Avatud loengud

05.05.2022

Avatud loeng “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Antoine Picon

FHD open lecture innovation 5mai22

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

 

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

 

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

 

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Antoine Picon

Neljapäev 05 mai, 2022

FHD open lecture innovation 5mai22

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

 

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

 

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

 

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.04.2022 — 29.04.2022

Vaimse vitamiini nädal

Vaimse vitamiini nädal

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

 

TEEMAD

 

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

 

NÄDALA TEGEVUSKAVA

 

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

 

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

 

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

 

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

 

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

 

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

 

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Vaimse vitamiini nädal

Esmaspäev 25 aprill, 2022 — Reede 29 aprill, 2022

Vaimse vitamiini nädal

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

 

TEEMAD

 

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

 

NÄDALA TEGEVUSKAVA

 

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

 

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

 

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

 

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

 

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

 

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

 

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.04.2022

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

Kolmapäev 20 aprill, 2022

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.05.2022 — 04.04.2022

Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?

Portree
EKA FB - 4mai
Portree2
Portree3
Portree4

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirjaVideo killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

 

Arutletakse teemadel:

  • Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
  • Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
  • Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

 

 

Osalejate tutvustused:


Urmas Lüüs
on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.


Darja Popolitova
on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.


Martin Melioranski
on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.


Lilian Hiob
on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?

Kolmapäev 04 mai, 2022 — Esmaspäev 04 aprill, 2022

Portree
EKA FB - 4mai
Portree2
Portree3
Portree4

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirjaVideo killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

 

Arutletakse teemadel:

  • Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
  • Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
  • Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

 

 

Osalejate tutvustused:


Urmas Lüüs
on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.


Darja Popolitova
on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.


Martin Melioranski
on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.


Lilian Hiob
on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

21.04.2022

Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas

Neringa Forest Architecture_Timber Seasoning Shed_Nida

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas

Neljapäev 21 aprill, 2022

Neringa Forest Architecture_Timber Seasoning Shed_Nida

21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.

Sündmus Facebookis

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.

Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.

Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.

Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

19.04.2022

Kerttu Palginõmme loeng uute doktorite loengusarjas

Granaatõunamustriga kuldkangas (002)

Uute doktorite loengusarjas esineb 19. aprillil kell 16.00 Kerttu Palginõmm, kes kaitses 2020. aastal Tartu Ülikoolis ja Dortmundi Tehnikaülikoolis doktoritöö „Luksus ja hiilgus Brugges ja Tallinnas. Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“.

Ruum: A-101

 

Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis, on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused – Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Lähtudes materiaalse kultuuri uuringustest ning kujutatud luksusesemete rohkusest võib Maarja retaabli pidada selles kontekstis üheks Madalmaade maalikunsti võtmeteoseks.

Kerttu Palginõmme doktoritöös vaadeldi esmakordselt kõiki luksusesemeid nii eraldi kui ka ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas oli Püha Lucia legendi meister oma tellijate soovidega hästi kursis ja pakkus neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning tegi neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

 

Loeng toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames. Rohkem infot leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com

 

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

Kerttu Palginõmme loeng uute doktorite loengusarjas

Teisipäev 19 aprill, 2022

Granaatõunamustriga kuldkangas (002)

Uute doktorite loengusarjas esineb 19. aprillil kell 16.00 Kerttu Palginõmm, kes kaitses 2020. aastal Tartu Ülikoolis ja Dortmundi Tehnikaülikoolis doktoritöö „Luksus ja hiilgus Brugges ja Tallinnas. Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“.

Ruum: A-101

 

Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis, on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused – Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Lähtudes materiaalse kultuuri uuringustest ning kujutatud luksusesemete rohkusest võib Maarja retaabli pidada selles kontekstis üheks Madalmaade maalikunsti võtmeteoseks.

Kerttu Palginõmme doktoritöös vaadeldi esmakordselt kõiki luksusesemeid nii eraldi kui ka ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas oli Püha Lucia legendi meister oma tellijate soovidega hästi kursis ja pakkus neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning tegi neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

 

Loeng toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames. Rohkem infot leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com

 

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

14.04.2022

Ariel Guersenzvaigi avatud loeng

Ariel Guersenzvaig

Ariel Guersenzvaig “Disainikaubad: disainerite kutse-eetika suunas” Neljapäeval, 14. aprillil kell 16.00. (EKA, A-101)

SÜNOPSIS

Vaatamata mõjule ühiskonnale ja maailmale puuduvad disaineri erialal laialt levinud eetilised põhimõtted ja raamistikud eetiliste probleemide lahendamiseks. Eetikakoodeksid, mis tahes kasulikud arutelude esilekutsumiseks, lähevad harva üldistest kaugemale, nagu kahjude ennetamine või inimõiguste austamine. Selles loengus pakun välja teistsuguse lähenemisviisi, mis põhineb eetika kasvatamisel praktikas, ja uurin tungivat vajadust laiaulatusliku disaini kutse-eetika järele, mis võimaldab disaineritel elujõuliselt toime tulla väljakutsetega, millega nad oma erialal silmitsi seisavad.

___

Ariel Guersenzvaig on disaini- ja tehnoloogiaeetik ning disainiprofessor Barcelona Disaini- ja Insenerikoolis ELISAVA. Tema peamised uurimisvaldkonnad on ühelt poolt masin-intelligentsuse eetiline mõju ühiskonnale ja teiselt poolt professionaalse disainitegevuse eetika, mis on tema viimase raamatu “Disaini kaubad: professionaalne” teema. Ethics for Designers’* (Rowman & Littlefield, 2021), mis on saadaval ka EKA raamatukogus. Tal on doktorikraad disainiteoorias Southamptoni ülikoolist (Ühendkuningriik) ja magistrikraad eetikas Birminghami ülikoolist (Ühendkuningriik).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ariel Guersenzvaigi avatud loeng

Neljapäev 14 aprill, 2022

Ariel Guersenzvaig

Ariel Guersenzvaig “Disainikaubad: disainerite kutse-eetika suunas” Neljapäeval, 14. aprillil kell 16.00. (EKA, A-101)

SÜNOPSIS

Vaatamata mõjule ühiskonnale ja maailmale puuduvad disaineri erialal laialt levinud eetilised põhimõtted ja raamistikud eetiliste probleemide lahendamiseks. Eetikakoodeksid, mis tahes kasulikud arutelude esilekutsumiseks, lähevad harva üldistest kaugemale, nagu kahjude ennetamine või inimõiguste austamine. Selles loengus pakun välja teistsuguse lähenemisviisi, mis põhineb eetika kasvatamisel praktikas, ja uurin tungivat vajadust laiaulatusliku disaini kutse-eetika järele, mis võimaldab disaineritel elujõuliselt toime tulla väljakutsetega, millega nad oma erialal silmitsi seisavad.

___

Ariel Guersenzvaig on disaini- ja tehnoloogiaeetik ning disainiprofessor Barcelona Disaini- ja Insenerikoolis ELISAVA. Tema peamised uurimisvaldkonnad on ühelt poolt masin-intelligentsuse eetiline mõju ühiskonnale ja teiselt poolt professionaalse disainitegevuse eetika, mis on tema viimase raamatu “Disaini kaubad: professionaalne” teema. Ethics for Designers’* (Rowman & Littlefield, 2021), mis on saadaval ka EKA raamatukogus. Tal on doktorikraad disainiteoorias Southamptoni ülikoolist (Ühendkuningriik) ja magistrikraad eetikas Birminghami ülikoolist (Ühendkuningriik).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.04.2022

Mustandite labori avatud kohtumised

Mustandite labori avatud kohtumised

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, kolmas episood

13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Käesoleva semestri viimasel kohtumisel arutleb Taavi Hallimäe disaini ja rakenduskunsti õppekava näitel, milles võiks seisneda mustandlikkus õppetöö muidu võrdlemisi bürokraatlikus planeerimises. Kuidas n–ö tabelite maailmas säilitada loovülikoolidele vajalik avatus ja otsingulisus? Kas ja kuidas võiksid õppekavad toetada õppekaval õppijate ja seal õpetajate kujutlusvõimet? Millised võimalused on mustandlikkuse õppekavadesse toomisel? Kuulama on oodatud nii õppejõud, õppekavajuhid, tugitöötajad kui ka tudengid. Nii nagu eelnevatel kordadel, järgneb ka sel korral ettekandele arutelu.

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Mustandite labori avatud kohtumised

Kolmapäev 13 aprill, 2022

Mustandite labori avatud kohtumised

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, kolmas episood

13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Käesoleva semestri viimasel kohtumisel arutleb Taavi Hallimäe disaini ja rakenduskunsti õppekava näitel, milles võiks seisneda mustandlikkus õppetöö muidu võrdlemisi bürokraatlikus planeerimises. Kuidas n–ö tabelite maailmas säilitada loovülikoolidele vajalik avatus ja otsingulisus? Kas ja kuidas võiksid õppekavad toetada õppekaval õppijate ja seal õpetajate kujutlusvõimet? Millised võimalused on mustandlikkuse õppekavadesse toomisel? Kuulama on oodatud nii õppejõud, õppekavajuhid, tugitöötajad kui ka tudengid. Nii nagu eelnevatel kordadel, järgneb ka sel korral ettekandele arutelu.

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

11.04.2022 — 19.04.2022

Venia legendi loengud 2022

Venia legendi loengud

Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:

Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”

Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:

Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”

Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Animatsiooni osakonna professori kandidaat:

Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”

DISAINITEADUSKOND

Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:

Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:

Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30  loeng “Kas tegelikult kuulame?”

Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.

Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Venia legendi loengud 2022

Esmaspäev 11 aprill, 2022 — Teisipäev 19 aprill, 2022

Venia legendi loengud

Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:

Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”

Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:

Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”

Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Animatsiooni osakonna professori kandidaat:

Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”

DISAINITEADUSKOND

Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:

Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:

Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30  loeng “Kas tegelikult kuulame?”

Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.

Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2022

Valentinas Klimašauskase avatud loeng

Valentinas Klimašauskas_foto Visvaldas Morkevičius

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30

EKA auditooriumis A101

Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.

Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.

selectleters.lt

Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu 

Meeting ID: 978 6104 0017

Passcode: 352620

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Valentinas Klimašauskase avatud loeng

Esmaspäev 04 aprill, 2022

Valentinas Klimašauskas_foto Visvaldas Morkevičius

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30

EKA auditooriumis A101

Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.

Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.

selectleters.lt

Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu 

Meeting ID: 978 6104 0017

Passcode: 352620

Postitas Andres Lõo — Püsilink