Näitused

28.09.2022 — 17.11.2022

Marko Mäetamm Toompea lossi kunstisaalis

Mäetamm Riigikogus

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marko Mäetamm Toompea lossi kunstisaalis

Kolmapäev 28 september, 2022 — Neljapäev 17 november, 2022

Mäetamm Riigikogus

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.09.2022 — 26.11.2022

Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile

Mart Talvar_Tsentrist väljas_objektid, kaelaehted_oksüdeeritud vask, portselan, nahk_2022_foto_Valdek Laur

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile

Pühapäev 25 september, 2022 — Laupäev 26 november, 2022

Mart Talvar_Tsentrist väljas_objektid, kaelaehted_oksüdeeritud vask, portselan, nahk_2022_foto_Valdek Laur

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2022

Ajakirja “Memory Studies” erinumbri online-esitlus

Memory Studies

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ajakirja “Memory Studies” erinumbri online-esitlus

Neljapäev 29 september, 2022

Memory Studies

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.09.2022 — 30.09.2022

Tõnis Jürgens: „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis

tonis-fb

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Jürgens: „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis

Teisipäev 20 september, 2022 — Reede 30 september, 2022

tonis-fb

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2022 — 30.10.2022

8. Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“

Artishok 8

29. september–30. oktoober 2022

Tallinna Botaanikaaed

8. Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ 10-päevane avamiste maraton algab 29. septembril kell 18.00 Tallinna Teletorni kinosaalis ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose „Botanical victims“ esitlusega. Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni „Private Party“ esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Kunstnikud:
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik

Kirjutajad:
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

Kuraator:
Ann Mirjam Vaikla

8. Artishoki biennaali avamismaratoni programm:

N, 29.09, 18.00*

ALEVTINA KAKHIDZE „Botanical Victims“

Tallinna Teletorn, 2. korruse kinosaal

*Tasuta sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine juuresolevas vormis.

R, 30.09, 18.00

PAUL KUIMET „What It Is To Be What You Are Not“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatrium)

L, 01.10, 18.00

SVETA GRIGORJEVA „OLIN AMMU ENNEM JUBA LILL, KUI TEDA TUNDMA SAIN“ Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

P, 02.10, 18.00

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK „Signaal“

Tallinna Botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus

E, 03.10, 18.00

AKSEL HAAGENSEN „Kuhu kukaburrad kaovad?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaias: Palmimaja (aatrium ja lähistroopika kasvuhoone) ja väliala (arboreetum)

T, 04.10, 18.00

SANDRA KOSOROTOVA „Kas ma tohin siin kasvada“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)

K, 05.10, 18.00

MARIT MIHKLEPP „KÕDU“

Tallinna Botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall

N, 06.10, 17.30

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDRE, MARGUS TAMMIK „Mida me teeme varjudes?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaia välialal

R, 07.10, 18.00

SHUBHANGI SINGH „granaadi sünd“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

L, 08.10, 18.00

LIISA SAAREMÄEL „Private Party“

Tallinna Botaanikaaia väliala, Palmimaja vastas

L, 08.10, 19.00

8. Artishoki biennaali avamine

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja

Botaanikaaias toimuvate teoste esitluste eel toimub kogunemine biennaali infopunkti juures, Palmimaja ees.
Rohkem infot näituse publikuprogrammi kohta leiab Artishoki biennaali sotsiaalmeedia kanalites ja kodulehel  artishokbiennale.com/ab2022.

Foto: Marit Mihklepp. Fragment teose „KÕDU“ valmimise protsessist, 2022.

Lahtiolekuajad:

10-päevane avamiste maraton: 29. september – 8. oktoober 2022, kell 18.00*

*va 06.10 kell 17.30 Näituse avamine: 8. oktoober 2022, kell 19.00 (Palmimajas)

Näitus avatud: 9. – 30. oktoober, iga päev kell 11.00 – 16.00*

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober

Piletiinfo:
Tallinna Botaanikaaia kuukaart 11€*

*Soovitame osta maratoni külastamise perioodiks kuukaardi

Tallinna Botaanikaaia ühekordne külastus 3/5€

Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Teletorni ühispilet 11/17€

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober, pilet 1/2€

Kuidas tulla: Tallinna Botaanikaaeda (Kloostrimetsa tee 52) pääseb kesklinnast bussidega nr 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Sõit kestab 20-25 minutit ja bussist tuleb väljuda Kloostrimetsa peatuses.

Pressikontakt: Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

8. Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“

Neljapäev 29 september, 2022 — Pühapäev 30 oktoober, 2022

Artishok 8

29. september–30. oktoober 2022

Tallinna Botaanikaaed

8. Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ 10-päevane avamiste maraton algab 29. septembril kell 18.00 Tallinna Teletorni kinosaalis ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose „Botanical victims“ esitlusega. Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni „Private Party“ esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Kunstnikud:
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik

Kirjutajad:
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

Kuraator:
Ann Mirjam Vaikla

8. Artishoki biennaali avamismaratoni programm:

N, 29.09, 18.00*

ALEVTINA KAKHIDZE „Botanical Victims“

Tallinna Teletorn, 2. korruse kinosaal

*Tasuta sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine juuresolevas vormis.

R, 30.09, 18.00

PAUL KUIMET „What It Is To Be What You Are Not“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatrium)

L, 01.10, 18.00

SVETA GRIGORJEVA „OLIN AMMU ENNEM JUBA LILL, KUI TEDA TUNDMA SAIN“ Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

P, 02.10, 18.00

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK „Signaal“

Tallinna Botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus

E, 03.10, 18.00

AKSEL HAAGENSEN „Kuhu kukaburrad kaovad?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaias: Palmimaja (aatrium ja lähistroopika kasvuhoone) ja väliala (arboreetum)

T, 04.10, 18.00

SANDRA KOSOROTOVA „Kas ma tohin siin kasvada“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)

K, 05.10, 18.00

MARIT MIHKLEPP „KÕDU“

Tallinna Botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall

N, 06.10, 17.30

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDRE, MARGUS TAMMIK „Mida me teeme varjudes?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaia välialal

R, 07.10, 18.00

SHUBHANGI SINGH „granaadi sünd“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

L, 08.10, 18.00

LIISA SAAREMÄEL „Private Party“

Tallinna Botaanikaaia väliala, Palmimaja vastas

L, 08.10, 19.00

8. Artishoki biennaali avamine

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja

Botaanikaaias toimuvate teoste esitluste eel toimub kogunemine biennaali infopunkti juures, Palmimaja ees.
Rohkem infot näituse publikuprogrammi kohta leiab Artishoki biennaali sotsiaalmeedia kanalites ja kodulehel  artishokbiennale.com/ab2022.

Foto: Marit Mihklepp. Fragment teose „KÕDU“ valmimise protsessist, 2022.

Lahtiolekuajad:

10-päevane avamiste maraton: 29. september – 8. oktoober 2022, kell 18.00*

*va 06.10 kell 17.30 Näituse avamine: 8. oktoober 2022, kell 19.00 (Palmimajas)

Näitus avatud: 9. – 30. oktoober, iga päev kell 11.00 – 16.00*

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober

Piletiinfo:
Tallinna Botaanikaaia kuukaart 11€*

*Soovitame osta maratoni külastamise perioodiks kuukaardi

Tallinna Botaanikaaia ühekordne külastus 3/5€

Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Teletorni ühispilet 11/17€

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober, pilet 1/2€

Kuidas tulla: Tallinna Botaanikaaeda (Kloostrimetsa tee 52) pääseb kesklinnast bussidega nr 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Sõit kestab 20-25 minutit ja bussist tuleb väljuda Kloostrimetsa peatuses.

Pressikontakt: Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.09.2022 — 24.09.2022

MSK GLASS / PÕHJANI!

MSK glass_klaas MONT

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

Postitas Andres Lõo — Püsilink

MSK GLASS / PÕHJANI!

