Avatud loengud

28.05.2022

Nele Ambose ettekanne Lilly Waltherist Neitsitornis

Karl Burmani kavand Neitsitorni ümberehitamiseks elamuks

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

 

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Nele Ambose ettekanne Lilly Waltherist Neitsitornis

Laupäev 28 mai, 2022

Karl Burmani kavand Neitsitorni ümberehitamiseks elamuks

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

 

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.05.2022

Adrianus Kunderti avatud loeng: New Crafts

Adrianus-Kundert top
Adrianus Kundert1
Adrianus Kundert2
Adrianus Kundert van Nieuwkoop
Adrianus Kundert4

Adrianus Kundert on Hollandi disainer, kes tegeleb tootedisaini ja ruumikujundusega ning on entusiastlik korvipunuja. Tema disainikeelt iseloomustavad mängulisus ja eksperimenteerimine. Loengus viib Adrianus Kundert teid rännakule läbi oma töömeetodi, tuues välja mõned projektid, millega ta seni töötanud on (kliendid mh Jongeriuslab, Susan Bijl, Crafts Council ja Envisions).

Adrianus töötab oma mängulise ja eksperimentaalse lähenemisega tootedisaini raames väga erinevate projektidega. Tema tööprotsessi tulemus on sageli käsitööle orienteeritud ja püüab nihutada piire, püüdes luua läbi traditsiooniliste tehnikate midagi uut. Viimasel ajal on ta keskendunud korvikunstile ning loengus räägib lähemalt ka oma algatusest Basketclub, mis toob korviteemadel kokku disainereid üle maailma. Loengus jagab ta oma nägemust ja seda, millised küsimused teda uute projektide kallal töötades ajendavad.

Loeng toimub inglise keeles.

www.adrianuskundert.com

www.instagram.com/opblaashelicopter

https://www.instagram.com/_basketclub_/

Loengu toob teieni EKA aksessuaari ja köite osakond

EKA aksessuaari ja köite osakond Instagramis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Adrianus Kunderti avatud loeng: New Crafts

Neljapäev 19 mai, 2022

Adrianus-Kundert top
Adrianus Kundert1
Adrianus Kundert2
Adrianus Kundert van Nieuwkoop
Adrianus Kundert4

Adrianus Kundert on Hollandi disainer, kes tegeleb tootedisaini ja ruumikujundusega ning on entusiastlik korvipunuja. Tema disainikeelt iseloomustavad mängulisus ja eksperimenteerimine. Loengus viib Adrianus Kundert teid rännakule läbi oma töömeetodi, tuues välja mõned projektid, millega ta seni töötanud on (kliendid mh Jongeriuslab, Susan Bijl, Crafts Council ja Envisions).

Adrianus töötab oma mängulise ja eksperimentaalse lähenemisega tootedisaini raames väga erinevate projektidega. Tema tööprotsessi tulemus on sageli käsitööle orienteeritud ja püüab nihutada piire, püüdes luua läbi traditsiooniliste tehnikate midagi uut. Viimasel ajal on ta keskendunud korvikunstile ning loengus räägib lähemalt ka oma algatusest Basketclub, mis toob korviteemadel kokku disainereid üle maailma. Loengus jagab ta oma nägemust ja seda, millised küsimused teda uute projektide kallal töötades ajendavad.

Loeng toimub inglise keeles.

www.adrianuskundert.com

www.instagram.com/opblaashelicopter

https://www.instagram.com/_basketclub_/

Loengu toob teieni EKA aksessuaari ja köite osakond

EKA aksessuaari ja köite osakond Instagramis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.05.2022 — 31.05.2022

PhD Vitamin 2022 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale

TonuTunnel.com_EKA_20180914__8506376
PHD VITAMIN FB

30.-31. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A205 taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamin on avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.

Avalikel loengutel ning konsultatsioonil osalemiseks, palun registreeri täites VORM.

Innustame osalema loomeuurimuslikest meetoditest huvituvaid kunstnike, disainereid, vilistlasi ja magistrantuuri lõpetajaid Eesti Kunstiakadeemiast ning teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 26.05.2022. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse e-mailile pärast registreerimist. Ole kiire – konsultatsioonides osalejate arv on piiratud!

PhD Vitamini rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond EKA LOOVKÄRG jätkuprojekt (2014-2020.4.01.20-0288).

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

 

KAVA

30.01, esmaspäev

  • 09:15-10:00 Kohv ja registreerimine
  • 10:00-11:00 Vytautas Michelkevicius “Everything you wanted to ask about doctoral studies but there was no chance or why you should (not) do artistic research?”
  • 11:00-11:45 Marco Laimre “About analytical gaming, seriously”
  • 11:45-13:00 Paus
  • 13:00-13:45 Darja Popolitova “Two artistic research methods you haven’t heard about”
  • 13:45-14:45 Vestlusring: Vytautas Michelkevicius, Marco Laimre, Darja Popolitova – modereerib Raivo Kelomees
  • 14:45-15:30 Paus
  • 15:00 Konsultatsioonid Vytautas Michelkeviciusega

31.05, teisipäev

  • 09:15-10:00 Kohv ja registreerimine
  • 10:00-11:00 Teemu Mäki “What is artistic research and why should you do it?”
  • 11:00-12:00 Elen Lotman “Insights on artistic research from a PhD journey”
  • 12:00-12:45 Mattias-Jakob Sildnik “Registers of Disinhibition: A presentation of artistic research practice”
  • 12:45-13:30 Paus
  • 13:30-14:30 Vestlusring: Teemu Mäki, Elen Lotman, Mattias-Jakob Sildnik – modereerib Raivo Kelomees
  • 15:00 Konsultatsioonid Teemu Mäkiga

 

ESINEJAD

Kaasprofessor dr. Vytautas Michelkevičius (Vilnius) on kuraator, kirjutaja ja uurija, kelle fookus on nihkunud fotograafialt meediakunsti teooria laiendatud väljale ning hiljuti süvenenud loovuurimusele akadeemilises keskkonnas. Aastatel 2010-2019 tegutses Michelkevičius Nida Art Colony direktorina. Hetkel õpetab Vilniuse Kunstiakadeemias kunstipraktikat ja teooriat BA, MA ja DA/PhD tudengitele, aastast 2019 olnud fotograafia ja meediakunsti osakonna ning vabade kunstide doktoriprogrammi juhataja. Ta on kureerinud arvukalt sümpoosione ja näitusi, muuhulgas Leedu paviljoni Veneetsia biennaalil (Dainius Liškevičius’e projekt “Museum”). Ta on toimetanud ja kirjutanud enam kui 10 raamatut kunstist, meediast, loovuurimusest ja residentsidest(viimased raamatud “Mapping Artistic Research. Towards Diagrammatic Knowledge” (2018) ja “Atlas of Diagrammatic Imagination” (koos Lina Michelkevičė’ga, 2019).
https://vilnius.academia.edu/VytautasMichelkevicius

Teemu Mäki (Soome) on kunstnik, kirjutaja, teatri/ooperi/filmi lavastaja ja teoreetik (Doctor of Fine Arts, Soome Kunstiakadeemia 2005). 1990 aastast tegutseb ta sõltumatu kunstnikuna, välja arvatud aastad 2008–2013, kui ta oli Aalto Ülikooli kujutavate kunstide professor. Mäki on Soome Kunstnike Liidu esimees. Tal on olnud 59 isiknäitust ning osalenud enam kui 200 grupinäitusel, kirjutanud üheksa raamatut ning kirjutanud ja lavastanud arvukalt etendusi, filme ja oopereid.
www.teemumaki.com

Filmioperaator Elen Lotman on filminud dokumentaal-, lühi- ja mängufilme Eestis, Soomes, Jaapanis, Tiibetis, Hiinas, Tais, Indias, Nicaraguas, Costa Ricas, Lapimaal ja Vene Arktikas. Tema filme on näidatud ja auhinnatud mitmetel A-klassi filmifestivalidel, nagu IDFA, Tampere, PÖFF, Moskva jne. Ta on BFMi loovuurimuse õppesuuna kuraator. Uurides kino ja empaatia vahekorda kaitses ta oma doktoritöö “Experiential Heuristics in Feature Film Cinematography” laudatur’iga 2021. aastal. Tema virtuaalne näitus Tallinna Kunstihoones valiti New York Times and Wallpaper Magazine poolt maailma 10-ne parima hulka. Mitmed tema hiljutistest filmidest on saanud äramärkimisi ja auhindu: “Dear Mother” parima operaatoritöö ja parima täispika dokumentaalfilmi auhinna festivalil Reel Heart FF; “Hüvasti, NSVL” BNFF publikupreemia;”Sleeping Beast” BFNN Just Film in Progress auhinna ning stsenaarium ‘Container’ pääses veerandfinaali konkursil “American Film Academy Nicholl competition”.

Marco Laimre (enne 2004. aastat Marko Laimre) on kunstnik, kelle tööd sisaldavad fotot, installatsiooni, skulptuuri, maali, performatiivset helikunsti, interventsiooni, kureerimist ja teksti. Laimre looming ei ole stilistiliselt koherentne ega ole kindlas signatuurstiilis: tema loomeväljund on kontseptuaalne ega põhine kindlatel meediumidel. Oma kunstis tegeleb Laimre igapäevaste nähtustega, lähenedes neile humanitaarsest vaatepunktist. Laimre töödes keskendutakse kriitiliselt eelkõige tekstilise ja pildilise rezhiimi representatsioonidele. Teda vaimustab foto kitsendav ja ideoloogiline olemus. Laimre näeb keelt kui poliitilist, repressiivset ja piiravat fenomeni, mis on vältimatu ja ületamatu samal ajal. 2018. aastal alustas Laimre doktoriõpingud Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Tema uurimisteema pealkiri on “Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”, mille juhendajaks on doktor Jaak Tomberg.

Darja Popolitova on ehtekunstnik, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Oma töödes kasutab ta ehteid, digitaalseid tehnikaid ning video meediumit. Popolitova on huvitatud teemadest, nagu seda on: haptiline visuaalsus (ehk kuidas ehte audiovisuaal vaatajat mõjutab); ühiskonna fenomenid; digitaalne ja popkultuur. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga.

Matthias Sildnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis ning maaliosakonnas. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, andmeanalüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Sildnik taaskasutab ja mõtestab ümber tehnoloogiaid, mida kasutatakse infotööstuses indiviidi konstrueerimisel ja subjektiivse kogemuse loomisel. Nii moodustuvad paralleelsüsteemid, mille reflekteeriv iseloom on oluliseks uurimuslikuks vahendiks. Kriitiline vaatenurk on oluline loomingulist protsessi käivitava jõuna, mitte aga eesmärgina iseeneses. Ta peab oluliseks seda, et kunst jõuaks konstruktiivsele tasandile. See tähendab, et mitte küsimuse või probleemi leidmine pole esmatähtis, vaid produktiivse mõtte või kujutlustelje avanemine selle suhtes. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

PhD Vitamin 2022 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale

Esmaspäev 30 mai, 2022 — Teisipäev 31 mai, 2022

TonuTunnel.com_EKA_20180914__8506376
PHD VITAMIN FB

30.-31. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A205 taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamin on avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.

Avalikel loengutel ning konsultatsioonil osalemiseks, palun registreeri täites VORM.

Innustame osalema loomeuurimuslikest meetoditest huvituvaid kunstnike, disainereid, vilistlasi ja magistrantuuri lõpetajaid Eesti Kunstiakadeemiast ning teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 26.05.2022. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse e-mailile pärast registreerimist. Ole kiire – konsultatsioonides osalejate arv on piiratud!

PhD Vitamini rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond EKA LOOVKÄRG jätkuprojekt (2014-2020.4.01.20-0288).

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

 

KAVA

30.01, esmaspäev

  • 09:15-10:00 Kohv ja registreerimine
  • 10:00-11:00 Vytautas Michelkevicius “Everything you wanted to ask about doctoral studies but there was no chance or why you should (not) do artistic research?”
  • 11:00-11:45 Marco Laimre “About analytical gaming, seriously”
  • 11:45-13:00 Paus
  • 13:00-13:45 Darja Popolitova “Two artistic research methods you haven’t heard about”
  • 13:45-14:45 Vestlusring: Vytautas Michelkevicius, Marco Laimre, Darja Popolitova – modereerib Raivo Kelomees
  • 14:45-15:30 Paus
  • 15:00 Konsultatsioonid Vytautas Michelkeviciusega

31.05, teisipäev

  • 09:15-10:00 Kohv ja registreerimine
  • 10:00-11:00 Teemu Mäki “What is artistic research and why should you do it?”
  • 11:00-12:00 Elen Lotman “Insights on artistic research from a PhD journey”
  • 12:00-12:45 Mattias-Jakob Sildnik “Registers of Disinhibition: A presentation of artistic research practice”
  • 12:45-13:30 Paus
  • 13:30-14:30 Vestlusring: Teemu Mäki, Elen Lotman, Mattias-Jakob Sildnik – modereerib Raivo Kelomees
  • 15:00 Konsultatsioonid Teemu Mäkiga

 

ESINEJAD

Kaasprofessor dr. Vytautas Michelkevičius (Vilnius) on kuraator, kirjutaja ja uurija, kelle fookus on nihkunud fotograafialt meediakunsti teooria laiendatud väljale ning hiljuti süvenenud loovuurimusele akadeemilises keskkonnas. Aastatel 2010-2019 tegutses Michelkevičius Nida Art Colony direktorina. Hetkel õpetab Vilniuse Kunstiakadeemias kunstipraktikat ja teooriat BA, MA ja DA/PhD tudengitele, aastast 2019 olnud fotograafia ja meediakunsti osakonna ning vabade kunstide doktoriprogrammi juhataja. Ta on kureerinud arvukalt sümpoosione ja näitusi, muuhulgas Leedu paviljoni Veneetsia biennaalil (Dainius Liškevičius’e projekt “Museum”). Ta on toimetanud ja kirjutanud enam kui 10 raamatut kunstist, meediast, loovuurimusest ja residentsidest(viimased raamatud “Mapping Artistic Research. Towards Diagrammatic Knowledge” (2018) ja “Atlas of Diagrammatic Imagination” (koos Lina Michelkevičė’ga, 2019).
https://vilnius.academia.edu/VytautasMichelkevicius

Teemu Mäki (Soome) on kunstnik, kirjutaja, teatri/ooperi/filmi lavastaja ja teoreetik (Doctor of Fine Arts, Soome Kunstiakadeemia 2005). 1990 aastast tegutseb ta sõltumatu kunstnikuna, välja arvatud aastad 2008–2013, kui ta oli Aalto Ülikooli kujutavate kunstide professor. Mäki on Soome Kunstnike Liidu esimees. Tal on olnud 59 isiknäitust ning osalenud enam kui 200 grupinäitusel, kirjutanud üheksa raamatut ning kirjutanud ja lavastanud arvukalt etendusi, filme ja oopereid.
www.teemumaki.com

Filmioperaator Elen Lotman on filminud dokumentaal-, lühi- ja mängufilme Eestis, Soomes, Jaapanis, Tiibetis, Hiinas, Tais, Indias, Nicaraguas, Costa Ricas, Lapimaal ja Vene Arktikas. Tema filme on näidatud ja auhinnatud mitmetel A-klassi filmifestivalidel, nagu IDFA, Tampere, PÖFF, Moskva jne. Ta on BFMi loovuurimuse õppesuuna kuraator. Uurides kino ja empaatia vahekorda kaitses ta oma doktoritöö “Experiential Heuristics in Feature Film Cinematography” laudatur’iga 2021. aastal. Tema virtuaalne näitus Tallinna Kunstihoones valiti New York Times and Wallpaper Magazine poolt maailma 10-ne parima hulka. Mitmed tema hiljutistest filmidest on saanud äramärkimisi ja auhindu: “Dear Mother” parima operaatoritöö ja parima täispika dokumentaalfilmi auhinna festivalil Reel Heart FF; “Hüvasti, NSVL” BNFF publikupreemia;”Sleeping Beast” BFNN Just Film in Progress auhinna ning stsenaarium ‘Container’ pääses veerandfinaali konkursil “American Film Academy Nicholl competition”.

Marco Laimre (enne 2004. aastat Marko Laimre) on kunstnik, kelle tööd sisaldavad fotot, installatsiooni, skulptuuri, maali, performatiivset helikunsti, interventsiooni, kureerimist ja teksti. Laimre looming ei ole stilistiliselt koherentne ega ole kindlas signatuurstiilis: tema loomeväljund on kontseptuaalne ega põhine kindlatel meediumidel. Oma kunstis tegeleb Laimre igapäevaste nähtustega, lähenedes neile humanitaarsest vaatepunktist. Laimre töödes keskendutakse kriitiliselt eelkõige tekstilise ja pildilise rezhiimi representatsioonidele. Teda vaimustab foto kitsendav ja ideoloogiline olemus. Laimre näeb keelt kui poliitilist, repressiivset ja piiravat fenomeni, mis on vältimatu ja ületamatu samal ajal. 2018. aastal alustas Laimre doktoriõpingud Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Tema uurimisteema pealkiri on “Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”, mille juhendajaks on doktor Jaak Tomberg.

Darja Popolitova on ehtekunstnik, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Oma töödes kasutab ta ehteid, digitaalseid tehnikaid ning video meediumit. Popolitova on huvitatud teemadest, nagu seda on: haptiline visuaalsus (ehk kuidas ehte audiovisuaal vaatajat mõjutab); ühiskonna fenomenid; digitaalne ja popkultuur. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga.

Matthias Sildnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis ning maaliosakonnas. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, andmeanalüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Sildnik taaskasutab ja mõtestab ümber tehnoloogiaid, mida kasutatakse infotööstuses indiviidi konstrueerimisel ja subjektiivse kogemuse loomisel. Nii moodustuvad paralleelsüsteemid, mille reflekteeriv iseloom on oluliseks uurimuslikuks vahendiks. Kriitiline vaatenurk on oluline loomingulist protsessi käivitava jõuna, mitte aga eesmärgina iseeneses. Ta peab oluliseks seda, et kunst jõuaks konstruktiivsele tasandile. See tähendab, et mitte küsimuse või probleemi leidmine pole esmatähtis, vaid produktiivse mõtte või kujutlustelje avanemine selle suhtes. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

11.05.2022

Paul Kuimeti filmilinastus ja loeng

Paul Kuimet loeng

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paul Kuimeti filmilinastus ja loeng

Kolmapäev 11 mai, 2022

Paul Kuimet loeng

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.05.2022

ROHEKA vol 8: arhitektuurist rohepöördes, jätkusuutlikust tarneahelast, moetudengitest Keenias

roheka 6.04. - digiekraan copy

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA vol 8: arhitektuurist rohepöördes, jätkusuutlikust tarneahelast, moetudengitest Keenias

Kolmapäev 04 mai, 2022

roheka 6.04. - digiekraan copy

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

05.05.2022

Avatud loeng “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Antoine Picon

FHD open lecture innovation 5mai22

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

 

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

 

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

 

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Antoine Picon

Neljapäev 05 mai, 2022

FHD open lecture innovation 5mai22

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

 

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

 

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

 

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.04.2022 — 29.04.2022

Vaimse vitamiini nädal

Vaimse vitamiini nädal

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

 

TEEMAD

 

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

 

NÄDALA TEGEVUSKAVA

 

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

 

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

 

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

 

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

 

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

 

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

 

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Vaimse vitamiini nädal

Esmaspäev 25 aprill, 2022 — Reede 29 aprill, 2022

Vaimse vitamiini nädal

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

 

TEEMAD

 

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

 

NÄDALA TEGEVUSKAVA

 

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

 

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

 

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

 

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

 

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

 

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

 

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.04.2022

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

Kolmapäev 20 aprill, 2022

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.05.2022 — 04.04.2022

Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?

Portree
EKA FB - 4mai
Portree2
Portree3
Portree4

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirjaVideo killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

 

Arutletakse teemadel:

  • Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
  • Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
  • Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

 

 

Osalejate tutvustused:


Urmas Lüüs
on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.


Darja Popolitova
on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.


Martin Melioranski
on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.


Lilian Hiob
on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?

Kolmapäev 04 mai, 2022 — Esmaspäev 04 aprill, 2022

Portree
EKA FB - 4mai
Portree2
Portree3
Portree4

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirjaVideo killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

 

Arutletakse teemadel:

  • Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
  • Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
  • Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

 

 

Osalejate tutvustused:


Urmas Lüüs
on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.


Darja Popolitova
on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.


Martin Melioranski
on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.


Lilian Hiob
on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

21.04.2022

Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas

Neringa Forest Architecture_Timber Seasoning Shed_Nida

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas

Neljapäev 21 aprill, 2022

Neringa Forest Architecture_Timber Seasoning Shed_Nida

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink