EKA Galerii

Aine  “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform. 

 

Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis  toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.

 

Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.

 

Õppejõud Ülle Marks

 

“festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00

Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.

5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.

“festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.

Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.

 

AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04

18:00
Näituse pidulik avamine 

Tunked
“festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’

KOLMAPÄEV, 6.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

NELJAPÄEV, 7.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk) 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′

20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

REEDE, 8.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS III: siid 
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus 
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’

LAUPÄEV, 9.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’

16:00
Minu sõnad II 
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase”
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase

Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.

Ürituse ajal on avatud EKA baar!

PÜHAPÄEV, 10.04

15:00
Näituse pidulik lõpetamine

Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’

 

Autorite lühibiograafiad:

Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.

Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.

Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.

Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.

Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.

festival…showcase INSTAGRAM

„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?

Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.

Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.

Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa

Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa

Graafiline disain: Maria Muuk

Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis

Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)

Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa

Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser

Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.

8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18

Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.

Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.

“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.

Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.

Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.

Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.

Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

Olete oodatud Paul Kuimeti isikunäituse “Five Volumes” avamisele EKA Galeriis 3. jaanuaril kell 18:00. Näitus jääb avatuks kuni 25. jaanuarini.

Filmiprojektsioonidest, slaidiesitlusest, fotodest ja installatsioonist koosnev näitus oli esmakordselt eksponeeritud Narva kunstiresidentuuris aastal 2018. Toonase väljapaneku kuraator Nico Anklam avab saatetekstis inglisekeelse sõna volume erinevaid tähendusi – ühik seeriast, helitugevus ja eelkõige kolmemõõtmelise ruumi omadus: maht. Tõlkimata pealkirja erinevad tähendused ja selle varjundid avavad teoste sisu filmiprojektsioonidele sarnases aeglases ja meditatiivses tempos.
Kolm 16 mm filmiprojektsiooni kujutavad 1969. aastal ehitatud Pärnu KEKi hoonekompleksi. Teos „Kuldne kodu“ (2017) tegeleb peale KEKi kompleksi ka selle juurde projekteeritud korterelamu kvartaliga, mis Anklami sõnul “kõrvutatab kahte eri ajastut ja arhitektuuristiili – sotsialismi ja kapitalismi –, mida iseloomustavad erinevad lootused ja väljavaated. Kuid taaskord näivad mõlemad olevat kinni pidevas korduses. Sama motiiv peitub juba näituse pealkirjas: volume pärineb ladinakeelsest sõnast volvere ehk veeretama, pöörama, mille kordusest – sõnast re-volvere – tuleneb sõna revolutsioon.”
Kuimet tegeleb oma loomingus ruumiga alates aastast 2013. Teda huvitab arhitektuurse ruumi suhe fotograafiasse ja filmi ning nende suhe omakorda näituseruumi arhitektuuri. Läbimõeldud on ka nende juurde kuuluv stsenograafia ja koreograafia, nii külastajate kui ka teoste oma. Kuimeti jaoks on EKA Galerii näituse juures oluline näitusesisu ümberpaigutamine uude ruumi ja konteksti: “Need viis ühikut, mis olid Narvas laotatud igaüks eraldi ruumidesse ja projitseeritud kahepoolsetele ekraanidele, on EKA Galeriis tõstetud ruumi keskele kokku. Installatsioon “Display for Optical C-Prints”, mis võõrustas Narvas kahte fotot, on siinsel näitusel kasutusel paviljonina projektoritele.”

Paul Kuimet (sünd. 1984) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Tema töid on viimasel ajal eksponeeritud sellistes institutsioonides nagu Schirn Kunsthalle, Frankfurt; Euroopa Keskpank, Frankfurt; KUMU Kunstimuuseum, Tallinn; WNTRP, Berliin ja BOZAR Center for Fine Arts, Brüssel. 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides WIELS Contemporary Art Centre, Brüssel ja International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York.

www.paulkuimet.ee

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Muddis Õllevabrik, A. Le Coq.

Hindamismaratoni lõpetab EKA maali osakond tudengite teoste oksjoniga. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

Uksed 15:00
Oksjon 16:00

Olete oodatud näituse avamisele ja performance’ile neljapäeval, 7. novembril kell 20.00 EKA Galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Vaariku kuues isikunäitus on jätk 2017. a toimunud näitusele “Seestunud”. Ekspressiivne, provokatiivne, hulljulge ja südamlik näitus räägib naiseks ja emaks olemisest, maailma päästmisest, laste kasvatamisest ja kaisus olemisest. Kunstnik jälgib oma lähisuhteid ning otsib järeldusi, millega päästa maailma.

“Nahk on meie kontakt maailmaga. Tõmba varrukad üles ja silita ühe käega teist. See on tunne. Me tunneme ja õpime tundma oma keha läbi paituste, hellitamise ja kaisus hoidmise. Vahel ei ole vaja üle mõelda! Veider tunne tekitab veidraid mõtteid. Aga kui sa tead, et see on vaid tunne ja ei hakka oma ajuga koostöös forsseerima, võid vahel lihtsalt tunda, ilma sellele keeleliselt omadusi omistamata. Asjad lihtsalt on nagu nad on. Kui me hakkame midagi liialt seletama võime täiesti rappa joosta.
Meie saame proovida maailma päästa, aga kui me oma lapsed empaatiliseks kasvatame, teevad nad seda juba loomuomaselt! Naised on kõikvõimsad ja peavad hakkama ennast usaldama sellisena nagu nad on, sest kõik inimesed kasvavad ema sees! Mul on vedanud, et mind hoiti kaisus.” – Marta Vaarik

Marta Vaarik (s. 1986) on lõpetanud EKA maali eriala BA ning hetkel õpib ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Ta on täiendanud end Berliinis, UDK-s Josephine Pryde’i käe all. Käesolev näitus EKA Galeriis on tema kuues isikunäitus ja ta on osalenud grupinäitustel Eestis ja Berliinis. Vaarik töötab meediumitega maal, foto, performance, video jt.

Tänud: Sandra Mäesepp, Rebecca Künnis, Ülle Vaarik, Aadam Taaksalu, Andrus Vaarik, Kelly Turk, Margit Lõhmus, Sveta Grigorjeva, Piret Karro, Rasmus Neljand, Krislin Ots, Big Boy, Gunnar Laal, Taavi Lepp, Pire Sova, Johannes Luik, Kersti Heile

Näituse pealkiri: Sveta Grigorjeva

Graafiline kujundus: Kersti Heile

Näitust toetab A. Le Coq.

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud näituse ”Kohutavalt ilus” avamisele 11. septembril kell 18:00 EKA Galeriis. Näitus on kureeritud EKA arhitektuuri osakonna tudengite Merilin Kaup, Margus Tammik ja Ulla Alla poolt ning kuulub Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 põhiprogrammi. Näitus jääb avatuks kuni 9. oktoobrini.

Rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus käsitleb kooli kui ekslemist, aga ka eksimist ja valesti tegemist võimaldavat kohta, püüdes välja selgitada, kus peitub ilu kooliprojekti puhul? Pakume välja, et kõige ilusam asi kooliprojekti juures on julgus, ekslemine ja haavatavus. Koolis kui õppimise koldes peaks läbikukkumine olema pühitsetud. Kole loeb ka! Me viime tähelepanu tulemuselt protsessile ning arutleme süvitsi selle üle, mis innustab meid tegema just seda millesse me tõesti usume? Analüüsime töömeetodeid ning heidame valgust veidratesse kohtadesse, kuhu mõte on vooseisundis ära eksinud. Tahame tuua tähelepanu keskpunkti just need metsikuvõitu vaheetapid, sest ilusaid visuaalne ja lihvitud tekste on terve internet täis!

Eksponeeritud on nii magistritööd, esimeste aastate katsetused kui ka omaalgatuslikud projektid. Kõik projektid on olemuselt kriitilised, otsingulised edulood või luhtumised, mis on eksperimentaalsed oma lähenemise poolest. või mis uurivad eksperimentaalsust ja mängu kui loomingulist meetodit või õppimise viisi.

Näitusel osalejad:
Aleksandr Delev
Alexander Angelov
Aleksandra Lilovska
Marin Markovski
Teodora Todorova
Ralitsa Timeva
Aspasia Strani
Campbell Taylor
Charles Curtin
Miguel Gilarte
Diana Carrillo
Silva Eleonore
Devolder Eugenio
Superchi Maja
Piechwiak Raya
Dimitrova Sara
Garcia Santi
Viliam Fedorko

Kuraatorid: Merilin Kaup, Margus Tammik ja Ulla Alla

Partnerid: Kuldpartner / Headline sponsor ABB, Kultuuriministeerium, Kulka EAS, Goethe instituut, Eesti Kunstiakadeemia, EAL, Eesti Arhitektuurikeskus

Näitus toimub Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2019 raames, mida produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.