Avatud loengud

30.01.2023

Näituse ajalood ja dokumentatsiooni roll: alustades Ukraina kunstiajaloo kirjutamisega

Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Hübriidse ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav ka Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.

Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.

Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.

Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.

Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.

Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.

Postitas Annika Toots — Püsilink

Näituse ajalood ja dokumentatsiooni roll: alustades Ukraina kunstiajaloo kirjutamisega

Esmaspäev 30 jaanuar, 2023

Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Hübriidse ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav ka Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.

Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.

Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.

Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.

Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.

Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.

Postitas Annika Toots — Püsilink

25.01.2023

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Kolmapäev 25 jaanuar, 2023

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.01.2023

Uute doktorite loengusari: Kadi Polli räägib Balti valgustusaja kunstiharrastusest

capture

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarjas esineb Kadi Polli, kes tutvustab 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd “Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel“.

 

Kadi Polli räägib oma doktoritööst, mis võttis vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18. sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.

Rohkem infot Eesti kunstiteaduse aastasaja kodulehel.

Postitas Annika Toots — Püsilink

Uute doktorite loengusari: Kadi Polli räägib Balti valgustusaja kunstiharrastusest

Teisipäev 17 jaanuar, 2023

capture

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarjas esineb Kadi Polli, kes tutvustab 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd “Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel“.

 

Kadi Polli räägib oma doktoritööst, mis võttis vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18. sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.

Rohkem infot Eesti kunstiteaduse aastasaja kodulehel.

Postitas Annika Toots — Püsilink

12.01.2023

Margus Tamme “Millal on disain?” loeng

ETDM_Millal_on_disain_FB_Margus_Tamm

EKA doktorant, graafiline disainer ja õppejõud Margus Tamm annab vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ 2023. aasta esimese loengu.  

Margus Tamm on graafiline disainer, kunstnik ja kirjanik, kellelt on ilmunud kunsti- ja disainikriitikat ning ta tegeleb õpetamisega. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika bakalaureuse- ja interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe ning õpib täna EKA doktorikoolis.
Tamm on töötanud erinevate reklaamiagentuuride, nagu Publicis, DDB jt juures ning alates 2008. aastast alates tegutseb vabakutselisena. Tema disainipraktika on mitmekülgne, koondades visuaalseid kujundusi näitustele, festivalidele, kampaaniatele, filmidele, raamatukujundusi, reklaame, tüpograafilisi lahendusi ja palju muud.
Tamm töötab valdkondadeüleselt ning tema kultuurivaldkonna koostööpartnerite hulka kuuluvad näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Von Krahli Teater, Draamateater, ajakiri Kunst.ee jt. Visuaalse identiteedi on ta muuhulgas loonud legendaarsele kunstikriitika platvormile Artishok, kus ta oli ka asutajaliige.

Tamm on eelmisel aastal käivitunud Eesti Kunstnike Liidu sotsiaalselt tundliku kampaania “Ravikindlustus kõigile!” kujunduse autor. 2022. aastal pälvis tema töö mitmete tunnustuste kõrval hõbedase auhinna Euroopa kunstiliste juhtide ühenduse (ADC*E) poolt tüpograafia kategoorias Edith Karlsoni näituse “Süütuse tagasitulek” kujunduse eest.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi kodulehel. Osalemida saab sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Margus Tamme “Millal on disain?” loeng

Neljapäev 12 jaanuar, 2023

ETDM_Millal_on_disain_FB_Margus_Tamm

EKA doktorant, graafiline disainer ja õppejõud Margus Tamm annab vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ 2023. aasta esimese loengu.  

Margus Tamm on graafiline disainer, kunstnik ja kirjanik, kellelt on ilmunud kunsti- ja disainikriitikat ning ta tegeleb õpetamisega. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika bakalaureuse- ja interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe ning õpib täna EKA doktorikoolis.
Tamm on töötanud erinevate reklaamiagentuuride, nagu Publicis, DDB jt juures ning alates 2008. aastast alates tegutseb vabakutselisena. Tema disainipraktika on mitmekülgne, koondades visuaalseid kujundusi näitustele, festivalidele, kampaaniatele, filmidele, raamatukujundusi, reklaame, tüpograafilisi lahendusi ja palju muud.
Tamm töötab valdkondadeüleselt ning tema kultuurivaldkonna koostööpartnerite hulka kuuluvad näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Von Krahli Teater, Draamateater, ajakiri Kunst.ee jt. Visuaalse identiteedi on ta muuhulgas loonud legendaarsele kunstikriitika platvormile Artishok, kus ta oli ka asutajaliige.

Tamm on eelmisel aastal käivitunud Eesti Kunstnike Liidu sotsiaalselt tundliku kampaania “Ravikindlustus kõigile!” kujunduse autor. 2022. aastal pälvis tema töö mitmete tunnustuste kõrval hõbedase auhinna Euroopa kunstiliste juhtide ühenduse (ADC*E) poolt tüpograafia kategoorias Edith Karlsoni näituse “Süütuse tagasitulek” kujunduse eest.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi kodulehel. Osalemida saab sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2023

Vestlussari (H)ARUTUS: Keerulised monumendid. Vaade Narvast.

Harutus

Eesti Arhitektuurimuuseum, Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Kunstiakadeemia viivad vestlussarja (H)ARUTUS üheskoos Narva. 

21. jaanuaril võtame (h)arutada mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.  

Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelenud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega ­– milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.

Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutame koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle ­– on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?

Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud „Rootsi lõvi“ ning protsendikunsti teosena valminud „Padi“ Eesti Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees. Mõtleme ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsime, milliseid monumente on tänasesse linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.

Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm; arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust modereerib Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.

(H)ARUTUS algab 21. jaanuaril, 2023, kell 16.00 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

Sündmus on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

NB! Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
Osalemine tasuta.

Pärast vestlusõhtut pakume suupisteid ning seejärel, kell 18 algab NART-i filmiõhtu.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Vestlussarja (H)ARUTUS toetavad Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo RASK.

Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Vestlussari (H)ARUTUS: Keerulised monumendid. Vaade Narvast.

Laupäev 21 jaanuar, 2023

Harutus

Eesti Arhitektuurimuuseum, Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Kunstiakadeemia viivad vestlussarja (H)ARUTUS üheskoos Narva. 

21. jaanuaril võtame (h)arutada mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.  

Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelenud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega ­– milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.

Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutame koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle ­– on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?

Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud „Rootsi lõvi“ ning protsendikunsti teosena valminud „Padi“ Eesti Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees. Mõtleme ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsime, milliseid monumente on tänasesse linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.

Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm; arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust modereerib Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.

(H)ARUTUS algab 21. jaanuaril, 2023, kell 16.00 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

Sündmus on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

NB! Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
Osalemine tasuta.

Pärast vestlusõhtut pakume suupisteid ning seejärel, kell 18 algab NART-i filmiõhtu.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Vestlussarja (H)ARUTUS toetavad Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo RASK.

Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

16.12.2022

Seminar “Monumendid muutuses”

foto-harry-rospu-err

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu seminar võtab lähivaatesse sel aastal enim vaidlusi põhjustanud kunstivaldkonna: monumendid ja monumentaalkunsti, fassaadid ja arhitektuuridekoori. 

Kutsutud on eri valdkondade eksperdid, et arutleda koos nendega keerulise pärandi toimetuleku eri tahkude ja võimaluste üle.

Lühiettekanded: Hilkka Hiiop, Daniele Monticelli, Mariann Raisma, Tõnis Saadoja, Virve Sarapik ja Aro Velmet 

Eesti Kunstiakadeemia tudengite paneel: kureerib Hans Alla

Seminari modereerivad: Krista Kodres ja Linda Kaljundi

Kogu info 

Sündmus Facebookis 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Seminar “Monumendid muutuses”

Reede 16 detsember, 2022

foto-harry-rospu-err

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu seminar võtab lähivaatesse sel aastal enim vaidlusi põhjustanud kunstivaldkonna: monumendid ja monumentaalkunsti, fassaadid ja arhitektuuridekoori. 

Kutsutud on eri valdkondade eksperdid, et arutleda koos nendega keerulise pärandi toimetuleku eri tahkude ja võimaluste üle.

Lühiettekanded: Hilkka Hiiop, Daniele Monticelli, Mariann Raisma, Tõnis Saadoja, Virve Sarapik ja Aro Velmet 

Eesti Kunstiakadeemia tudengite paneel: kureerib Hans Alla

Seminari modereerivad: Krista Kodres ja Linda Kaljundi

Kogu info 

Sündmus Facebookis 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.12.2022

Uute doktorite loengusari: Merike Kurisoo

kurisoo-4-ill-foto-on-peegelpildina

Uute doktorite loengusari: Merike Kurisoo räägib kirikuruumi muutumisest katoliiklikust luterlikuks

Selle aasta viimases loengus tutvustab Merike Kurisoo oma 2019. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“.

Doktoritöö huvifookus oli probleemistikul, miks ja kuidas kasutati varauusajal luterlikes piirkondades edasi olemasolevaid kirikuid, mis sai katoliiklikest piltidest ja kirikuvarast luterlikus kontekstis ja kuidas kohandati olemasolevad sakraalruumid vastavalt uuele konfessioonile ning muutunud liturgiale ja riitustele. Vaatluse all oli ka uue, luterliku kirikukunsti tellimine. Samuti olid oluliseks küsimused, milline oli kunstiteoste (tollases mõistes piltide ja esemete) “elu” vahetult nende valmimise järel, nende algses funktsioonis ja kontekstis ning milline oli nende samade teoste “järelelu”, kasutus ja tähendus uues ümbruses?  Doktoritöö pealkiri “Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad” oli esitatud metafoorina. Vahepealsed asjad osutasid siin sakraalsetele ruumidele, piltidele ja esemetele Martin Lutheri termini adiaphora ehk Mitteldinge tähenduses, mis tähistas luterlaste jaoks laiemat mõistet osutades kiriklikele praktikatele ja riitustele (k.a. pildid ja kirikuinventar), mis ei olnud ei keelatud ega lubatud. Vahepealse aja mõiste osutas uurimuse keskmes olevale 16. sajandile kui Eesti kirikuajaloo kontekstis üleminekuperioodile katoliikluselt luterlusele.  

Tagasivaate kõrval vaatab ettekanne ka ajas (ja doktoritööst) edasi ehk luterlusele ülemineku kajastumise piirkondlikele ja ajalistele erinevustele ja praktikatele Eesti eri piirkondade varauusaegses kirikukunstis.

Postitas Annika Toots — Püsilink

Uute doktorite loengusari: Merike Kurisoo

Teisipäev 13 detsember, 2022

kurisoo-4-ill-foto-on-peegelpildina

Uute doktorite loengusari: Merike Kurisoo räägib kirikuruumi muutumisest katoliiklikust luterlikuks

Selle aasta viimases loengus tutvustab Merike Kurisoo oma 2019. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“.

Doktoritöö huvifookus oli probleemistikul, miks ja kuidas kasutati varauusajal luterlikes piirkondades edasi olemasolevaid kirikuid, mis sai katoliiklikest piltidest ja kirikuvarast luterlikus kontekstis ja kuidas kohandati olemasolevad sakraalruumid vastavalt uuele konfessioonile ning muutunud liturgiale ja riitustele. Vaatluse all oli ka uue, luterliku kirikukunsti tellimine. Samuti olid oluliseks küsimused, milline oli kunstiteoste (tollases mõistes piltide ja esemete) “elu” vahetult nende valmimise järel, nende algses funktsioonis ja kontekstis ning milline oli nende samade teoste “järelelu”, kasutus ja tähendus uues ümbruses?  Doktoritöö pealkiri “Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad” oli esitatud metafoorina. Vahepealsed asjad osutasid siin sakraalsetele ruumidele, piltidele ja esemetele Martin Lutheri termini adiaphora ehk Mitteldinge tähenduses, mis tähistas luterlaste jaoks laiemat mõistet osutades kiriklikele praktikatele ja riitustele (k.a. pildid ja kirikuinventar), mis ei olnud ei keelatud ega lubatud. Vahepealse aja mõiste osutas uurimuse keskmes olevale 16. sajandile kui Eesti kirikuajaloo kontekstis üleminekuperioodile katoliikluselt luterlusele.  

Tagasivaate kõrval vaatab ettekanne ka ajas (ja doktoritööst) edasi ehk luterlusele ülemineku kajastumise piirkondlikele ja ajalistele erinevustele ja praktikatele Eesti eri piirkondade varauusaegses kirikukunstis.

Postitas Annika Toots — Püsilink

08.12.2022

„Millal on disain?“ vestlus Aarne Mesikäpaga 

ETDM_Millal_on_disain_FB_Sakk_Mesikapp

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ raames on ETDMis külas graafik ja EKA õppejõud Aarne Mesikäpp. Vestlus toimub neljapäeval, 8. detsembril, kell 18.00 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM).

 

Aarne Mesikäpp (1939) on graafik ja graafiline disainer, kelle tegevus ulatub vabagraafikast raamatukujunduste ja tarbegraafikani. Lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) 1966. aastal graafikuna jätkas ta vahetult peale seda samas õppejõuna, juhatades 1983–1989 graafika osakonda ja õpetades Eesti Kunstiakadeemias (EKA) tänaseni. Ta on kujundanud mitmeid fotoalbumeid laulupidudest, Tallinna linnast, nagu Tallinna regatid (1977), Tallinn-80 (1982) ja kunstiraamatuid, näiteks V. Raami Gooti puuskulptuur Eestis (1976), Evald Okas (1982), Ado Vabbe (1993), plakateid muuhulgas näitusele „Ruum ja Vorm” (1977), illustreerinud raamatuid ning kavandanud Saku Õlletehase etikettide sarja (1983–1985).

 

1960. aastate lõpus tegutses ta lühidalt Tallinna Poliitharidusmaja kunstnikuna (1966–1968) ja oli 1970. aastate alguses peakunstnik kirjastuses Kunst. Õppejõutöö osana on ta 1970. aastatel muuhulgas koondanud sõjajärgsel perioodil graafilise disainiga tegelenud kolleegide töiseid väljundeid. Olles kuulunud mitmetesse omaaegsetesse kunstinõukogudesse, on tal ka mitmekülgne kogemus nõukogudeaegse graafilise disaini arengu eripäradest laiemalt. Mesikäpp on osalenud nii tarbegraafika-, graafika-, raamatukunsti kui ka plakatinäitustel ja edukalt mitmetel konkurssidel. Sel sügisel pälvis ta Eesti disainiauhindadel elutööpreemia Prillitoos.

 

Aarne Mesikäpaga vestleb graafiline disainer, õppejõud ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

 

Lähem info ETDMi lehel

Postitas Andres Lõo — Püsilink

„Millal on disain?“ vestlus Aarne Mesikäpaga 

Neljapäev 08 detsember, 2022

ETDM_Millal_on_disain_FB_Sakk_Mesikapp

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ raames on ETDMis külas graafik ja EKA õppejõud Aarne Mesikäpp. Vestlus toimub neljapäeval, 8. detsembril, kell 18.00 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM).

 

Aarne Mesikäpp (1939) on graafik ja graafiline disainer, kelle tegevus ulatub vabagraafikast raamatukujunduste ja tarbegraafikani. Lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) 1966. aastal graafikuna jätkas ta vahetult peale seda samas õppejõuna, juhatades 1983–1989 graafika osakonda ja õpetades Eesti Kunstiakadeemias (EKA) tänaseni. Ta on kujundanud mitmeid fotoalbumeid laulupidudest, Tallinna linnast, nagu Tallinna regatid (1977), Tallinn-80 (1982) ja kunstiraamatuid, näiteks V. Raami Gooti puuskulptuur Eestis (1976), Evald Okas (1982), Ado Vabbe (1993), plakateid muuhulgas näitusele „Ruum ja Vorm” (1977), illustreerinud raamatuid ning kavandanud Saku Õlletehase etikettide sarja (1983–1985).

 

1960. aastate lõpus tegutses ta lühidalt Tallinna Poliitharidusmaja kunstnikuna (1966–1968) ja oli 1970. aastate alguses peakunstnik kirjastuses Kunst. Õppejõutöö osana on ta 1970. aastatel muuhulgas koondanud sõjajärgsel perioodil graafilise disainiga tegelenud kolleegide töiseid väljundeid. Olles kuulunud mitmetesse omaaegsetesse kunstinõukogudesse, on tal ka mitmekülgne kogemus nõukogudeaegse graafilise disaini arengu eripäradest laiemalt. Mesikäpp on osalenud nii tarbegraafika-, graafika-, raamatukunsti kui ka plakatinäitustel ja edukalt mitmetel konkurssidel. Sel sügisel pälvis ta Eesti disainiauhindadel elutööpreemia Prillitoos.

 

Aarne Mesikäpaga vestleb graafiline disainer, õppejõud ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

 

Lähem info ETDMi lehel

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.12.2022

“Leidat otsides” vestlusring

Leida ruut

Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.

 

Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.

 

Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.

 

Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long

 

Diskussioon toimub inglise keeles.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Leidat otsides” vestlusring

Kolmapäev 07 detsember, 2022

Leida ruut

Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.

 

Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.

 

Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.

 

Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long

 

Diskussioon toimub inglise keeles.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

08.12.2022

Konverents “Avalik ruum: autorid, arhiiv ja ajalugu”

FB_DPITIS_22

Ühepäevane mini-konverents “Avalik ruum: autorid, arhiiv ja ajalugu” toimub Eesti Kunstiakadeemias 8. detsembril, kell 11.00–16.00, EKA aulas.

Diskussiooni keskmes on esteetilised ja poliitilised otsused avalikus ruumis. Arutletakse selle üle, milline on avaliku ruumi tähtsus inimeste eetiliste hoiakute kujundamisel ja kes avalikus ruumis eksponeeritava eest peaks vastutama. Samuti on vaatluse all autori vabadus ning õigus kunstiteose puutumatusele. Teemaplokkide all “Avalik ruum ja ajaloo õigus” ning “Avalik ruum ja autori õigus” astuvad lühiettekannetega üles mitmed rahvusvahelised praktikud ja eriala eksperdid, välkloengutele järgnevad modereeritud vestlusringid.

Konverents toimub EKA vabade kunstide teaduskonna rahvusvahelise koostööprojekti PARTGO raames. PARTGO on Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Dublini kunsti- ja disainikolledži (NCAD), Moholy-Nagy kunsti- ja disainiülikool (MOME) ning Turu Kunstiakadeemia (TUAS) ühine teoreetilise uurimuse ja praktiliste töötubade programm, mis keskendub avaliku kunsti hariduslikele aspektidele. Projekt algas 2018. aastal ning käesolev konverents on üks selle finaalsündmustest.

www.partgo.eu

Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee

Avalik ruum ja ajaloo õigus

Mini-ettekanded(10-15min) igalt esinejalt, millele järgneb modereeritud vestlusring (1h)

11:00 avasõna, Kirke Kangro
11:05 Andres Kurg – Maarjamäe: ühe esteetika kaks ideoloogiat
11:20 Linda Kaljundi – Muuseumieetika dekolonisatsiooniajastul – Eesti ja Ida-Euroopa perspektiivid
11:35 Marek Tamm – Avaliku hoone elud ja järelelud: Balti börs
11:50-12:50 arutelu, moderaator Kirke Kangro

13:00-13:30 kohvipaus (30min)

Avalik ruum ja autori õigus

13:30 Taavi Talve – Paldiski projekt: juhtumianalüüs
13:45 Villu Jaanisoo –  Kõik on võimalik: häving ja igavene elu
14:00 Eglė Grėbliauskaitė – Ärme unusta mitte mäletada
14:15 Yoko Alender – Linnaruum ja selle haavad
14:30-15:30 arutelu, moderaator Rebecca Duclos

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Konverents “Avalik ruum: autorid, arhiiv ja ajalugu”

Neljapäev 08 detsember, 2022

FB_DPITIS_22

Ühepäevane mini-konverents “Avalik ruum: autorid, arhiiv ja ajalugu” toimub Eesti Kunstiakadeemias 8. detsembril, kell 11.00–16.00, EKA aulas.

Diskussiooni keskmes on esteetilised ja poliitilised otsused avalikus ruumis. Arutletakse selle üle, milline on avaliku ruumi tähtsus inimeste eetiliste hoiakute kujundamisel ja kes avalikus ruumis eksponeeritava eest peaks vastutama. Samuti on vaatluse all autori vabadus ning õigus kunstiteose puutumatusele. Teemaplokkide all “Avalik ruum ja ajaloo õigus” ning “Avalik ruum ja autori õigus” astuvad lühiettekannetega üles mitmed rahvusvahelised praktikud ja eriala eksperdid, välkloengutele järgnevad modereeritud vestlusringid.

Konverents toimub EKA vabade kunstide teaduskonna rahvusvahelise koostööprojekti PARTGO raames. PARTGO on Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Dublini kunsti- ja disainikolledži (NCAD), Moholy-Nagy kunsti- ja disainiülikool (MOME) ning Turu Kunstiakadeemia (TUAS) ühine teoreetilise uurimuse ja praktiliste töötubade programm, mis keskendub avaliku kunsti hariduslikele aspektidele. Projekt algas 2018. aastal ning käesolev konverents on üks selle finaalsündmustest.

www.partgo.eu

Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee

Avalik ruum ja ajaloo õigus

Mini-ettekanded(10-15min) igalt esinejalt, millele järgneb modereeritud vestlusring (1h)

11:00 avasõna, Kirke Kangro
11:05 Andres Kurg – Maarjamäe: ühe esteetika kaks ideoloogiat
11:20 Linda Kaljundi – Muuseumieetika dekolonisatsiooniajastul – Eesti ja Ida-Euroopa perspektiivid
11:35 Marek Tamm – Avaliku hoone elud ja järelelud: Balti börs
11:50-12:50 arutelu, moderaator Kirke Kangro

13:00-13:30 kohvipaus (30min)

Avalik ruum ja autori õigus

13:30 Taavi Talve – Paldiski projekt: juhtumianalüüs
13:45 Villu Jaanisoo –  Kõik on võimalik: häving ja igavene elu
14:00 Eglė Grėbliauskaitė – Ärme unusta mitte mäletada
14:15 Yoko Alender – Linnaruum ja selle haavad
14:30-15:30 arutelu, moderaator Rebecca Duclos

Postitas Andres Lõo — Püsilink