Näitused

07.02.2022 — 21.01.2022

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

Esmaspäev 07 veebruar, 2022 — Reede 21 jaanuar, 2022

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.01.2022 — 03.02.2022

Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’ galeriis Uus Rada

Eva Aed_EKA EKRAAN
Organ_1_maaliseeria
Organ_2_maaliseeria
Organ_8_maaliseeria
Organ_11_maaliseeria

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’ galeriis Uus Rada

Reede 28 jaanuar, 2022 — Neljapäev 03 veebruar, 2022

Eva Aed_EKA EKRAAN
Organ_1_maaliseeria
Organ_2_maaliseeria
Organ_8_maaliseeria
Organ_11_maaliseeria

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.01.2022 — 20.02.2022

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

Laupäev 22 jaanuar, 2022 — Pühapäev 20 veebruar, 2022

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.01.2022

Disaini tudengid Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval”

Lavastus Varivolikogu
EKA ja TalTechi ühise õppekava Design and Technology Futures tudengid esitavad pühapäeval, 23. jaanuaril kell 10.00 algaval Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval” sügissemestri jooksul loodud Paide 3000 utoopiaid. Külalisesinejaks Kersti Kaljulaid. 

Utoopiaid disainiti koos kohalike ja Paidest pärit inimestega erinevaid koosdisaini meetodeid kasutades. Tulevikku kujundades läheneti problemaatikale erinevatest võimalustest ning loodi neli erinevat stsenaariumi:
1) kuidas me tulevikus sööme
2) kuidas me linna ja kogukonda planeerime ning koos visioneerime
3) kuidas me õpime ning
4) kuidas aega tajume.

AJAKAVA:

10–11.30 – TalTechi ja EKA Design and Technology Futures tudengid esitlevad enda loodud väikelinna utoopiat
11.30–11.45 paus
11.45–12.45 Kersti Kaljulaid räägib oma kogemustest seoses KOVidega
12.45–13.30 lõuna
13.30–16 Aruteluringid “Viis tegu, mis viivad meid lähemale väikelinna utoopiale, aga mille ellu kutsumiseks pole tarvis mitte 10 lisamiljonit linnaeelarvesse, vaid kogukonna ühist panust”

Kursust juhendasid Martin Pärn, Francesco Martinez ja Ruth-Helene Melioranski.

“Varivolikogu komisjonipäev” on istungile eelneval pühapäeval toimuv arutluspäev, mille jooksul arutlevad varivolinikud läbi kõik paide linnavolikokku jõudvad teemad. Iga komisjoni koosoleku avab ühe eksperdi sissevaade teemasse ning sellele järgneb avalik arutelu, millest saavad osa võtta kõik kohaletulnud. 

Lähem info ja ajakava Facebookis

Meeskond AEGLA

Kalendrid ja tormamise maha jättes teeme ruumi mõttega tegutsemisele ning erinevatele ajarütmidele. Erinevaid temposid arvestav ja ühendav süsteem toetab keskkonda, kus aeg on väärtus ja selle nautimine möödapääsmatu. 

Meeskond VISIONÄÄR 

Kontseptsioon, mis on loodud Paide visioonide intensiivistamiseks interaktiivsete kogemuste kaudu

Meeskond PARENG

Teadmiste omandamise meetod praktiliseks tulevikuks

Mis siis oleks, kui tavapärast gümnaasiumisüüsteemi enam ei oleks ning noored saaksid rajada oma õppekava ise lähtuvalt individuaalsetest eripäradest? ”Pareng” tutvustab tulevikuvisiooni teadmiste omandamise meetodist, mille ideearedusel osalesid Paide noored.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Disaini tudengid Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval”

Pühapäev 23 jaanuar, 2022

Lavastus Varivolikogu
EKA ja TalTechi ühise õppekava Design and Technology Futures tudengid esitavad pühapäeval, 23. jaanuaril kell 10.00 algaval Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval” sügissemestri jooksul loodud Paide 3000 utoopiaid. Külalisesinejaks Kersti Kaljulaid. 

Utoopiaid disainiti koos kohalike ja Paidest pärit inimestega erinevaid koosdisaini meetodeid kasutades. Tulevikku kujundades läheneti problemaatikale erinevatest võimalustest ning loodi neli erinevat stsenaariumi:
1) kuidas me tulevikus sööme
2) kuidas me linna ja kogukonda planeerime ning koos visioneerime
3) kuidas me õpime ning
4) kuidas aega tajume.

AJAKAVA:

10–11.30 – TalTechi ja EKA Design and Technology Futures tudengid esitlevad enda loodud väikelinna utoopiat
11.30–11.45 paus
11.45–12.45 Kersti Kaljulaid räägib oma kogemustest seoses KOVidega
12.45–13.30 lõuna
13.30–16 Aruteluringid “Viis tegu, mis viivad meid lähemale väikelinna utoopiale, aga mille ellu kutsumiseks pole tarvis mitte 10 lisamiljonit linnaeelarvesse, vaid kogukonna ühist panust”

Kursust juhendasid Martin Pärn, Francesco Martinez ja Ruth-Helene Melioranski.

“Varivolikogu komisjonipäev” on istungile eelneval pühapäeval toimuv arutluspäev, mille jooksul arutlevad varivolinikud läbi kõik paide linnavolikokku jõudvad teemad. Iga komisjoni koosoleku avab ühe eksperdi sissevaade teemasse ning sellele järgneb avalik arutelu, millest saavad osa võtta kõik kohaletulnud. 

Lähem info ja ajakava Facebookis

Meeskond AEGLA

Kalendrid ja tormamise maha jättes teeme ruumi mõttega tegutsemisele ning erinevatele ajarütmidele. Erinevaid temposid arvestav ja ühendav süsteem toetab keskkonda, kus aeg on väärtus ja selle nautimine möödapääsmatu. 

Meeskond VISIONÄÄR 

Kontseptsioon, mis on loodud Paide visioonide intensiivistamiseks interaktiivsete kogemuste kaudu

Meeskond PARENG

Teadmiste omandamise meetod praktiliseks tulevikuks

Mis siis oleks, kui tavapärast gümnaasiumisüüsteemi enam ei oleks ning noored saaksid rajada oma õppekava ise lähtuvalt individuaalsetest eripäradest? ”Pareng” tutvustab tulevikuvisiooni teadmiste omandamise meetodist, mille ideearedusel osalesid Paide noored.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2022 — 20.02.2022

Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“

BB Devils PunchBowl

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa.

Näituse eelretsenseerimine toimub 12.02.2022.

Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Nagu päikesetõus silmapiiri tagant, nii kerkivad ka sügaval maa sees alumised gaasi- ja õlikihid ikka ülespoole, muutes aeglaselt maapealset maastikku. Samaaegselt loojub kuskil mõni pinnas sügavale Maa sisse. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Oma loomemeetodit kommenteerib Britta Benno järgnevalt: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Kuidas nimetada suuri teoseid, mis koosnevad lõuendist, raamist, krundist, trükitõmmistest, akvarellijäljest, söest, akrüülvärvidest, tušist ja pleksiklaasist? Plastiliin, kangad ja teised (leid)materjalid kombineerituna moondekivimitena litosfääris, sügaval maapõues loovad uusi mõttemaastikke. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja)

Tänan: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto),  Robert Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“

Reede 21 jaanuar, 2022 — Pühapäev 20 veebruar, 2022

BB Devils PunchBowl

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa.

Näituse eelretsenseerimine toimub 12.02.2022.

Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Nagu päikesetõus silmapiiri tagant, nii kerkivad ka sügaval maa sees alumised gaasi- ja õlikihid ikka ülespoole, muutes aeglaselt maapealset maastikku. Samaaegselt loojub kuskil mõni pinnas sügavale Maa sisse. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Oma loomemeetodit kommenteerib Britta Benno järgnevalt: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Kuidas nimetada suuri teoseid, mis koosnevad lõuendist, raamist, krundist, trükitõmmistest, akvarellijäljest, söest, akrüülvärvidest, tušist ja pleksiklaasist? Plastiliin, kangad ja teised (leid)materjalid kombineerituna moondekivimitena litosfääris, sügaval maapõues loovad uusi mõttemaastikke. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja)

Tänan: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto),  Robert Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

15.01.2022 — 10.04.2022

NART: näitus “Näotus” ja videomängude muuseum

NART Näotus

Baltimaade ainuke videomängude muuseum LVLUp! töötas seni vaid Tallinnas.

15. jaanuarist 10. aprillini taasluuakse muuseumi hubane atmosfäär ka Narva kunstiresidentuuri, kus saab projekti “VGA” raames nautida retrovideomänge ning kaasaegse kunsti prisma kaudu mõtiskleda nende mõjust meie kultuuriruumile.

Projekt “VGA” (“Video Games & Arts”) sündis LVLUp! muuseumi, kunstikuraator Juhan Soometsa ja Narva kunstiresidentuuri koostöös. NARTi juht Johanna Rannula: “Üheksakümnendatel mängiti videomänge just keldrites asuvates mängutubades ja residentuuri keldrisse sobib see mängumuuseum ideaalselt. See on kaval konks, kuidas tuua neid, kes tavaliselt galeriisse ei satu, kunsti juurde. Kui mängupõrgust ollakse läbi käidud, saab külastaja minna trepist üles ja ta leiab end kunstinäituselt, mis avab seda teemat täiesti uuest küljest. Eestis pole neid kaht valdkonda sedasi veel kõrvutatud, ja eriti Narva jaoks on see täiesti unikaalne.”

Kuu jooksul kogus projekti meeskond üle Ida-Virumaa kokku nõukoguaegset mööblit, nimelt oli vaja leida 24 põrandalampi, 10 diivanit, 13 vaipa, 4 tugitooli, 5 tumbat, 11 televiisorlauda, 4 kardinapuud, pitskardinaid, sektsioonkappe, 2 diivanilauda, palju suuri toataimi ja kastitäis vanu vinüüle. Nüüd on kõik valmis selleks, et külalised saaks residentuuri keldrikorrusel ajas tagasi rännata ning veeta sõprade ja perega aega Nintendo, Sega, Sony PlayStation, Guitar Hero ja teisi legendaarseid videomänge mängides.

Esimese korruse galeriisaalides rullub lahti aga kaasaegse kunsti näitus “Näotus”, kus mõtestatakse videomängumaailm ümber ja antakse sellele uusi tähendusi. Juhan Soometsa kureeritud väljapanekus on Oleg Frolovi (RU), Alexei Gordini, Anna Shkodenko, Henri Hüti, Danel Kahari, Mihkel Kleisi, Raul Kelleri, Kaspar P. Loiti ja Denisa Stefanigova (CZ) tööd.

15. jaanuaril kell 15.00 on projekti avamisele oodatud kõik huvilised, sissepääs tasuta. Programmis kuraatorituurid kunstinäitusel ja muuseumis, videomängude turniirid (parimatele auhinnad!), plaate keerutavad kuraatorid – DJ Nextraxx ja DJ Суперюкс Лимитед.

16. jaanuarist 10. aprillini töötab Narva kunstiresidentuur järgmiselt:  kunstinäitus “Näotus” on avatud K–P kell 14.00–18.00, videomängude muuseumi “LVLup! WarpRoom” saab külastada  K–P kell 14.00–21.00. Kaasa sussid!

Projekt toimub Briti Nõukogu programmi People to People Cultural Engagement raames.

Pildid allalaadimiseks

Lisainfo

Postitas Andres Lõo — Püsilink

NART: näitus “Näotus” ja videomängude muuseum

Laupäev 15 jaanuar, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022

NART Näotus

Baltimaade ainuke videomängude muuseum LVLUp! töötas seni vaid Tallinnas.

15. jaanuarist 10. aprillini taasluuakse muuseumi hubane atmosfäär ka Narva kunstiresidentuuri, kus saab projekti “VGA” raames nautida retrovideomänge ning kaasaegse kunsti prisma kaudu mõtiskleda nende mõjust meie kultuuriruumile.

Projekt “VGA” (“Video Games & Arts”) sündis LVLUp! muuseumi, kunstikuraator Juhan Soometsa ja Narva kunstiresidentuuri koostöös. NARTi juht Johanna Rannula: “Üheksakümnendatel mängiti videomänge just keldrites asuvates mängutubades ja residentuuri keldrisse sobib see mängumuuseum ideaalselt. See on kaval konks, kuidas tuua neid, kes tavaliselt galeriisse ei satu, kunsti juurde. Kui mängupõrgust ollakse läbi käidud, saab külastaja minna trepist üles ja ta leiab end kunstinäituselt, mis avab seda teemat täiesti uuest küljest. Eestis pole neid kaht valdkonda sedasi veel kõrvutatud, ja eriti Narva jaoks on see täiesti unikaalne.”

Kuu jooksul kogus projekti meeskond üle Ida-Virumaa kokku nõukoguaegset mööblit, nimelt oli vaja leida 24 põrandalampi, 10 diivanit, 13 vaipa, 4 tugitooli, 5 tumbat, 11 televiisorlauda, 4 kardinapuud, pitskardinaid, sektsioonkappe, 2 diivanilauda, palju suuri toataimi ja kastitäis vanu vinüüle. Nüüd on kõik valmis selleks, et külalised saaks residentuuri keldrikorrusel ajas tagasi rännata ning veeta sõprade ja perega aega Nintendo, Sega, Sony PlayStation, Guitar Hero ja teisi legendaarseid videomänge mängides.

Esimese korruse galeriisaalides rullub lahti aga kaasaegse kunsti näitus “Näotus”, kus mõtestatakse videomängumaailm ümber ja antakse sellele uusi tähendusi. Juhan Soometsa kureeritud väljapanekus on Oleg Frolovi (RU), Alexei Gordini, Anna Shkodenko, Henri Hüti, Danel Kahari, Mihkel Kleisi, Raul Kelleri, Kaspar P. Loiti ja Denisa Stefanigova (CZ) tööd.

15. jaanuaril kell 15.00 on projekti avamisele oodatud kõik huvilised, sissepääs tasuta. Programmis kuraatorituurid kunstinäitusel ja muuseumis, videomängude turniirid (parimatele auhinnad!), plaate keerutavad kuraatorid – DJ Nextraxx ja DJ Суперюкс Лимитед.

16. jaanuarist 10. aprillini töötab Narva kunstiresidentuur järgmiselt:  kunstinäitus “Näotus” on avatud K–P kell 14.00–18.00, videomängude muuseumi “LVLup! WarpRoom” saab külastada  K–P kell 14.00–21.00. Kaasa sussid!

Projekt toimub Briti Nõukogu programmi People to People Cultural Engagement raames.

Pildid allalaadimiseks

Lisainfo

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.01.2022 — 04.02.2022

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Reede 14 jaanuar, 2022 — Reede 04 veebruar, 2022

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2022 — 26.02.2022

Tallinna XVIII Graafikatriennaal “Vabaduse teadus” 22.01—26.02.2022

GT_Banner_FB_RGB_logota

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Postitas Pire Sova — Püsilink

Tallinna XVIII Graafikatriennaal “Vabaduse teadus” 22.01—26.02.2022

Reede 21 jaanuar, 2022 — Laupäev 26 veebruar, 2022

GT_Banner_FB_RGB_logota

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Postitas Pire Sova — Püsilink

11.01.2022 — 28.01.2022

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Teisipäev 11 jaanuar, 2022 — Reede 28 jaanuar, 2022

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.01.2022 — 16.01.2022

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

Neljapäev 13 jaanuar, 2022 — Pühapäev 16 jaanuar, 2022

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink