Näitused

06.01.2021 — 27.02.2021

A-Galerii aknanäitused: Haagensen/Toomik-Kivisild

plakat_jaanuar_haagensen_toomik_kivisild-IN-2

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis, kui moondumine, tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

A-Galerii aknanäitused: Haagensen/Toomik-Kivisild

Kolmapäev 06 jaanuar, 2021 — Laupäev 27 veebruar, 2021

plakat_jaanuar_haagensen_toomik_kivisild-IN-2

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis, kui moondumine, tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.12.2020 — 15.01.2021

EKA graafika osakonna koomiksinäitus „Kiirmenetlus“

kompa1
EKA väligalerii
„Kiirmenetlus“
EKA graafika osakonna koomiksinäitus
Näitusel olevad koomiksid on kokku pandud töödest, mis valmisid Kõrgtrükitud koomiksi (õppejõud Mark Antonius Puhkan) ja Visuaalse narratiivi (õppejõud Ann Pajuväli) kursuste raames. Koomiks kõrgtrüki aines tutvuti koomiksi meediumi ajalooliste juurtega ja kasutati vähemalt ühte koomiksile iseloomulikku tunnust kõrgtrüki tehnikas töö teostamisel. Tulemuseks valmisid omanäolised linoollõikes lood. Kursusel Visuaalne narratiiv valminud piltjutustuste algpunktiks oli tudengi enda poolt valitud film. Selle valiku toel hakkasid vormi võtma erinevad loovad tõlgendused ja ümberjutustused, mis teostati risograafia tehnikas.
Kunstnikud: Nora Pelšs, Katariina Kivi, Erik Vorna, Reigo Nahksepp, Ariel Genrihov, Inga Salurand, Pavel Dodatko, Merilyn Lempu, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Sven-Aleksander Mantsik, Caroline Pajusaar, Eleri Porroson, Riina Reiners ja Elis Raud
Kujundaja: Liis-Marleen Verilaskja
Juhendajad: Mark Antonius Puhkan, Ann Pajuväli, Martinus Daane Klemet
Postitas Maria Erikson — Püsilink

EKA graafika osakonna koomiksinäitus „Kiirmenetlus“

Esmaspäev 21 detsember, 2020 — Reede 15 jaanuar, 2021

kompa1
EKA väligalerii
„Kiirmenetlus“
EKA graafika osakonna koomiksinäitus
Näitusel olevad koomiksid on kokku pandud töödest, mis valmisid Kõrgtrükitud koomiksi (õppejõud Mark Antonius Puhkan) ja Visuaalse narratiivi (õppejõud Ann Pajuväli) kursuste raames. Koomiks kõrgtrüki aines tutvuti koomiksi meediumi ajalooliste juurtega ja kasutati vähemalt ühte koomiksile iseloomulikku tunnust kõrgtrüki tehnikas töö teostamisel. Tulemuseks valmisid omanäolised linoollõikes lood. Kursusel Visuaalne narratiiv valminud piltjutustuste algpunktiks oli tudengi enda poolt valitud film. Selle valiku toel hakkasid vormi võtma erinevad loovad tõlgendused ja ümberjutustused, mis teostati risograafia tehnikas.
Kunstnikud: Nora Pelšs, Katariina Kivi, Erik Vorna, Reigo Nahksepp, Ariel Genrihov, Inga Salurand, Pavel Dodatko, Merilyn Lempu, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Sven-Aleksander Mantsik, Caroline Pajusaar, Eleri Porroson, Riina Reiners ja Elis Raud
Kujundaja: Liis-Marleen Verilaskja
Juhendajad: Mark Antonius Puhkan, Ann Pajuväli, Martinus Daane Klemet
Postitas Maria Erikson — Püsilink

13.11.2020 — 06.12.2020

EKA fototudengite teosed endise Võru Kaubamaja vaateakendel!

Näituse „Lõuna“ plakat, GD: Moritz Appich, Louise Borinski, Paula Buškevica. // Andra Junalainen „Mõisaidüll“. Fotokollaaž. 2020.

Reedel, 13. novembril kell 17:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna II kursuse tudengid endise Võru Kaubamaja vaateakendel (Kreutzwaldi 30, Võru) näituse „Lõuna“.

2020. aasta augustis viibisid fotograafia osakonna II kursuse tudengid suvepraktikal Väimelas. Tudengite ülesandeks oli vaadelda praktikabaasi lähiümbrust, leida neid kõnetav teema ja seda kaamera abil edasi anda.

Näitusel osalevad Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Ivor Lõõbas, Laura Maala, Stina Isabel Gavrilin, Markus Mikk, Meel Paliale, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik.

Suvepraktikat juhendasid Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo.

Näituse kujunduse autorid on EKA graafilise disaini osakonna magistrandid Moritz Appich, Louise Borinski ja Paula Buškevica.

EKA fotoosakond tänab: Väike Werrone kool, EKA graafilise disaini osakond, Jaana Huul, Margita Kippasto (Adexpert).

Näitus jääb avatuks 6.detsembrini 2020.

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

EKA fototudengite teosed endise Võru Kaubamaja vaateakendel!

Reede 13 november, 2020 — Pühapäev 06 detsember, 2020

Näituse „Lõuna“ plakat, GD: Moritz Appich, Louise Borinski, Paula Buškevica. // Andra Junalainen „Mõisaidüll“. Fotokollaaž. 2020.

Reedel, 13. novembril kell 17:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna II kursuse tudengid endise Võru Kaubamaja vaateakendel (Kreutzwaldi 30, Võru) näituse „Lõuna“.

2020. aasta augustis viibisid fotograafia osakonna II kursuse tudengid suvepraktikal Väimelas. Tudengite ülesandeks oli vaadelda praktikabaasi lähiümbrust, leida neid kõnetav teema ja seda kaamera abil edasi anda.

Näitusel osalevad Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Ivor Lõõbas, Laura Maala, Stina Isabel Gavrilin, Markus Mikk, Meel Paliale, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik.

Suvepraktikat juhendasid Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo.

Näituse kujunduse autorid on EKA graafilise disaini osakonna magistrandid Moritz Appich, Louise Borinski ja Paula Buškevica.

EKA fotoosakond tänab: Väike Werrone kool, EKA graafilise disaini osakond, Jaana Huul, Margita Kippasto (Adexpert).

Näitus jääb avatuks 6.detsembrini 2020.

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

29.10.2020

Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”

Neljapäev 29 oktoober, 2020

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

09.10.2020 — 31.12.2020

Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega

SIRP 80 Autor Aimur Takk
Sirp_80_IG_1080x10802

EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.

Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takkvisuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.

09.10.2020 kell 15 avatakse  Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad  süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid  ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.

Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).

Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega

Reede 09 oktoober, 2020 — Neljapäev 31 detsember, 2020

SIRP 80 Autor Aimur Takk
Sirp_80_IG_1080x10802

EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.

Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takkvisuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.

09.10.2020 kell 15 avatakse  Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad  süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid  ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.

Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).

Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

14.09.2020 — 20.09.2020

Välknäitus “ISTE” Disainiööl

104183190_3068192793257879_2188835034647341090_o

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Välknäitus “ISTE” Disainiööl

Esmaspäev 14 september, 2020 — Pühapäev 20 september, 2020

104183190_3068192793257879_2188835034647341090_o

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

09.09.2020 — 05.10.2020

Jane Jacobs “Kardina taga”

vitriingalerii_sandra_nuut_fb_cover_still

Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.

“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.

Viited: Eurostat, ERR uudised

Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co

Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

Jane Jacobs “Kardina taga”

Kolmapäev 09 september, 2020 — Esmaspäev 05 oktoober, 2020

vitriingalerii_sandra_nuut_fb_cover_still

Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.

“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.

Viited: Eurostat, ERR uudised

Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co

Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

14.08.2020 — 07.09.2020

Carl-Robert Kagge „Nelja-sõela pilt“

vitriingalerii_kagge_still (1)

Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob

14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.

Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.

Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.

Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.

Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.

Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

Carl-Robert Kagge „Nelja-sõela pilt“

Reede 14 august, 2020 — Esmaspäev 07 september, 2020

vitriingalerii_kagge_still (1)

Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob

14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.

Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.

Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.

Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.

Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.

Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

19.08.2020 — 22.08.2020

Taavi Teeveti isikunäitus “Eligius Mauritiuse õuel” avamine

1

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.

Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.

Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00

Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Teeveti isikunäitus “Eligius Mauritiuse õuel” avamine

Kolmapäev 19 august, 2020 — Laupäev 22 august, 2020

1

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.

Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.

Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00

Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.07.2020

Graafika grammatika – Kunstnikufilmide kinolinastus

SSKGG_Filmipr_
SSKGG_Filmipr_est_eng_insta_1

Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika

Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10

Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1

Sissepääs tasuta

Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”

Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. 

Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. 

Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee

Postitas Maria Erikson — Püsilink

Graafika grammatika – Kunstnikufilmide kinolinastus

Pühapäev 26 juuli, 2020

SSKGG_Filmipr_
SSKGG_Filmipr_est_eng_insta_1

Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika

Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10

Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1

Sissepääs tasuta

Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”

Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. 

Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. 

Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee

Postitas Maria Erikson — Püsilink