Kolmapäev 21 september, 2022 — Laupäev 24 september, 2022

MSK glass_klaas MONT

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.09.2022

Marge Monko raamatu esitlus Kai kunstikeskuses

Flawless_Seamless_LAUNCH_Kai_EKA

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marge Monko raamatu esitlus Kai kunstikeskuses

Reede 23 september, 2022

Flawless_Seamless_LAUNCH_Kai_EKA

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.09.2022 — 23.10.2022

EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri näitus “Tool”

TOOL
tool_19.09_evert palmets (2 of 13)
tool_19.09_evert palmets (4 of 13)
tool_19.09_evert palmets (5 of 13)
tool_19.09_evert palmets (6 of 13)
tool_19.09_evert palmets (7 of 13)
tool_19.09_evert palmets (8 of 13)
tool_19.09_evert palmets (9 of 13)
tool_19.09_evert palmets (10 of 13)
tool_19.09_evert palmets (11 of 13)
tool_19.09_evert palmets (12 of 13)
Esmaspäeval 19. septembril kell 18.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Balti Manufaktuuris ühiselt viimase kahe aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäituse “Tool”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
“Tool” on EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäitus.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Näitust kureerisid Anneli Virts, Arabella Aabrams, Elisabeth Perk, Harold Kiisler, Jaan Repnikov, Karl Perens, Laura Vilbiks, Lotta Meet, Madis Keerd
Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri näitus “Tool”

Esmaspäev 19 september, 2022 — Pühapäev 23 oktoober, 2022

TOOL
tool_19.09_evert palmets (2 of 13)
tool_19.09_evert palmets (4 of 13)
tool_19.09_evert palmets (5 of 13)
tool_19.09_evert palmets (6 of 13)
tool_19.09_evert palmets (7 of 13)
tool_19.09_evert palmets (8 of 13)
tool_19.09_evert palmets (9 of 13)
tool_19.09_evert palmets (10 of 13)
tool_19.09_evert palmets (11 of 13)
tool_19.09_evert palmets (12 of 13)
Esmaspäeval 19. septembril kell 18.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Balti Manufaktuuris ühiselt viimase kahe aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäituse “Tool”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
“Tool” on EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäitus.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Näitust kureerisid Anneli Virts, Arabella Aabrams, Elisabeth Perk, Harold Kiisler, Jaan Repnikov, Karl Perens, Laura Vilbiks, Lotta Meet, Madis Keerd
Postitas Andres Lõo — Püsilink

24.09.2022

Näitusel Maria Kapajevaga

Näitusel Maria Kapajevaga

Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.

Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga. 

Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.

Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.

Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.

Lähem info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näitusel Maria Kapajevaga

Laupäev 24 september, 2022

Näitusel Maria Kapajevaga

Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.

Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga. 

Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.

Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.

Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.

Lähem info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.09.2022 — 08.10.2022

Mihkel Ilusa ja Marten Esko teos „T2” Kanuti Gildi SAALis

T2 saal
Marten Esko Mihkel Ilus T2

21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. 

 

Mihkel Ilusa ja Marten Esko uus teos „T2” otsib näituse ja lavastuse ühisosa

„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

 

Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.

 

Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.

 

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

 

Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube’i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

 

Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:

 

„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 – 24.09:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 – 01.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

„Hea lahendus omas ajas” 05.10 – 08.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: www.saal.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Mihkel Ilusa ja Marten Esko teos „T2” Kanuti Gildi SAALis

Kolmapäev 21 september, 2022 — Laupäev 08 oktoober, 2022

T2 saal
Marten Esko Mihkel Ilus T2

21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. 

 

Mihkel Ilusa ja Marten Esko uus teos „T2” otsib näituse ja lavastuse ühisosa

„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

 

Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.

 

Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.

 

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

 

Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube’i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

 

Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:

 

„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 – 24.09:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 – 01.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

„Hea lahendus omas ajas” 05.10 – 08.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

 

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: www.saal.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink