Avatud loengud

04.11.2022 — 05.11.2022

EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!

EKA 108
Artun üritus_108

EKA 108 – kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!

Pange kalendrisse!
Peagi tuleb lisainfo.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!

Reede 04 november, 2022 — Laupäev 05 november, 2022

EKA 108
Artun üritus_108

EKA 108 – kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!

Pange kalendrisse!
Peagi tuleb lisainfo.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

11.10.2022

Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”

Harutus

Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.

Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.

(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.

Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”

Teisipäev 11 oktoober, 2022

Harutus

Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.

Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.

(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.

Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.10.2022

Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”

JevelsWebsite_StaggeredView_BlackBG
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis” 
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?

Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.

Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.

Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”

Neljapäev 06 oktoober, 2022

JevelsWebsite_StaggeredView_BlackBG
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis” 
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?

Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.

Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.

Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2022

Arhitektuuri avatud loeng: WARUM BERLIN? Miks Berliin?

2_Fazit_Frimmersdorf

29. septembril kl 18 alustab loengusarja EKA suurel laval Jan Edler arhitektuuristuudiost realities:united loenguga “Potential Driven Design”. Vennad Jan ja Tim Edler, algselt Berliinis tegutsenud transdistsiplinaarse kunstirühmituse “Kunst und Technik” (1997–2000) kaasasutajad, lõid 2000. aastal kunsti- ja arhitektuuristuudio realities:united. Stuudio on pälvinud arhitektuurses ja linnalises mastaabis kunsti- ja hübriidkunstiinstallatsioonidega rahvusvahelist tunnustust.

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel mõtetes Berliini. Sügisese loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliini näol tegu Euroopa ühe kõige põnevama multikultuurse metropoliga, millel on palju sarnasusi – nii ajaloo kui kaasaja poolest – ka Eesti linnadega: “Berliin on laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.”

Rahvusteülest Berliini võib Tali sõnul vaadelda kui urbaniseerunud tulevikuühiskonna ühte musternäidist, kus boheemlane kohtub tehno-utopisti või ökosõdalasega. Berliin on pidevalt muutumises ja sealsed arhitektuuribürood ning praktikud on selle muutuse tüürimisel olulises rollis, sõnastades pidevalt ümber seda, mida peame linnakeskkonnas oluliseks. Septembrist kuni detsembrini esineb EKA aulas laval kokku viis Berliinis tegutsevat arhitekti.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akdadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Lisainfo:
Tiina Tammet
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Arhitektuuri avatud loeng: WARUM BERLIN? Miks Berliin?

Neljapäev 29 september, 2022

2_Fazit_Frimmersdorf

29. septembril kl 18 alustab loengusarja EKA suurel laval Jan Edler arhitektuuristuudiost realities:united loenguga “Potential Driven Design”. Vennad Jan ja Tim Edler, algselt Berliinis tegutsenud transdistsiplinaarse kunstirühmituse “Kunst und Technik” (1997–2000) kaasasutajad, lõid 2000. aastal kunsti- ja arhitektuuristuudio realities:united. Stuudio on pälvinud arhitektuurses ja linnalises mastaabis kunsti- ja hübriidkunstiinstallatsioonidega rahvusvahelist tunnustust.

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel mõtetes Berliini. Sügisese loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliini näol tegu Euroopa ühe kõige põnevama multikultuurse metropoliga, millel on palju sarnasusi – nii ajaloo kui kaasaja poolest – ka Eesti linnadega: “Berliin on laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.”

Rahvusteülest Berliini võib Tali sõnul vaadelda kui urbaniseerunud tulevikuühiskonna ühte musternäidist, kus boheemlane kohtub tehno-utopisti või ökosõdalasega. Berliin on pidevalt muutumises ja sealsed arhitektuuribürood ning praktikud on selle muutuse tüürimisel olulises rollis, sõnastades pidevalt ümber seda, mida peame linnakeskkonnas oluliseks. Septembrist kuni detsembrini esineb EKA aulas laval kokku viis Berliinis tegutsevat arhitekti.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akdadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Lisainfo:
Tiina Tammet
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.09.2022 — 24.09.2022

NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”

NART

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”

Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 24 september, 2022

NART

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.09.2022

Uute doktorite loengusari: Greta Koppel

Mik_021c

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

Uute doktorite loengusari: Greta Koppel

Teisipäev 13 september, 2022

Mik_021c

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

05.09.2022

Transform4Europe avalik loeng: Paganin ja Pihlak. Eluasemekriis.

T4EU Paganin Pihlak Dual Lecture

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Transform4Europe avalik loeng: Paganin ja Pihlak. Eluasemekriis.

Esmaspäev 05 september, 2022

T4EU Paganin Pihlak Dual Lecture

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Postitas Triin Männik — Püsilink

08.09.2022 — 09.09.2022

Sotsiaalse disaini päevad

EKA FB
EKA artun post
artunbanner

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saabunud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

  •   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
  •   Miks on disain sotsiaalne praktika?
  •   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

 

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sotsiaalse disaini päevad

Neljapäev 08 september, 2022 — Reede 09 september, 2022

EKA FB
EKA artun post
artunbanner

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saabunud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

  •   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
  •   Miks on disain sotsiaalne praktika?
  •   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

 

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

31.08.2022

Professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”

marekmetslaid__MMP4841

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10.00-12.00 toimub õppeaasta alguse puhul aulas (A101) EKA rektor, professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”

Kolmapäev 31 august, 2022

marekmetslaid__MMP4841

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10.00-12.00 toimub õppeaasta alguse puhul aulas (A101) EKA rektor, professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

06.09.2022

Konverents “Innovatsioon ja digitaalne reaalsus”

EKA FB (2)

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Konverents “Innovatsioon ja digitaalne reaalsus”

Teisipäev 06 september, 2022

EKA FB (2)

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink