Avatud loengud

You are cordially invited to the final presentation of the Urban Studies research studio The Zone.

The presentation will take place on May 10 (Tuesday), 17.00-19.00.

The venue is Faculty of Architecture (EKA), Pikk 20, Tallinn, 3rd floor, r. 304.

The Special Economic Zone, writes Keller Easterling, has not always been a global urban addiction and a world-city template. Yet, she contends, “the wild mutation of the form over the last thirty years only make it seem penetrable to further mutations.”

How might the Zone mutate in the coming thirty years? How would the special become the generic? How would it reshape the conditions of production and labour, globally and locally? How could the Zone be resisted and how could it fail? Will the Special Economic Zone converge to the Zone of Tarkovsky’s Stalker?

The semester project speculates about these question on the case of a production and logistics zone in Jüri, situated 15 km southeast from Tallinn.

Supervisors: Maroš Krivý, Kaie Kuldkepp

Students: Seth Amofah, Kasparas Lucinskas, Charlotte Niedenhoff, Nina Riewe, Juhan Teppart

The presentation and discussion is public. Everyone is welcome.

Maroš Krivý

Professor of Urban Studies

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

Kaie Kuldkepp

guest lecturer

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

urban designer, landscape architect @ NÜÜD architects

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama EKA korraliste õppejõudude 2016. a konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10B)

ESMASPÄEVAL, 25. APRILLIL

Kell 11.00 Vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna dotsendi

ruumis nr 144 ametikohale kandideerija Reimo Võsa-Tangsoo loeng „Browniest Lilyni: Georgi ennustus“

Kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi

ruumis nr 144 (kommunikatiivsus ja kontekst) ametikohale kandideerija Oliver Laasi loeng „Kunst kui uurimus ja dialoog“

Kell 13.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi

ruumis nr 144 (kommunikatiivsus ja kontekst) ametikohale ja dotsendi (narratiivne graafika) ametikohale kandideerija Tarvi Laamanni loeng „Sõna+pilt=vägi!”

Kell 14.00 Vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli dotsendi (narratiivne

ruumis nr 144 graafika) ametikohale kandideerija Eve Kase loeng „Inventuur”

EKA arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20)

Disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

ESMASPÄEVAL, 25. APRILLIL

Kell 12.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Ilmar Vallikivi loeng „Kuidas õpetada loovust?“

Kell 13.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Terje Kallast-Luure loeng „Kitš kahe kuhja vahel”

Kell 14.00 Disainiteaduskonna dotsendi (keskkonnadisain), kujunduskunsti

ruumis nr 426 õppekava juhi ametikohale kandideerija Raido-Riho Laasi loeng „Kujunduskunsti õppekava must valgel. Miks?Kuidas?Kellele?“

KOLMAPÄEVAL, 27. APRILLIL

Kell 15.00 Disainiteaduskonna dotsendi (interaktsioonidisain) ametikohale

ruumis nr 440A kandideerija Predrag K. Nikolic’i loeng „Interactive Media Art: Creative Contexts and Perspectives“

Kell 16.00 Disainiteaduskonna dotsendi (interaktsioonidisain) ametikohale

ruumis nr 440A kandideerija Amid Moradganjeh’i loeng „What is interaction design?“

ESMASPÄEVAL, 02. MAIL

Kell 14.00 Vabade kunstide teaduskonna animatsiooni osakonna juhataja,

ruumis nr 440A professori ametikohale kandideerija Priit Pärna loeng „Provokatsioon&ahistamine. Animaspetsiifiline narratiivile orienteeritud loovuse treening.“

TEISIPÄEVAL, 03. MAIL

Kell 14.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440A teooria) ametikohale kandideerija Merike Rehepapi loeng „Heli kui funktsionaalse disaini tööriist”

Kell 15.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440A teooria) ametikohale kandideerija Ruth-Helene Melioranski loeng „Disainisatsioon Design & Engineering õppekava näitel“

Kell 16.00 Disainiteaduskonna tootedisaini osakonna dotsendi (tootedisaini

ruumis nr 440 praktika) ametikohale kandideerija Mihkel Masso loeng „Praktikast tootedisainiõppes täna ja homme“

