Avatud loengud

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.

Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.

2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.

See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.

Koduleht: anthonyluciano.com

Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.

Loeng on inglise keeles.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

28. septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.

Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.

Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus. 

ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.

TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised. 

MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada. 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)

– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

21. september kell 17.45 ruumis A-101

Esimesel loengul jagavad oma lugusid kaks kunstnikeduot.

Jaapani duo Reico Motohara ja Kabo kutsuvad residentuuris olles inimesi endaga koos kokkama, et õppida neid tundma ja kuulda nende lugusid.

Olga Wardega ja Christoph Zeckel lõid Station Narva festivali jaoks Narvas Kreenholmi tehasesse installatsiooni videomapping’ust ja ruumilisest helist. Nad uurisid, mida tähendab see koht narvakate mälus, ja uurisid, mis juhtub, kui selle koha võtab endale hoopis loodus.

–

2023. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud Eesti Kunstiakadeemias kolm loengut.

Nad räägivad lähemalt professionaalse kunstniku praktikast; sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas saada osa kunstnikele pakutavatest võimalustest. Muidugi tutvustavad nad ka oma loomingut.

Loengud toimuvad kolmel neljapäeval kell 17.45. Need on tasuta ja kõigile avatud! Loengud toimuvad inglise keeles.

Sümpoosion „Keraamika kannab | Loading Ceramics“ teisipäeval, 12. septembril kell 14.00 ja sellele järgnevale näituse avamisele kell 16.00

Osalevad Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar.

Sümpoosioni juhatab Andres Kurg.

Sümpoosion ja näitus “Keraamika kannab” tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga.

Sümpoosion on inglise keeles.

Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk
Kaaskuraator: Varvara Guljajeva

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital

NARTis, 9. septembril kell 16.00

Tanja Muravskaja näitusel „Hingelähedane sõna“ Narva kunstiresidentuuris on väljas venekeelsete eesti inimeste sõnade atlas. See sõnakogu kajastab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse.

Muravskaja kasutab oma töös analüütilist lähenemist ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks indiviidi, ühiskonna või koha psühholoogia. Tema teosed käsitlevad identiteeti ja mälu ning ühiskonna ja selle liikmete suhteid.

Erilises Station Narva kunstnikevestluses avab Tanja näitusest ja selle jaoks kogutud sõnade tausta. Sellele järgneb praktiline töötuba “Sõnamäng”, milles kunstnik kutsub osalejaid mängima keele, mõistete, sõnade ja tõlgetega – ainetega, mida igaüks saab omanäoliselt ja loominguliselt rakendada.

Tasuta.

See on osa Station Narva programmist.

EEE on Bolognas ja Ravennas (IT) opereeriv graafilise disaini stuudio, mis on sündinud Emilio Macchia ja Erica Preli koostööst. Stuudio tegeleb paljude kunsti- ja kultuurivaldkonna projektidega, sealhulgas trükiste ja raamatute kujundamise, brändiidentiteetide ja näitusekujundusega.

EEE annab loenguid ja viib läbi töötubasid ülikoolides ja teistes haridusasutustes nii Itaalias kui ka välismaal, näiteks: Fine Art Academy Bologna, Fine Art Academy Macerata ja Alma Mater Studiorum Bologna Ülikoolis.

Stuudio tegeleb ka uurimuslike ja omaalgatuslike projektidega, teiste hulgas SUBSTITUTES ja Fahrenheit 39 kunstiraamatumess Ravennas alates 2010. aastast.

Cecilia Alemani

“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”

Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest. 

Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad. 

Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal  59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.

Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.

Loeng toimub inglise keeles.  

Registreerumine ei ole vajalik.

Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)

Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.

Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.

Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.

Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.

Osalemine Kumu muuseumipiletiga.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.