Avatud loengud

20.04.2022

Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?

EKA FB event
Maria Kristiin Peterson
Kerli Kant-Hvass
Kerli Mikkov
Linda Männik

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

 

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

 

 

 

Osalejate tutvustused:

 


Maria Kristiin Peterson
on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.


Kerli Kant-Hvass
on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.


Kersti Mikkov
on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.


Linda Männik
omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige.  Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?

Kolmapäev 20 aprill, 2022

EKA FB event
Maria Kristiin Peterson
Kerli Kant-Hvass
Kerli Mikkov
Linda Männik

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

 

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

 

 

 

Osalejate tutvustused:

 


Maria Kristiin Peterson
on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.


Kerli Kant-Hvass
on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.


Kersti Mikkov
on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.


Linda Männik
omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige.  Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

06.04.2022

ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest

1 roheka 6.04. - digiekraan copy

6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

 

AJAKAVA

11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti

13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt

13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

 

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

 

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest

Kolmapäev 06 aprill, 2022

1 roheka 6.04. - digiekraan copy

6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

 

AJAKAVA

11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti

13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt

13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

 

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

 

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

01.04.2022

Liisa Kaljula uute doktorite loengusarjas

ekm42740_m06744_rajangu_r_viljandisse_0ds7767_t

Uute doktorite loengusarja “Eesti kunstiteaduse aastasada” avab 1. aprillil Liisa Kaljula, kes kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.

Eesti kunstiteadlased on palju kirjutanud sotsialistlikust realismist ja selle küsitavast võidukäigust nõukogude perioodi Eesti kunstis. Ometi on neis kirjutistes, mis nendivad Eesti kõrvale põiklemist suurest sotsialistliku realismi projektist, võetud eelduseks unikaalteosel põhinev nõukogude kunstikäsitlus. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis 2021. aasta juulis kaitstsud doktoritöö “Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” keskmes on nõukogude visuaalkultuuri mõiste, mis vaatleb Nõukogude Liidus 1920.-1930. aastatel avangardkunstnike ja nõukogude võimu koostöös välja töötatud uut nõukogude kunstikäsitlust kui kõrgkultuuri ja massikultuuri piire segavat nähtust.
Viimase eesmärgiks oli muidugi jõuda võimalikult suurte rahvahulkadeni, ent olla ühtlasi kooskõlas nõukogude ideoloogiaga, mille kohaselt kallihinnalised ning vaid teatud ühiskonnakihtidele mõeldud luksusobjektid pidid asenduma kõigile kättesaadava kunstiga.

See uus kunstikäsitlus puudutas ka II maailmasõja käigus okupeeritud Eestit, sest juba esimestel nõukogude aastatel tuli sajad agitpunktid ja valimisjaoskonnad täita nõukogude visuaalkultuuriga, rõhutamaks uue ühiskondliku korra vastuvõtmise ajaloolist pidulikkust. Ždanovistliku kultuuripoliitika perioodil said Eesti muuseumidki osa “Moskva kunstisaadetistest”, mis tähendas tuntud sotsrealistlikest teostest koopiate läkitamist nõukogude liiduvabariikidesse. Just taolise visuaalkultuurilise koloniseerimise suhtes võtsid 1960. aastate lõpus seisukoha noored Eesti kunstnikud Andres Tolts ja Leonhard Lapin, käsitledes oma nõukogude visuaalkultuuri omastavates teostes viimase massilist iseloomu ja kesist kunstilist kvaliteeti. 1980. aastatel hakkas nõukogude visuaalkultuuri oma loomingus ekspluateerima ka maalikunstnik Raul Rajangu, arendades sellest välja lopsaka orientalistliku postmodernistliku stiili.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Liisa Kaljula uute doktorite loengusarjas

Reede 01 aprill, 2022

ekm42740_m06744_rajangu_r_viljandisse_0ds7767_t

Uute doktorite loengusarja “Eesti kunstiteaduse aastasada” avab 1. aprillil Liisa Kaljula, kes kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.

Eesti kunstiteadlased on palju kirjutanud sotsialistlikust realismist ja selle küsitavast võidukäigust nõukogude perioodi Eesti kunstis. Ometi on neis kirjutistes, mis nendivad Eesti kõrvale põiklemist suurest sotsialistliku realismi projektist, võetud eelduseks unikaalteosel põhinev nõukogude kunstikäsitlus. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis 2021. aasta juulis kaitstsud doktoritöö “Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” keskmes on nõukogude visuaalkultuuri mõiste, mis vaatleb Nõukogude Liidus 1920.-1930. aastatel avangardkunstnike ja nõukogude võimu koostöös välja töötatud uut nõukogude kunstikäsitlust kui kõrgkultuuri ja massikultuuri piire segavat nähtust.
Viimase eesmärgiks oli muidugi jõuda võimalikult suurte rahvahulkadeni, ent olla ühtlasi kooskõlas nõukogude ideoloogiaga, mille kohaselt kallihinnalised ning vaid teatud ühiskonnakihtidele mõeldud luksusobjektid pidid asenduma kõigile kättesaadava kunstiga.

See uus kunstikäsitlus puudutas ka II maailmasõja käigus okupeeritud Eestit, sest juba esimestel nõukogude aastatel tuli sajad agitpunktid ja valimisjaoskonnad täita nõukogude visuaalkultuuriga, rõhutamaks uue ühiskondliku korra vastuvõtmise ajaloolist pidulikkust. Ždanovistliku kultuuripoliitika perioodil said Eesti muuseumidki osa “Moskva kunstisaadetistest”, mis tähendas tuntud sotsrealistlikest teostest koopiate läkitamist nõukogude liiduvabariikidesse. Just taolise visuaalkultuurilise koloniseerimise suhtes võtsid 1960. aastate lõpus seisukoha noored Eesti kunstnikud Andres Tolts ja Leonhard Lapin, käsitledes oma nõukogude visuaalkultuuri omastavates teostes viimase massilist iseloomu ja kesist kunstilist kvaliteeti. 1980. aastatel hakkas nõukogude visuaalkultuuri oma loomingus ekspluateerima ka maalikunstnik Raul Rajangu, arendades sellest välja lopsaka orientalistliku postmodernistliku stiili.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.03.2022

Disainer Sara Kaamani avatud loeng

Sara Kaaman

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Disainer Sara Kaamani avatud loeng

Kolmapäev 30 märts, 2022

Sara Kaaman

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.04.2022

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

Neljapäev 07 aprill, 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

06.04.2022

Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?

FB 6APR

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

  • Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
  • Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
  • Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

 

Osalejate tutvustused:


Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.


Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.


Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.


Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?

Kolmapäev 06 aprill, 2022

FB 6APR

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

  • Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
  • Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
  • Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

 

Osalejate tutvustused:


Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.


Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.


Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.


Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

22.03.2022 — 31.03.2022

Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis

EKA Aksessuaari ja köite näitus 105-3

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis

Teisipäev 22 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022

EKA Aksessuaari ja köite näitus 105-3

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.03.2022

Avatud kunstnikuvestlus: Sophie Thun ja Karel Koplimets

Sophie Thun ja Karel Koplimets

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud kunstnikuvestlus: Sophie Thun ja Karel Koplimets

Teisipäev 22 märts, 2022

Sophie Thun ja Karel Koplimets

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.03.2022

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

Kolmapäev 23 märts, 2022

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

03.03.2022

Jalatsidisainer Aki Choklat’ avatud loeng

Aki Choklat

EKA aksessuaari- ja köiteosakond kutsub kõiki jalatsidisaini austajaid neljapäeval, 3. märtsil kell 16-17 avatud loengusse “The Aki Method: Surviving as a Designer in Today’s World”. Loeng toimub EKA-s, ruumis A-101.

Avatud loeng keskendub sellele, kuidas edukalt väljakutseterohkes maailmas disainerina hakkama saada. Aki Choklat jagab oma mitmekülgset kogemust disainerina, keskendudes erinevatele perspektiividele – ta avab nii disaini filosoofilist, tööstuslikku kui ka hariduslikku tagamaad. 

Ta on lõpetanud Royal College of Art’i Londonis ja on Detroit College for Creative Studies moedisaini osakonna üks asutajatest. Aki on töötanud arvukatel ametikohtadel tipptasemel rahvusvaheliste moebrändide juures, näiteks loonud kapselkollektsiooni Londonis asuvatele meesterõivaste brändile Diverso ning konsulteerinud paljusid kaubamärke, nagu näiteks Soome jalatsibrändi Lahtiset. Lisaks juhib ta omanimelist Londoni tegutsevat kingade, käekottide ja aksessuaaride kaubamärki. Ta on aidanud luua ja juhtida koos Ferruccio Ferragamoga jalatsite ja aksessuaaride magistriprogrammi Itaalia juhtivas moekoolis Polimoda, ning õpetanud ka Londoni College of Fashion ja De Montforti Ülikoolis. Choklat on paljude raamatute tunnustatud autor, millest “Footwear Design” peetakse kingadisaini autoriteediks.

Aki Choklat’ veeb

Aki Choklat Instagram

 

CCS Fashiondesign Instagram

College for Creative Studies

 

Käesolev loeng avab EKA Aksessuaari ja köite osakonna juubelipidustuste programmi.

Näitus-konkurss “Perspektiivid” on avatud 6.-31. märtsil Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5, Tallinn), lisaks toimub veel erinevaid töötubasid, avalike loenguid ja esinemisi, näitusetuure jne. Info täieneb jooksvalt veebis ja sotsiaalmeedias:

EKA aksessuaar 105

EKA aksessuaaridisain Instagram

Loengut toetavad Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) ja Eesti Kultuurkapital.

Loeng toimub inglise keeles ilma eestikeelse tõlketa

Loeng salvestatakse ja seda saab järelvaadata EKA TVs.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Jalatsidisainer Aki Choklat’ avatud loeng

Neljapäev 03 märts, 2022

Aki Choklat

EKA aksessuaari- ja köiteosakond kutsub kõiki jalatsidisaini austajaid neljapäeval, 3. märtsil kell 16-17 avatud loengusse “The Aki Method: Surviving as a Designer in Today’s World”. Loeng toimub EKA-s, ruumis A-101.

Avatud loeng keskendub sellele, kuidas edukalt väljakutseterohkes maailmas disainerina hakkama saada. Aki Choklat jagab oma mitmekülgset kogemust disainerina, keskendudes erinevatele perspektiividele – ta avab nii disaini filosoofilist, tööstuslikku kui ka hariduslikku tagamaad. 

Ta on lõpetanud Royal College of Art’i Londonis ja on Detroit College for Creative Studies moedisaini osakonna üks asutajatest. Aki on töötanud arvukatel ametikohtadel tipptasemel rahvusvaheliste moebrändide juures, näiteks loonud kapselkollektsiooni Londonis asuvatele meesterõivaste brändile Diverso ning konsulteerinud paljusid kaubamärke, nagu näiteks Soome jalatsibrändi Lahtiset. Lisaks juhib ta omanimelist Londoni tegutsevat kingade, käekottide ja aksessuaaride kaubamärki. Ta on aidanud luua ja juhtida koos Ferruccio Ferragamoga jalatsite ja aksessuaaride magistriprogrammi Itaalia juhtivas moekoolis Polimoda, ning õpetanud ka Londoni College of Fashion ja De Montforti Ülikoolis. Choklat on paljude raamatute tunnustatud autor, millest “Footwear Design” peetakse kingadisaini autoriteediks.

Aki Choklat’ veeb

Aki Choklat Instagram

 

CCS Fashiondesign Instagram

College for Creative Studies

 

Käesolev loeng avab EKA Aksessuaari ja köite osakonna juubelipidustuste programmi.

Näitus-konkurss “Perspektiivid” on avatud 6.-31. märtsil Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5, Tallinn), lisaks toimub veel erinevaid töötubasid, avalike loenguid ja esinemisi, näitusetuure jne. Info täieneb jooksvalt veebis ja sotsiaalmeedias:

EKA aksessuaar 105

EKA aksessuaaridisain Instagram

Loengut toetavad Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) ja Eesti Kultuurkapital.

Loeng toimub inglise keeles ilma eestikeelse tõlketa

Loeng salvestatakse ja seda saab järelvaadata EKA TVs.

Postitas Andres Lõo — Püsilink