaba Eesti ideoloogia sünniga 1990. aastatel.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Postitas Kadi Karine — Püsilink

30.10.2019

EKA 105 avatud loeng: audoktor Reinhold Martin

reinhold plärtsuga

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 14.00 toimub EKA aulas Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor Reinhold Martini avatud loeng “Order and Disorder: On Knowledge, Society, and Architecture”. 

Reinhold Martin avamas loengu tagamaid:
“This talk will consider the interplay of order and disorder, mediated by architecture. Order, in the sense we will explore, makes the world knowable and governable, through the suppression, management, or containment of disorder, which includes entropy or breakdown as well as willful disruption. Architecture, as one of many media, rather than simply a representation or an instrument, operates topologically and epistemologically, arranging and rearranging insides and outsides, drawing and redrawing lines. The lines we will consider distribute forms of knowledge, and the things they seek to know and govern, simultaneously joining what they distinguish. To trace this, the talk will sketch one particular genealogical sequence through the design of campuses, both corporate and academic, beginning on the US side of the Cold War. The larger aim will be to rethink the problem of order and disorder at the intersection of knowledge, society, and architecture, with specific reference to the political economy of design as a will-to-order of its own.”

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

EKA 105 avatud loeng: audoktor Reinhold Martin

Kolmapäev 30 oktoober, 2019

reinhold plärtsuga

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 14.00 toimub EKA aulas Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor Reinhold Martini avatud loeng “Order and Disorder: On Knowledge, Society, and Architecture”. 

Reinhold Martin avamas loengu tagamaid:
“This talk will consider the interplay of order and disorder, mediated by architecture. Order, in the sense we will explore, makes the world knowable and governable, through the suppression, management, or containment of disorder, which includes entropy or breakdown as well as willful disruption. Architecture, as one of many media, rather than simply a representation or an instrument, operates topologically and epistemologically, arranging and rearranging insides and outsides, drawing and redrawing lines. The lines we will consider distribute forms of knowledge, and the things they seek to know and govern, simultaneously joining what they distinguish. To trace this, the talk will sketch one particular genealogical sequence through the design of campuses, both corporate and academic, beginning on the US side of the Cold War. The larger aim will be to rethink the problem of order and disorder at the intersection of knowledge, society, and architecture, with specific reference to the political economy of design as a will-to-order of its own.”

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink