Avatud loengud

04.11.2021

Ebamugavuse maatriksi ABC. Avatud arhitektuuriloeng: Matteo Cainer

Screenshot 2021-10-21 at 15.06.04

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 4. novembril kell 18 EKA aulas lavale praktiseeriv arhitekt, kuraator ja õppejõud Matteo Cainer loenguga “Alphabetizing the Matrix of discomfort”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. 4. novembril alustame aruteluga, kuidas läheneda arhitektuurile tänases muutuvas maailmas – millist sõnavara võiksid arhitektid tuleviku jaoks vajada. Matteo Cainer juhatab meid läbi kolme arhitektuuri- ja uurimisprojekti, rääkides nende lähtekohtadest: kontseptsioonist ning keskkonna-, arhitektuurilistest ja kogukondlikest eesmärkidest, otsides seoseid kolme teemaga, mis teda ja tema arhitektuuripraksist täna köidavad: ökoloogiline konvergents, visa ja kohanduv taaskasutus ja sotsiaalse kanga kudumine.

Enne oma arhitektuuripraksise MCA avamist 2010. aastal Londonis tegi Cainer koostööd mitmete tuntud arhitektuuribüroodega, sealhulgas Eisenman Architects New Yorgis, Coop Himmelb(l)au Viinis ja Arata Isozaki Associati Milanos. 2004. aastal oli ta rahvusvahelise arhitektuuribiennaali METAMORPH abidirektor, kaks aastat hiljem Londoni arhitektuuribiennaali CHANGE kuraator ja 2018. aastal kureeris Veneetsia arhitektuuribiennaalil Dark Side Clubi vestluste programmi.

2011. aastal kolis Cainer Pariisi, kus ta oli École Spéciale d’Architecture dotsent ja HMONPi direktor ning just seal kureeris ta kaks aastat arhitektuurisündmuste sarja „Pavillon Spéciale”. Samuti lükkas ta Pariisis käima vestlusõhtute sarja „Architecture Whispers” ning rajas 2013. aastal koos Odile Decqiga Lyoni arhitektuuriinnovatsiooni ja loovstrateegiate instituudi CONFLUENCE.

Jagades hetkel oma aega Londoni ja Milano vahel, on Cainer täna regulaarselt külaliskriitik Westminsteris ja AA-s. 2020. aasta märtsis käivitas ta pandeemiale reageerides MCA Online’i, et pakkuda tasuta loenguid, õpetada ja toetada kodusõppijaid ning aasta lõpus avas ta  MCA ka Itaalias, Milanos.

 

Matteo Cainer on võitnud rohkelt auhindu ning tema töid on avaldatud arvukates raamatutes ja rahvusvahelistes ajakirjades; Caineri loomingut on näidatud rahvusvahelistel näitustel, sh Londoni Kuninglikus Akadeemias ja Pisa arhitektuuribiennaalil. Cainer on pidanud loenguid,kirjutanud ja toimetanud raamatuid ning artikleid arhitektuuri ja disaini vallas.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Ebamugavuse maatriksi ABC. Avatud arhitektuuriloeng: Matteo Cainer

Neljapäev 04 november, 2021

Screenshot 2021-10-21 at 15.06.04

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 4. novembril kell 18 EKA aulas lavale praktiseeriv arhitekt, kuraator ja õppejõud Matteo Cainer loenguga “Alphabetizing the Matrix of discomfort”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. 4. novembril alustame aruteluga, kuidas läheneda arhitektuurile tänases muutuvas maailmas – millist sõnavara võiksid arhitektid tuleviku jaoks vajada. Matteo Cainer juhatab meid läbi kolme arhitektuuri- ja uurimisprojekti, rääkides nende lähtekohtadest: kontseptsioonist ning keskkonna-, arhitektuurilistest ja kogukondlikest eesmärkidest, otsides seoseid kolme teemaga, mis teda ja tema arhitektuuripraksist täna köidavad: ökoloogiline konvergents, visa ja kohanduv taaskasutus ja sotsiaalse kanga kudumine.

Enne oma arhitektuuripraksise MCA avamist 2010. aastal Londonis tegi Cainer koostööd mitmete tuntud arhitektuuribüroodega, sealhulgas Eisenman Architects New Yorgis, Coop Himmelb(l)au Viinis ja Arata Isozaki Associati Milanos. 2004. aastal oli ta rahvusvahelise arhitektuuribiennaali METAMORPH abidirektor, kaks aastat hiljem Londoni arhitektuuribiennaali CHANGE kuraator ja 2018. aastal kureeris Veneetsia arhitektuuribiennaalil Dark Side Clubi vestluste programmi.

2011. aastal kolis Cainer Pariisi, kus ta oli École Spéciale d’Architecture dotsent ja HMONPi direktor ning just seal kureeris ta kaks aastat arhitektuurisündmuste sarja „Pavillon Spéciale”. Samuti lükkas ta Pariisis käima vestlusõhtute sarja „Architecture Whispers” ning rajas 2013. aastal koos Odile Decqiga Lyoni arhitektuuriinnovatsiooni ja loovstrateegiate instituudi CONFLUENCE.

Jagades hetkel oma aega Londoni ja Milano vahel, on Cainer täna regulaarselt külaliskriitik Westminsteris ja AA-s. 2020. aasta märtsis käivitas ta pandeemiale reageerides MCA Online’i, et pakkuda tasuta loenguid, õpetada ja toetada kodusõppijaid ning aasta lõpus avas ta  MCA ka Itaalias, Milanos.

 

Matteo Cainer on võitnud rohkelt auhindu ning tema töid on avaldatud arvukates raamatutes ja rahvusvahelistes ajakirjades; Caineri loomingut on näidatud rahvusvahelistel näitustel, sh Londoni Kuninglikus Akadeemias ja Pisa arhitektuuribiennaalil. Cainer on pidanud loenguid,kirjutanud ja toimetanud raamatuid ning artikleid arhitektuuri ja disaini vallas.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Triin Männik — Püsilink

28.10.2021

Ruth Sargent Noyesi loeng

Ruth Sargent Noyes

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ruth Sargent Noyesi loeng

Neljapäev 28 oktoober, 2021

Ruth Sargent Noyes

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.10.2021

Disaini loeng: professor Alison J. Clarke disainipoliitikast

VictorPapanek_DesignerRealWorld

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

Postitas Sandra Nuut — Püsilink

Disaini loeng: professor Alison J. Clarke disainipoliitikast

Teisipäev 19 oktoober, 2021

VictorPapanek_DesignerRealWorld

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

Postitas Sandra Nuut — Püsilink

16.10.2021

Urbanismi magistrantide töötoa “Teateid väljalt” tulemused

Urbanistika Facebook header 2

“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.

Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.

Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.

Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet,  Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.

Juhendaja: Mattias Malk

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Urbanismi magistrantide töötoa “Teateid väljalt” tulemused

Laupäev 16 oktoober, 2021

Urbanistika Facebook header 2

“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.

Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.

Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.

Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet,  Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.

Juhendaja: Mattias Malk

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.10.2021

Arhitektuuri avatud loeng: Konstantin Budarin – Infrastructure of Care

photo_2020-10-25_22-10-47

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loengugaInfrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Arhitektuuri avatud loeng: Konstantin Budarin – Infrastructure of Care

Neljapäev 14 oktoober, 2021

photo_2020-10-25_22-10-47

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loengugaInfrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.09.2021

EKA professionaalid seminaril „Kunst või disain? Definitsiooni küsimus“

KxD_FB_seminar_ver1

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA professionaalid seminaril „Kunst või disain? Definitsiooni küsimus“

Kolmapäev 29 september, 2021

KxD_FB_seminar_ver1

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2021

Åbäke avatud loeng

Abake_Audience in Wadi Rum
Eesti Kunstiakadeemia
graafilise disaini osakond esitleb:
Åbäke avatud loeng
“ENTER FATIMA, or what happened at Tel Aviv Airport when the custom officer scanned my luggage and saw body parts” 
 
Kolmapäeval, 29. septembril, kell 19.00
Narva Kunstiresidentuuris
Joala 18, Narva
või otseülekandena veebis tv.artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Åbäke avatud loeng

Kolmapäev 29 september, 2021

Abake_Audience in Wadi Rum
Eesti Kunstiakadeemia
graafilise disaini osakond esitleb:
Åbäke avatud loeng
“ENTER FATIMA, or what happened at Tel Aviv Airport when the custom officer scanned my luggage and saw body parts” 
 
Kolmapäeval, 29. septembril, kell 19.00
Narva Kunstiresidentuuris
Joala 18, Narva
või otseülekandena veebis tv.artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.09.2021

Arhitektuuri avatud loeng: Erika Henriksson – Architherapy

1_photocrdit Adrian Bugge

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Arhitektuuri avatud loeng: Erika Henriksson – Architherapy

Neljapäev 30 september, 2021

1_photocrdit Adrian Bugge

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

23.09.2021

Paul Jacksoni voltimise loeng

Paul Jackson
Paul Jackson 01
Paul Jackson 02
Paul Jackson 03
Paul Jackson 04
Paul Jackson 05
Paul Jackson 06
Paul Jackson 07

Tekstiilidisaini osakond esitleb:

“Voltimine disainikeelena”

Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.

Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.

“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.

Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.

Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.” 

Loeng toimub inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paul Jacksoni voltimise loeng

Neljapäev 23 september, 2021

Paul Jackson
Paul Jackson 01
Paul Jackson 02
Paul Jackson 03
Paul Jackson 04
Paul Jackson 05
Paul Jackson 06
Paul Jackson 07

Tekstiilidisaini osakond esitleb:

“Voltimine disainikeelena”

Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.

Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.

“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.

Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.

Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.” 

Loeng toimub inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.09.2021

Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern Semiotics”

Carousel

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern Semiotics”

Kolmapäev 15 september, 2021

Carousel

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Tiina Tammet — Püsilink