Näitused

07.02.2023 — 04.03.2023

Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis

Maret Sarapu_pressiteade

MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis

Teisipäev 07 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023

Maret Sarapu_pressiteade

MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

01.02.2023 — 25.02.2023

Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis

Pärnu_näitus_fb-cover_360x820-2-04
POST_1200x1200-11

Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.

Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.

Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume

Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn

Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset

Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.

 

Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn

Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)

Rohkem infot ja registreerimisvorm

Lisainfo:
www.linnagalerii.ee

Liitu ka meie uudiskirjaga:

Kontakt



Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4

Avatud T-R 11-17 ja L 11-14

tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis

Kolmapäev 01 veebruar, 2023 — Laupäev 25 veebruar, 2023

Pärnu_näitus_fb-cover_360x820-2-04
POST_1200x1200-11

Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.

Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.

Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume

Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn

Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset

Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.

 

Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn

Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)

Rohkem infot ja registreerimisvorm

Lisainfo:
www.linnagalerii.ee

Liitu ka meie uudiskirjaga:

Kontakt



Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4

Avatud T-R 11-17 ja L 11-14

tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

21.02.2023

EKA sensoorne disain: tunne, liigu, suhestu

Sensorial Design 21 Feb

EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni. 

Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega. 

Ajakava

10:30–10:45 – kohv

10:45–11:00 – tervitussõnad

11.00–11.30 – Oscar Tomico, ELISAVA Disaini- ja tehnikakool, Hispaania ja Eindhoveni tehnikaülikool, Holland

11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria

12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Oscar Tomico ja Verena Fuchsberger

moderaator: Nesli Hazal Oktay

12:30–14:00 – lõunapaus

14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi

14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada

15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat

moderaator: Arife Dila Demir

16:00–17:00 – EKA giidituur

Saatejuhid

Oscar Tomico on ELISAVA Disaini- ja Insenerikooli projekteerimisinseneri bakalaureuseõppe programmi juht ning interaktsioonide disainikvaliteedi uurimisrühma abiprofessor, töötades Eindhoveni Tehnikaülikooli Wearable Senses Lab’is. Praegused projektid keskenduvad tekstiilitööstusele ja kaasavad sidusrühmad projekteerimisprotsessi, et luua ülipersonaliseeritud nutikaid tekstiiliteenuseid pehmete kantavate esemete või pehmete interjööride kujul. 

Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).

Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.

Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.

Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit 

REGISTREERI SIIN  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA sensoorne disain: tunne, liigu, suhestu

Teisipäev 21 veebruar, 2023

Sensorial Design 21 Feb

EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni. 

Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega. 

Ajakava

10:30–10:45 – kohv

10:45–11:00 – tervitussõnad

11.00–11.30 – Oscar Tomico, ELISAVA Disaini- ja tehnikakool, Hispaania ja Eindhoveni tehnikaülikool, Holland

11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria

12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Oscar Tomico ja Verena Fuchsberger

moderaator: Nesli Hazal Oktay

12:30–14:00 – lõunapaus

14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi

14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada

15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat

moderaator: Arife Dila Demir

16:00–17:00 – EKA giidituur

Saatejuhid

Oscar Tomico on ELISAVA Disaini- ja Insenerikooli projekteerimisinseneri bakalaureuseõppe programmi juht ning interaktsioonide disainikvaliteedi uurimisrühma abiprofessor, töötades Eindhoveni Tehnikaülikooli Wearable Senses Lab’is. Praegused projektid keskenduvad tekstiilitööstusele ja kaasavad sidusrühmad projekteerimisprotsessi, et luua ülipersonaliseeritud nutikaid tekstiiliteenuseid pehmete kantavate esemete või pehmete interjööride kujul. 

Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).

Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.

Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.

Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit 

REGISTREERI SIIN  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.01.2023

Näituse “Pikem suhe” lõpetamine

Pikem suhe_foto Kärt Petser_ 18.01.2022_a
Pikem suhe_foto Kärt Petser_ 18.01.2022_b

Laupäeval, 28 jaanuaril, kell 16.00, toimub Viljandis, Kondase Keskuses tagurpidi kulgenud näituse “Pikem suhe”  pidulik lõpetamine. Näitus valmis publiku kaasabil. olles pidevas muutumises ja arengus.

Mullu 16. novembril avanes parandamisele, kui keskkonna aktivismi meetodile keskendunud näitus, mille kuraatoriks on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov.

Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Väljapanek otsib võimalusi tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi toel moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest teekonnast. Iga väike tegu, kasvõi nööbi tagasiõmblemine, annab meile võimaluse sekkuda globaalsetesse protsessidesse. Ka väike nõelapiste on revolutsiooniline samm, loomaks esemetega kauem kestvaid ja tähendusrikkamaid suhteid.

Näitusesaal on ruumiks, kus oma esemeid parandada, parandamist õppida ning koostegemise abil arutleda inimeste, rõivaste ja planeedi heaolu ning parema tuleviku üle. Vaataja saab mõtiskleda oma rolli üle – kas ollakse pelgalt rõivaste tarbijad, omanikud, kandjad ja kasutajad või nendega hoolivas suhtes?

Oma töid eksponeerivad kunstnikud ja disainerid Anna-Maria Saar, Terje Meisterson, Maris Taul, Kelian Luisk, Marika Jylha, Gary Markle ja Marta Konovalov, kes kutsusid publikut töötubadesse osalema ning oma parandustöid lisades panustama näituse valmimisse. Väljapanek kujuneb kunstnike-disainerite ja publiku koosloome tulemusena.

Kuna näitus kulges tagurpidi, arenedes publiku kaasabil, on avamise asemel korraldatud pidulik lõpetamine.

Viljandi kannab 2019. aastast UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna ehk Pärandilinna nimetust. Näitus lõpetab Pärandilinn Viljandi parandamisele pühendatud teema-aasta. Pidulikul lõpetamisel kuulutatakse välja uus aastateema ja linnameistri konkurss. Pärandilinna tegevusi kureerib TÜ VIljandi kultuuriakadeemia.

Fotod: Kärt Petser

Töögrupp: Kerly Ritval, Mare Hunt, Mari Meister, Mari Vallikivi 

Kaasa aitasid: Eesti Kunstiakadeemia, Juulia Mikson, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ave Matsin, Lembe Lahtmaa

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linn

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näituse “Pikem suhe” lõpetamine

Laupäev 28 jaanuar, 2023

Pikem suhe_foto Kärt Petser_ 18.01.2022_a
Pikem suhe_foto Kärt Petser_ 18.01.2022_b

Laupäeval, 28 jaanuaril, kell 16.00, toimub Viljandis, Kondase Keskuses tagurpidi kulgenud näituse “Pikem suhe”  pidulik lõpetamine. Näitus valmis publiku kaasabil. olles pidevas muutumises ja arengus.

Mullu 16. novembril avanes parandamisele, kui keskkonna aktivismi meetodile keskendunud näitus, mille kuraatoriks on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov.

Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Väljapanek otsib võimalusi tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi toel moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest teekonnast. Iga väike tegu, kasvõi nööbi tagasiõmblemine, annab meile võimaluse sekkuda globaalsetesse protsessidesse. Ka väike nõelapiste on revolutsiooniline samm, loomaks esemetega kauem kestvaid ja tähendusrikkamaid suhteid.

Näitusesaal on ruumiks, kus oma esemeid parandada, parandamist õppida ning koostegemise abil arutleda inimeste, rõivaste ja planeedi heaolu ning parema tuleviku üle. Vaataja saab mõtiskleda oma rolli üle – kas ollakse pelgalt rõivaste tarbijad, omanikud, kandjad ja kasutajad või nendega hoolivas suhtes?

Oma töid eksponeerivad kunstnikud ja disainerid Anna-Maria Saar, Terje Meisterson, Maris Taul, Kelian Luisk, Marika Jylha, Gary Markle ja Marta Konovalov, kes kutsusid publikut töötubadesse osalema ning oma parandustöid lisades panustama näituse valmimisse. Väljapanek kujuneb kunstnike-disainerite ja publiku koosloome tulemusena.

Kuna näitus kulges tagurpidi, arenedes publiku kaasabil, on avamise asemel korraldatud pidulik lõpetamine.

Viljandi kannab 2019. aastast UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna ehk Pärandilinna nimetust. Näitus lõpetab Pärandilinn Viljandi parandamisele pühendatud teema-aasta. Pidulikul lõpetamisel kuulutatakse välja uus aastateema ja linnameistri konkurss. Pärandilinna tegevusi kureerib TÜ VIljandi kultuuriakadeemia.

Fotod: Kärt Petser

Töögrupp: Kerly Ritval, Mare Hunt, Mari Meister, Mari Vallikivi 

Kaasa aitasid: Eesti Kunstiakadeemia, Juulia Mikson, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ave Matsin, Lembe Lahtmaa

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linn

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.01.2023

Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga

facebook-01

Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.

Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.

Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?

Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?

Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?

Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/

Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga. 

Tudengid: Viktor Kudriashov, Diana Drobot, Paul Simon, Luca Liese Ritter, Nabeel Imtiaz, Sachal Rizvi, Christian Hörner, Inês Machado Sales Grade Pinto, Aurelijus Čiupas, Pietro Ercolino Vizzardelli Barcucci, Siew Ching An, Kaja Likar
Tudengite juhitud kursuse Rände urbanism: Euroopa Liidu äärealade uurimine juhendajad on urbanistika teise aasta magistrandid: www.artun.ee/urbanstudies
Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga

Neljapäev 26 jaanuar, 2023

facebook-01

Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.

Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.

Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?

Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?

Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?

Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/

Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga. 

Tudengid: Viktor Kudriashov, Diana Drobot, Paul Simon, Luca Liese Ritter, Nabeel Imtiaz, Sachal Rizvi, Christian Hörner, Inês Machado Sales Grade Pinto, Aurelijus Čiupas, Pietro Ercolino Vizzardelli Barcucci, Siew Ching An, Kaja Likar
Tudengite juhitud kursuse Rände urbanism: Euroopa Liidu äärealade uurimine juhendajad on urbanistika teise aasta magistrandid: www.artun.ee/urbanstudies
Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

21.01.2023 — 29.01.2023

Keha ja identiteet

0 keha ja indentiteet copy
Keha ja identiteet1
rpt
Keha ja identiteet3
Keha ja identiteet4
Keha ja identiteet5
Keha ja identiteet6
Keha ja identiteet7
Keha ja identiteet8
Keha ja identiteet9
Keha ja identiteet10
Keha ja identiteet11
Keha ja identiteet12
Keha ja identiteet13
Keha ja identiteet14
Keha ja identiteet15
Keha ja identiteet16
Keha ja identiteet17
Keha ja identiteet18
Keha ja identiteet19

Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.

Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.

Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.

Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.

Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Keha ja identiteet

Laupäev 21 jaanuar, 2023 — Pühapäev 29 jaanuar, 2023

0 keha ja indentiteet copy
Keha ja identiteet1
rpt
Keha ja identiteet3
Keha ja identiteet4
Keha ja identiteet5
Keha ja identiteet6
Keha ja identiteet7
Keha ja identiteet8
Keha ja identiteet9
Keha ja identiteet10
Keha ja identiteet11
Keha ja identiteet12
Keha ja identiteet13
Keha ja identiteet14
Keha ja identiteet15
Keha ja identiteet16
Keha ja identiteet17
Keha ja identiteet18
Keha ja identiteet19

Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.

Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.

Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.

Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.

Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2023 — 02.04.2023

Raili Keiv Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis

Raili Keiv

Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks. 

„Aasta tagasi näitusega tööd alustades oli mul mitu võimalust läheneda sellele materjalile. Näitusesarja „Tuba“ kontseptsioon ei eelda otseselt, et peaksin ise töid juurde tegema, oluline on suhestuda muuseumi kogudega. Materjaliga tutvudes sain aru, et kuna olen nii otseses suhtes tööstuskeraamikaga, on selle tee valimine väga loomulik,“ ütleb Raili Keiv. „Näitusele „Tuba“ valisin lõpuks Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel disaineritena tegutsenud Leo Rohlini, Anu Rank-Soansi, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusbergi, Annika Tederi, Anne Keegi, Haidi Ratase, Ingrid Alliku ja Tiina Lõhmuse tööd. Mõned klassikaks saanud nõud olen säilinud vormide põhjal taastanud.“

Raili Keiv on kõigi nimetatud autorite töödest loonud eklektilise terviku, mis kõneleb eri autorite käekirjade ja tootmisvõimaluste kombinatsioonina disaini potentsiaalist, olles ühtlasi austusavaldus Eesti disainipärandile. Sel moel aktiveeritud esemetest on saanud tinglikult serviisina käsitletav keraamiline kollaaž, millest tõukub Raili Keivi enda uus looming. Galeriiruumi on loodud tööstusele viitav esemeliselt tihe installatiivne keskkond, mida ajaloolisele ja kaasaegsele materjalile lisaks toetavad vanad ja uued kipsvormid.

„Alguses ma polnudki kindel, kas tulen sel näitusel ise mõne uue esemega välja, aga peagi jõudsin kandiku mõtteni. See võimaldas 1970.–1980. aastate objektidele pakkuda nii-öelda neutraalse lava. Ju kuna mind köitis mõte esemed üheks serviisiks kokku siduda, siis tegelikult olin ma välja valinud hulga endale sümpaatseid kausse. Põnevaid taldrikuid oli raskem leida. Kandik-taldrik oli hea kandev vorm dialoogiks,“ ütleb Keiv.

Ajaloolise materjali enda loominguga sidumiseks kombineerib kunstnik ajaloolistelt vormidelt laenatud siluetid mustriteks ja kannab need enda välja töötatud vormidele. Eseme- ja mustrikordused kohtuvad näituse tarbeks loodud keraamilistel kandikutel, mis on sel näitusel taustarollis.

Raili Keiv pakub näituse vaatajale võimaluse mõelda temaga kaasa, taasavastada Eesti disainiajalukku kuuluvat materjali ning mõelda selle tähenduse ja püsivuse üle. Näitus on hommage unikaalse loominguga tegelemist kõrgelt hinnanud tööstuskunstnike tööle kaasaegse ja oma stuudios tegutseva disaineri positsioonilt, kelle jaoks on kunagised tööstuslikud võimalused enamasti kättesaamatu unistus.

Raili Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. Aastatel 2013–2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.

Ta on osalenud arvukatel isiku- ja rühmanäitusel nii Eestis kui ka välisriikides ning tema looming on eksponeeritud ka ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Disainerina töötab ta peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides.

Näitusesarja „Tuba“ eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti tulemusel valmib installatiivne keskkond, mis põhineb kogudest pärineval impulsil ning seda kunstniku poolt täiendama valitud materjalil ja märksõnadel.

Kaasatud autorid: Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusberg, Annika Teder, Anne Keek, Haidi Ratas, Ingrid Allik, Tiina Lõhmus

Näituse kujundus ja graafiline disain: Aadam Kaarma

Video: Virko Veskoja

Näituse meeskond: Raili Keivi praktikandid Ha Eun Kim, Beata Batejeva, vormimeister Anatol Movileanu; ETDM: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Silvia Pärmann

Kunstniku tänu: Anatol Movileanu, Anton Koovit, Arno Elias Koovit, Ha Eun Kim, Beata Batejeva, Lauri Kilusk, Liisi Eelmaa, kaasatud autorid, vanemad ja sõbrad, ARS Keskus.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Raili Keiv Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis

Laupäev 21 jaanuar, 2023 — Pühapäev 02 aprill, 2023

Raili Keiv

Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks. 

„Aasta tagasi näitusega tööd alustades oli mul mitu võimalust läheneda sellele materjalile. Näitusesarja „Tuba“ kontseptsioon ei eelda otseselt, et peaksin ise töid juurde tegema, oluline on suhestuda muuseumi kogudega. Materjaliga tutvudes sain aru, et kuna olen nii otseses suhtes tööstuskeraamikaga, on selle tee valimine väga loomulik,“ ütleb Raili Keiv. „Näitusele „Tuba“ valisin lõpuks Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel disaineritena tegutsenud Leo Rohlini, Anu Rank-Soansi, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusbergi, Annika Tederi, Anne Keegi, Haidi Ratase, Ingrid Alliku ja Tiina Lõhmuse tööd. Mõned klassikaks saanud nõud olen säilinud vormide põhjal taastanud.“

Raili Keiv on kõigi nimetatud autorite töödest loonud eklektilise terviku, mis kõneleb eri autorite käekirjade ja tootmisvõimaluste kombinatsioonina disaini potentsiaalist, olles ühtlasi austusavaldus Eesti disainipärandile. Sel moel aktiveeritud esemetest on saanud tinglikult serviisina käsitletav keraamiline kollaaž, millest tõukub Raili Keivi enda uus looming. Galeriiruumi on loodud tööstusele viitav esemeliselt tihe installatiivne keskkond, mida ajaloolisele ja kaasaegsele materjalile lisaks toetavad vanad ja uued kipsvormid.

„Alguses ma polnudki kindel, kas tulen sel näitusel ise mõne uue esemega välja, aga peagi jõudsin kandiku mõtteni. See võimaldas 1970.–1980. aastate objektidele pakkuda nii-öelda neutraalse lava. Ju kuna mind köitis mõte esemed üheks serviisiks kokku siduda, siis tegelikult olin ma välja valinud hulga endale sümpaatseid kausse. Põnevaid taldrikuid oli raskem leida. Kandik-taldrik oli hea kandev vorm dialoogiks,“ ütleb Keiv.

Ajaloolise materjali enda loominguga sidumiseks kombineerib kunstnik ajaloolistelt vormidelt laenatud siluetid mustriteks ja kannab need enda välja töötatud vormidele. Eseme- ja mustrikordused kohtuvad näituse tarbeks loodud keraamilistel kandikutel, mis on sel näitusel taustarollis.

Raili Keiv pakub näituse vaatajale võimaluse mõelda temaga kaasa, taasavastada Eesti disainiajalukku kuuluvat materjali ning mõelda selle tähenduse ja püsivuse üle. Näitus on hommage unikaalse loominguga tegelemist kõrgelt hinnanud tööstuskunstnike tööle kaasaegse ja oma stuudios tegutseva disaineri positsioonilt, kelle jaoks on kunagised tööstuslikud võimalused enamasti kättesaamatu unistus.

Raili Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. Aastatel 2013–2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.

Ta on osalenud arvukatel isiku- ja rühmanäitusel nii Eestis kui ka välisriikides ning tema looming on eksponeeritud ka ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Disainerina töötab ta peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides.

Näitusesarja „Tuba“ eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti tulemusel valmib installatiivne keskkond, mis põhineb kogudest pärineval impulsil ning seda kunstniku poolt täiendama valitud materjalil ja märksõnadel.

Kaasatud autorid: Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusberg, Annika Teder, Anne Keek, Haidi Ratas, Ingrid Allik, Tiina Lõhmus

Näituse kujundus ja graafiline disain: Aadam Kaarma

Video: Virko Veskoja

Näituse meeskond: Raili Keivi praktikandid Ha Eun Kim, Beata Batejeva, vormimeister Anatol Movileanu; ETDM: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Silvia Pärmann

Kunstniku tänu: Anatol Movileanu, Anton Koovit, Arno Elias Koovit, Ha Eun Kim, Beata Batejeva, Lauri Kilusk, Liisi Eelmaa, kaasatud autorid, vanemad ja sõbrad, ARS Keskus.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.01.2023 — 30.04.2023

Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel

Forecast_and_Fantasy_arhmuuseum_koduleht_banner

Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.

Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.

Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.

Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.

Pressipildid leiate siit.

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.

„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“

Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.

Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.

Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00

Info
Facebook

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel

Reede 20 jaanuar, 2023 — Pühapäev 30 aprill, 2023

Forecast_and_Fantasy_arhmuuseum_koduleht_banner

Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.

Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.

Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.

Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.

Pressipildid leiate siit.

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.

„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“

Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.

Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.

Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00

Info
Facebook

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.01.2023

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Kolmapäev 25 jaanuar, 2023

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.01.2023 — 22.01.2023

Graafilise disaini magistritudengid Mehhikos

index
Fotode autor Index Art Book Fair

Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.

MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.

22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.

Vaata lisainformatsiooni siit

Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.

Saateid saab kuulata siit

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Graafilise disaini magistritudengid Mehhikos

Neljapäev 19 jaanuar, 2023 — Pühapäev 22 jaanuar, 2023

index
Fotode autor Index Art Book Fair

Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.

MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.

22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.

Vaata lisainformatsiooni siit

Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.

Saateid saab kuulata siit

Postitas Andres Lõo — Püsilink