Avatud loengud

26.10.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer

007 the Arch_photo BertDeBacker

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

 

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

 

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer

Neljapäev 26 oktoober, 2023

007 the Arch_photo BertDeBacker

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

 

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

 

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

26.10.2023

Avatud loeng: Frédéric Ogée

J.M.W.Turner, Staffa, Fingal's Cave, 1831

Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)

26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.

Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.

Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.

Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.

NB! Loeng toimub inglise keeles.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Avatud loeng: Frédéric Ogée

Neljapäev 26 oktoober, 2023

J.M.W.Turner, Staffa, Fingal's Cave, 1831

Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)

26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.

Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.

Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.

Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.

NB! Loeng toimub inglise keeles.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

17.10.2023

Transform4Europe avalik vestlus-loeng: “Dissonantne pärand”

Maarjamäe lossi kaminasaal

Transform4Europe avalik vestlus-loeng: “Dissonantne pärand: Nõukogude pärandi ümberhindamine”.

17. oktoobril korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja praktiline kogemus, et arutleda nõukogude pärandi tähendust praeguses ajas.

Loeng uurib nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi dissonantse pärandi aspekte seoses nõukogude ajaga. Alates Venemaa täiemahuliselt sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa poliitilist ja kolonialistlikku käitumist, seda nii keisririigi kui nõukogude perioodil, arutatud kogu maailmas. See on üles soojendanud vanu ja loonud uusi konflikte mitmesuguste kogukondade vahel, teisalt annab see hea pinnase erinevates riikides mahasurutud konflikte taaselustada, innustades nii maha pidama vestlusi, mis on jäänud aastakümneteks õhku. Selles tundlikkus hetkes on erinevate regioonide kogemuste võrdlus oluline, sillutades teed tasakaalustatud aruteludele ja valdkondadevahelisele muinsuskaitsealasele asjatundlikkusele.

Oled oodatud Maarjamäe lossi Suvesaali, uksed avatakse kell 16.30. 

Maarjamäe lossist toimub otseülekanne Youtube’i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles.

NB! Loeng on inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Transform4Europe avalik vestlus-loeng: “Dissonantne pärand”

Teisipäev 17 oktoober, 2023

Maarjamäe lossi kaminasaal

Transform4Europe avalik vestlus-loeng: “Dissonantne pärand: Nõukogude pärandi ümberhindamine”.

17. oktoobril korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja praktiline kogemus, et arutleda nõukogude pärandi tähendust praeguses ajas.

Loeng uurib nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi dissonantse pärandi aspekte seoses nõukogude ajaga. Alates Venemaa täiemahuliselt sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa poliitilist ja kolonialistlikku käitumist, seda nii keisririigi kui nõukogude perioodil, arutatud kogu maailmas. See on üles soojendanud vanu ja loonud uusi konflikte mitmesuguste kogukondade vahel, teisalt annab see hea pinnase erinevates riikides mahasurutud konflikte taaselustada, innustades nii maha pidama vestlusi, mis on jäänud aastakümneteks õhku. Selles tundlikkus hetkes on erinevate regioonide kogemuste võrdlus oluline, sillutades teed tasakaalustatud aruteludele ja valdkondadevahelisele muinsuskaitsealasele asjatundlikkusele.

Oled oodatud Maarjamäe lossi Suvesaali, uksed avatakse kell 16.30. 

Maarjamäe lossist toimub otseülekanne Youtube’i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles.

NB! Loeng on inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.10.2023

Kunstnikuvestlus: Roger Balleni

Robert Ballen

Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!

USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.

Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.

Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.

Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.

Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstnikuvestlus: Roger Balleni

Teisipäev 10 oktoober, 2023

Robert Ballen

Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!

USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.

Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.

Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.

Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.

Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

18.10.2023

KVI uurimisseminar: Mari Laaniste

Header

18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.

Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink

KVI uurimisseminar: Mari Laaniste

Kolmapäev 18 oktoober, 2023

Header

18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.

Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink

12.10.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet

pilt

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

 

 

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

 

 

 

 

 

 

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet

Neljapäev 12 oktoober, 2023

pilt

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

 

 

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

 

 

 

 

 

 

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

05.10.2023

“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded

Momentum Monenegro

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded

Neljapäev 05 oktoober, 2023

Momentum Monenegro

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.09.2023

Avatud loeng: Anthony Luciano

anthony luciano
Anthony Luciano BMO_0422edit_web
Anthony Luciano BMO_0428edit_web
Anthony Luciano BMO_0467edit_web

Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.

Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.

2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.

See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.

Koduleht: anthonyluciano.com

Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.

Loeng on inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Anthony Luciano

Neljapäev 28 september, 2023

anthony luciano
Anthony Luciano BMO_0422edit_web
Anthony Luciano BMO_0428edit_web
Anthony Luciano BMO_0467edit_web

Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.

Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.

2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.

See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.

Koduleht: anthonyluciano.com

Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.

Loeng on inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.09.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray

Picture1

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

 

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

 

  1. septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.

Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.

Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus. 

ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.

TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised. 

MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada. 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)

– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray

Neljapäev 28 september, 2023

Picture1

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

 

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

 

  1. septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.

Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.

Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus. 

ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.

TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised. 

MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada. 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)

– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

21.09.2023

NARTi avatud loeng: Motohara & Kabo ja Wardega & Zeckel

EKA_FHD_1

21. september kell 17.45 ruumis A-101

Esimesel loengul jagavad oma lugusid kaks kunstnikeduot.

Jaapani duo Reico Motohara ja Kabo kutsuvad residentuuris olles inimesi endaga koos kokkama, et õppida neid tundma ja kuulda nende lugusid.

Olga Wardega ja Christoph Zeckel lõid Station Narva festivali jaoks Narvas Kreenholmi tehasesse installatsiooni videomapping’ust ja ruumilisest helist. Nad uurisid, mida tähendab see koht narvakate mälus, ja uurisid, mis juhtub, kui selle koha võtab endale hoopis loodus.

2023. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud Eesti Kunstiakadeemias kolm loengut.

Nad räägivad lähemalt professionaalse kunstniku praktikast; sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas saada osa kunstnikele pakutavatest võimalustest. Muidugi tutvustavad nad ka oma loomingut.

Loengud toimuvad kolmel neljapäeval kell 17.45. Need on tasuta ja kõigile avatud! Loengud toimuvad inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

NARTi avatud loeng: Motohara & Kabo ja Wardega & Zeckel

Neljapäev 21 september, 2023

EKA_FHD_1

21. september kell 17.45 ruumis A-101

Esimesel loengul jagavad oma lugusid kaks kunstnikeduot.

Jaapani duo Reico Motohara ja Kabo kutsuvad residentuuris olles inimesi endaga koos kokkama, et õppida neid tundma ja kuulda nende lugusid.

Olga Wardega ja Christoph Zeckel lõid Station Narva festivali jaoks Narvas Kreenholmi tehasesse installatsiooni videomapping’ust ja ruumilisest helist. Nad uurisid, mida tähendab see koht narvakate mälus, ja uurisid, mis juhtub, kui selle koha võtab endale hoopis loodus.

2023. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud Eesti Kunstiakadeemias kolm loengut.

Nad räägivad lähemalt professionaalse kunstniku praktikast; sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas saada osa kunstnikele pakutavatest võimalustest. Muidugi tutvustavad nad ka oma loomingut.

Loengud toimuvad kolmel neljapäeval kell 17.45. Need on tasuta ja kõigile avatud! Loengud toimuvad inglise keeles.

Postitas Andres Lõo — Püsilink