Avatud loengud

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver

9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

5.märts 2016

12 – 17
Suur-Kloostri 11

Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.

Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!

12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam

12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus

14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam

15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 3. märtsil Alice Buoli – BorderScaping

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)

Alice Buoli tutvustab avatud loengul oma Põhja-Maroko ja Hispaania piirialade maastike uurimustöö tulemusi – kuidas maastik ise on tekitanud piiriolukorra ja loonud uue disainikeskkonna.

BorderScaping. An explorative study on the North Moroccan/Spanish border landscapes
Rooted in ‘border landscapes’ research and post-colonial studies, BorderScaping proposes an understanding of the productive interactions between ‘border thinking’ and ‘design thinking’ towards alternative forms of imagination for contemporary border landscapes, beyond existing geo-political and cultural polarizations.
The Moroccan / Spanish border is explored as one relevant observatory of the past and ongoing re-bordering dynamics across Europe’s borders in the Mediterranean and in North Africa.
By addressing a set of emerging “borderscapes’ constellations”, seen both as diachronical narratives and transcalar socio-spatial fields, the lecture intends to unfold the background knowledge for alternative images of change.

Alice Buoli on arhitekt, kellel on Milano Polütehnikumist territoriaaldisaini ja -haldamise doktorikraad. Tema doktoritöö “BorderScaping” on uurimus Põhja-Maroko ja Hispaania piiri maastikest. Tema uurimisvaldkonnaks on piirialade ja linnauurimise ning kaasava disaini ühisosa. Kevadsemestril viibib Alice Adapt-r FP7 ITN programmi raames teadlasena EKA arhitektuuriteaduskonnas.
http://borderscaping.tumblr.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.

WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).

Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.

WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016

• 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
• 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
• 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
• 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)

Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00

Toetab Eesti Kultuurkapital

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/

Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:

http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i

kontakt:

johan.tali@gmail.com

–––––––––––––––

Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas 

(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)

Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00

Balti Paviljoni tutvustus

Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid

Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)

Keskkonna tunnetamine

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)

Laupäev, 20 veebruar kell 11.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?

Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu

Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?

Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu.

Johan Tali

Architect

Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition

ateljee Ä OÜ

TALLINN – BERLIN

T: +372 502 9526

+49 1575 8083454

E: johan.tali@gmail.com

Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18:00 peab tunnustatud kunstikriitik ja mitmete mainekate väljaannete toimetaja Orit Gat Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” (“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”). 19. veebruaril juhib Orit Gat seminari kunstikriitikast KTIs, kuhu saab eelregistreerida kirjutades Karin Nugisele karin.nugis@artun.ee. Teisipäeval, 9. veebruaril kell 16:00 ootame kõiki huvilisi KKEKi Orit Gati lugemisgruppi, kus arutame Gati kirjutiste üle. Viited lugemisgrupi tekstidele leiate altpoolt.

Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus

Suurbritannia populaarse telekanali Channel 4 tipptehnoloogiast kõneleva seriaali “Must peegel” (Black Mirror) looja Charlie Brooker kirjeldas Guardiani artiklis oma seriaali miljööd “õndsuse ja ebamugavuse piirialana”. Meie suhet tehnikaga iseloomustab kummastav segu lummast, sõltuvusest, hirmust ja imetlusest. Mis saab selles kontekstis kunstist? Orit Gat vaatleb oma loengus kunsti rolli võrgustunud maailmas, kiigates kunsti esitlemise ja levitamise online-platvormidele ning diskursustele, mis neist on ja mis neist ei ole välja kasvanud. Viimastel aastatel on korraldatud hulgaliselt infot, internetti ja tehnikat käsitlevale kunstile pühendatud näituseid. Seda trendi paistab eelkõige toitvat mahajäämise hirm.

Seminar “Olla ebameeldiv: negatiivsest kriitikast”

Kunstikriitika on enamasti loomupäraselt viisakas. 19. veebruari seminariks loeme valiku filmi-, toidu- ja kunstikriitika arvustusi, arutame negatiivse kriitika ja kriitiku positsiooni üle selles rollis. Vaatame, kuidas mõjutavad negatiivset kriitikat kunstiturg ja geograafiline asukoht, ning mõtleme, kuidas kunstiarvustused on jätkuvalt kasulikud, kuidas negatiivne arvustus võib olla tulus ning kuidas on internet kriitikamaastikku muutnud. Seminari kohustuslik kirjandus

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad
Dr. Michael Renov, University of Southern California: 
“Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

3. märtsil peab USA filmiprofessor Michael Renov Eesti Kunstiakadeemias loengu dokumentalistika semiootikast ja USA dokumentaalfilmi ajaloost. Loeng toimub Estonia pst 7 hoone ruumis 426 kell 16.00–17.30 ning kõik huvilised on oodatud. Loeng on inglise keeles.

Miks dokumentaalfilm korda läheb? Michael Renov, Lõuna-Kalifornia Ülikooli kriitika õpingute professor ja ase õppe prodekaan, mitmete dokumentaalfilmi raamatute autor ja -festivalide kuraator räägib dokumentaalfilmi sotsiaalsest tähendusest. Prof Renov arutleb dokumentaalfilmi peamistest funktsioonidest – talletamine, veenmine, analüüs ja esitlus (expression) – pöörates eraldi tähelepanu ka eetilistele kaalutlustele.  Renov on osalenud mitmete oluliste filmifestivalide zhüriides, sh Sundance, Silverdocs jpt, oma loengus räägib ta ka USA dokumentaalfilmidest ja filmi ajaloost.

Loeng toimub USA saatkonna ja USA Välisministeeriumi American Film Showcase’i programmi raames, mille käigus linastuvad USA dokfilmid Tartus Elektriteatris, Tallinnas kinos Sõprus ja Narvas, ning loenguid annavad USA filmieksperdid ja -tegijad.

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad:

Dr. Michael Renov (University of South California): “Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

Why the documentary matters? Michael Renov, professor of Critical Studies and Vice Dean for Academic Affairs from University of Southern California, author of several books about the documentary film and documentary film curator for many festivals, will be talking about the social significance of the documentary film. Dr. Renov will discuss the crucial functions served by the documentary film — preservation, persuasion, analysis and expression — with additional attention given to ethical concerns. Dr. Renov, an experienced jury member for film festivals such as Sundance, Silverdocs and many others, will also be talking about the U.S. documentary films and U.S. documentary films history.