NELJAPÄEVAL, 05. MAIL

Kell 14.00 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna dotsendi

ruumis nr 440A (tulevikutekstiilid) ametikohale kandideerija Kristi Kuuse loeng „Crafting sustainable smart textile services“

Kell 15.00 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna dotsendi

ruumis nr 440A (tulevikutekstiilid) ametikohale kandideerija Stella Kalkuni loeng „Innovative materials”

Arhitektuuriteaduskonnas, Pikk 20

ESMASPÄEVAL, 02. MAIL

Kell 16.00 Arhitektuuriteaduskonna arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna

ruumis nr 310 professori (linnaplaneerimine) ametikohale kandideerija Andres Alveri loeng „Mis juhtub täna ruumiga…”

Kell 17.00 Arhitektuuriteaduskonna sisearhitektuuri osakonna dotsendi

ruumis nr 310 ametikohale kandideerija Edina Dufala-Pärna loeng „Inimmõõtu ruum“

Lisainfo: Julia Leitsinger, tel 626 7306, e-post julia.leitsinger@artun.ee

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 5. mail Brian Cody / Energy Design Cody (Graz, Austria)

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Professor Brian Cody on Hoonete ja Energia Intsituudi (Institute for Buildings and Energy) dekaan Grazi Tehnikaülikoolis ning konsultatsioonifirma Energy Design Cody asutaja. Energy Design Cody arendab uuenduslikke energia- ja kliimakontrollikontseptsioone rahvusvahelistele arhitektuurbüroodele üle maailma. Tema fookus on energiatõhususe maksimeerimine hoonetest linnadeni läbi teadustöö, akadeemia ja praktika. Enne Grazi Tehnikaülikooli (2003) oli ta rahvusvahelise inseneri- ja konsultatsioonibüroo Arup juhataja. Brain Cody kuulub erinevatesse žüriidesse ja nõuandekogudesse ning on lisaks külalisprofessor ja Energy Designi stuudio juhataja Viini Rakenduskunsti Ülikoolis.

http://www.energydesign-cody.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Open Lecture Series

12.05 Liam Young / Tomorrow’s Thoughts Today (England, London)

Tomorrow’s Thoughts Today is a London-based think tank exploring the consequences of fantastic, speculative and imaginary urbanisms. Liam Young is an architect who operates in the spaces between design, fiction and futures. With TTT he has consulted and conducted workshops on speculation, emerging technologies and future forecasting for firms including Arup- Drivers for Change, Phillips Technologies, BBC, the film industry and various arts and science organisations. His projects include ‘Under Tomorrows Sky’ a science fiction movie set for a fictional future city developed through collaborations with scientists and technologists and ‘Electronic Countermeasures’, a swarm of quadcopter drones that drift through the city broadcasting a pirate internet and file sharing hub.

www.tomorrowsthoughtstoday.com

At the Open Lecture Series internationally renowned architects, artists, theoreticians, critics and urbanists from all around the globe give talks to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought. The lectures are open to everyone interested in the future of our living environment.

www.avatudloengud.ee

The lectures are held in English, free of charge.

The lecture series is supported by the Estonian Cultural Endowment.

Neljapäeval, 12. mail kell 18 esineb Tallinnas ulmemaastike arhitekt Liam Young, kes räägib düstoopilistest tulevikulinnadest.

Avatud loengute sarja hooaja lõpetab arhitektuurimaailma tõusev täht Liam Young, kes tegutseb disaini, väljamõeldise ja tuleviku piirimail. Liam Youngi panoraamsed animatsioonid näitavad meile üht võimalikku versiooni tulevikulinnast – düstoopiat, kus on võimendatud need nähtused, mis meie kaasaegsetes linnades juba olemas: reklaami üleküllus, probleemid prügimajandusega, jms.

Miks on täna üldse oluline tulevikulinnadele mõelda? Loengusarja ühe kuraatori, arhitekt Sille Pihlaku selgitusel peaks olukorras, kus maailm sõidab lähituledega, vähemasti arhitektid kasutama kaugtulesid, viidates arhitektide tööle vastata väljakutsetele, mis seisavad ees aastakümnete pärast.

Animatsioonidega küsib Young, kas ja kuidas kõik need küsimused tulevikus meie linnade väljanägemist võiksid mõjutada: autor ise nimetab oma loodud filme “liialdatud kaasajaks”. Intervjuus arhitektuuriportaalile Dezeen ütleb Young, et ta loob alternatiivseid maailmu, et mõista meie enda maailma uuel moel. Iga spekulatiivse tulevikulinna filmi saadab ulmejutt, mis avab visuaalsete linnamaastike tausta, autoriteks ulmekirjanikud Jeff Noon, Tim Maughan ja Pat Cadigan. Animatsioonide helitausta on loonud Briti elektroonilise muusika täht-duo Coldcut. Coldcuti muusika lisab vilkuvate tulukeste ning aeglaselt hajuva linnauduga kummituslikele linnamaastikele veel ühe mõõtme, pannes animatsioonid eriti hästi tööle suurel ekraanil vaadatuna, võimaldades keskenduda saab vaheldumisi nii rohketele detalidele kui õõvastavale tervikule.

Liam Youngi loodud, Londonis tegutsev mõttekoda Tomorrow’s Thoughts Today uurib fantastiliste, oletuslike ja kujuteldavate sündmuste tagajärgi. Young organiseerib spekulatiivseid, nüüdistehnoloogial põhinevaid ja tulevikku ennustavaid töötubasid Arupis, Phillips Technologie’s, BBCs, filmi-, kunsti- ja teadusorganisatsioonides. Youngi loomingut on viimastel aastatel rohkelt kajastanud nii eriala- kui üldmeedia, sealhulgas BBC, NBC, Wired, Time ja Dazed and Confused. 2010. aastal valis ajakiri Blueprint Liam Youngi 25 tegija sekka, kes muudavad arhitektuuri ja disaini. Youngi viimase aja projektide seas on ka ulmefilm “Under Tomorrows Sky”, mille maastiku lõi Young koos teadlaste ja tehnoloogiaekspertidega ning mis sarnaneb tema linna-animatsioonidele: droonid hõljuvad läbi linnamaastiku, hoides üleval piraatinternetti ja failijagamis-võrku. Kas sellised võiksid olla meie tuleviku-linnamaastikud, küsib Liam Young neljapäeval kl 18 Kanuti Gildi SAALis toimuval loengul ning seletab ka, miks võiks ja peaks arhitekt selliste teemadega tegelema.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)

Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.

N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.

Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“

Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.

Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta ​luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.

Olete oodatud!

1.-3. juunini toimub Tallinnas III rahvusvaheline sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!”, mis võtab vaatluse alla kaasaja aktuaalseima teema – rände ja sellest tulenevad ootused ruumile.

Liikuv elulaad on tänapäeval tavaline nähtus, kuid inimesed muudavad elukohta riigist riiki või linnast maale väga erinevatel põhjustel – olgu see majanduskriis, õpiränne, sõjast või looduskatastroofist tõukuv pagulus, seiklushimu või silmaringi avardamine, seab see sisearhitektidele ja keskkonna loojatele ruumide kavandamisel siiski uued nõuded.

“Elame ajastul, kus püsitus on muutunud normiks – liikumine võib olla nii sund kui ka vaba voli. SISU sümpoosion otsib nüüdisaja nomaadliku elulaadi ootuste ja vajaduste peegeldusi kohanemise ja kodunemise näiteil. Liikumine ja peatumine on ühtlasi piiride ületamine ja seadmine. Räägime inimeste käitumismustritest ja kohanemisviisidest kaasaja reaalses ruumis,” sõnab SISU kuraator, EKA doktorant ja sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja lisab:

“Ruumiline intelligentsus on tabamatu, kuid täpne mõiste, mis tähistab arhitektuuri ja koha omavahelist suhestumist. See on oskus pakkuda lahendusi ja luua uut teises kohas ja kultuuris, olles mõjutatud nii maastikust, urbanistlikust keskkonnast kui ümbritsevatest inimestest. Missugust ruumi vajab kaasaegne nomaad? Mis on tema eluolu ootused ja vajadused ning kuidas töötab arhitekt/disainer erinevas kultuurikontekstis ja mil moel muutub seeläbi RUUM?”

Neile küsimustele pakuvad SISU sümpoosionil multikultuuriliste näidetega vastuseid tunnustatud teoreetikud ja praktikud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Türgist, Austraaliast, Soomest ja Eestist. Kuuleme EKA kunstidoktorandi Eva Seppingu ekspeditsioonist Venemaa eestlaste kodudesse, (sise)arhitektide Gerrit Schilderi ja Hill Scholte kohalike materjalide ja lääneliku mõttelaadi dialoogist Bangladeši kogukonna keskuse rajamisel; EKA sisearhitektuuri tudengite õppereisist Palestiinasse räägib Austraalia RMIT vahetustudeng Monica Knoll ja Laura Linsi teeb ettekande Delfti Tehnoloogia Ülikoolis kaitstud magistritööst kasutuseta jäänud kolhoosikeskuse ruumide uutmoodi hõivamisest. Tallinna Ülikooli lektor, japanoloog Alari Allik räägib iidse jaapani hõimu liikuvast kodust ja nomaadlikust elulaadist ning Eva Storgaard Antwerpeni ülikoolist arutleb, kuidas tekitada kodutunnet õpirändurite ajutistes eluruumides. Magistrant Helen Oja ja arhitekt Raul Kalvo jutustavad viis lugu töökogemustest Singapuris ning muusikaprodutsent ja toimetaja Michael Pärt Arvo Pärdi keskusest räägib elukogemusest mitmel mandril koos muusikaga. San Franciscost lendab magistriõpingutelt koju Bella Mang, kes väidab oma ettekandes, et kodu pole maja.

Loengu põgenike ootustest peavarjule peab Marco Steinberg, XV Rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni kuraator. SISUl astub üles ka Renaud Haerlingen mainekast ja rahvusvahelise haardega arhitektuuribüroost ROTOR, kes on muuhulgas esindanud Belgiat XII Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2010. aastal ning kureerinud Oslo Arhitektuuritriennaali 2013. Rotor tegeleb ruumiprojektidega taaskasutades modernistlike interjööride detaile ja dekonstrueerides arhitektuuri. Nad on kureerinud näituseprojekte Pradale ja Rem Koolhaasile.

Jätkuvalt on SISU huviorbiidis arhitektuurifilmid, mida kureerib Ingel Vaikla. Tänavu linastuvad Uus Meremaa režissööri Thomas Gleesoni poeetiline dokumentaal “Kodu” (2013) ning Istanbulis resideeruva kunstniku ja režissööri Cynthia Madansky poliitilise ajalooga arhitektuuri filmid “Anna Pina Teresa” (2015) ja “E24” (2015), millega kaasneb autori ettekanne.

SISU rahvusvahelise turnee lõpetab Pariisi noorte arhitektide FREAKS feearchitecture filmidega põimitud ettekanne Cyril Gauthier’lt. Freaks koondab kolme vallatut noort rahvusvahelise ampluaaga arhitekti, kes on seotud eksperimentaalsete arhitektuuriprojektidega nii väikeste installatsioonide kui mastaapsete projektide skaalal. Friikidele meeldib tegeleda arhitektuuri ja arhitekti kuvandiga ja esitada seda veidi küünilisel ja mängulisel viisil, nad on töötanud San Franciscos, Tokyos, Pekingis, Berliinis, Mumbais, Singapuris ja Istanbulis.

SISU pakub võimalust osaleda Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala magistritööde kaitsmisel 31. mail ja külastada EKA Rauaniidi hoones lõputööde näitust TASE.

SISU 2016 korraldab Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. SISUle on oodatud loomingulised inimesed – teoreetikud, praktikud ja üliõpilased ning valdkonnaga seotud erinevad osapooled. Sümpoosioni kava pakub põnevust ja elamust ka laiemale publikule, kes huvitub (sise)arhitektuurist ja elukeskkonnast ning neid kujundavatest sotsiaalsetest muutustest. Osalemine on tasuta, kuid vajalik registreerumine. 

Tere tulemast! Welcome Stranger!

SISU programm ja registreerumine: sisu.esl.ee

Liitu SISU uudistega Facebookis

Lisateave

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

solveig.jahnke@artun.ee

Mob +372 5626 4949

Tüüne-Kristin Vaikla

SISU kuraator

tyyne.vaikla@artun.ee

info@esl.ee

16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis

Osalemine piletiga

Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.

14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“

1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.

15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“

Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.

15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“

Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.

16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“

Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.

Ettekandeid modereerib Eha Komissarov

Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.

Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Kalle Komissarov

13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395