Näitused

Oktoobris on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu I korrusel EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.

Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Igal meie linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku – meie linna, Rakvere“, selgitab autor.

Klaasimaali, vormivalu, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.

Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar

Tänu: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, EKA, Agur Trükikoda

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ning seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E-R kell 9-19, L 10-15

Lisainfo:
Emma-Liisa Kalvik
emma-liisa.kalvik@artun.ee

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.

Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.

Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.

Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas

22.09.2021 – 23.10.2021

Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus. 

Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid. 

Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.

Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.

Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.

Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.

„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest. 

Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.

Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)

6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel

13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“

Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.

Kuraator: Heiti Kulmar

Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv

Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond

Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372  58581678
heiti.kulmar@gmail.com

Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu

„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?

Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.

Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.

Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa

Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa

Graafiline disain: Maria Muuk

Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis

Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)

Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa

Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser

Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.

EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.

Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.

KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev

Oled oodatud külastama rahvusvahelise linnaruumiga tegeleva kunstitriennaali CITYA programmi Tallinnas ja veebi vahendusel 17.09. – 16.11.2021.

CITYA on tänavu esmakordselt aset leidev kunstisündmus, mis hakkab toimuma iga kolme aasta tagant linnadevahelise kunsti jagamise platvormi ja uue koostöövormina. Esimene CITYA kannab pealkirja „Linn kui meedium”.

Sündmus toimub koostöös Hongkongi Baptisti Ülikooli (algataja), Eesti Kunstiakadeemia, Pekingi Kaunite Kunstide Akadeemia, California Berkeley Ülikooli, Belle Arti di Roma Akadeemia ja Macau Ülikooliga. CITYA kuraatorid on Jenny Balisle (San Francisco), Janet Fong (Hongkong), Kang Li (Peking), Laura Scaringella (Rooma), Reds Cheung ja Kati Ots (Tallinn). CITYA Tallinna platvormi kaaskureerivad lisaks Madis Luik ja Liina Siib ning sellesse panustavad kunstnikud Madli Kaljuste, Ulvi Haagensen, Liina Siib, Hans-Gunter Lock, Johannes Luik ja Laura De Jaeger.

CITYA programmi kuuluvad nii digitaalselt kui ka kõikides osalevates linnades füüsilises ruumis aset leidvad sündmused. Kogu sündmusest saab osa võtta ja programmi ülevaate leiab veebiaadressil citya.space (Programm avaneb 17.09.)

Kunstisündmuse Tallinna programmi kaaskuraator Kati Ots kommenteerib tänavust esimest CITYA-t:

“Selle-aastast Tallinnas aset leidvat programmi võib käsitleda linnaruumikunsti näituse või peitusena, sekkumiste- või žestidekomplektina. Moel või teisel on nii ettevalmistusprotsess kui valminud teosed toiminud hoole või hoolitsemise aktina. Lähtepunktiks oli nii kunstnikele kui linnaelanikele värskendavate kokkupuutepunktide ja kohtumispaikade loomine koroonaviirusest tingitud olukorra kontekstis. Kunstnike dialoogipartneriteks kujunesid Tallinna kohalikud elanikud lasnamäelaste ja Projekteerijate maja argitoimetajate näol, kuid ka liiklussaarte anonüümsete tänavakivide vahelised taimevõrsed ning liikumisrütmide lõhkujate või katkestajatena toimivad pealtnäha passiivsed aiapiirded. Algfaasis hargnesid kunstnike ideeniidid laiali üle kogu linna, valgudes kesklinnast kui tõmbekeskusest välja Lasnamäe, Maardu ja Saueni. Käsitlesime hargnemisi kui protsessi, mis võiks muuhulgas visualiseerida detsentraliseerumist ning rõhutada pandeemiatingimustega kaasnenud fookuse muutust. Kaardistusprotsessi käigus on kohtunud ja põrkunud distantsilt sündinud ideede ja käegakatsutava linna tasandid, kompides meie paindlikkuse piire. Nii nagu projekti alguses välismaal viibinud kunstnikud ja korraldustiimi liikmed jõudsid töö käigus tagasi Eestisse, koondusid meie pingutuste kiuste kummalisel kombel ka ideede väljundid ikka tagasi Tallinna kesklinna piirkonda. Kokkuvõtva tulemusena kasvanud ja kasvatatud koed ja võrsed peituvad Tallinna linnaruumis.”

CITYA-t toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kultuurkapital.

CITYA Tallinn meeskonda kuuluvad: Madis Luik, Liina Siib, Kati Ots, Reds Cheung.

Veebiaadress: citya.space

Ehtekunstirühmituse õhuLoss näitus Brotéria kunstikeskuses toimub kaasaegse ehtekunstibiennaali SUOR FRIO/COLD SWEAT raames. Biennaali nime mõtles välja ehtekunstnik Kadri Mälk. Esmakordselt toimuval ehteüritusel on avatud mitmed näitused, toimuvad erialased vestlusringid ning töötoad. 

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kes on kõik EKA ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlased – Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Villu Plink ja Tanel Veenre. Esimene õhuLoss ehitati 1999 aastal Marzee galerii katusekorrusele Nijmegenis, Hollandis. Enam kui kahekümne aasta jooksul on kunstnikud oma töödega üles astunud erinevates näitusepaikades Euroopas ja Hiinas.

Kunstiteoreetikud on kirjeldanud rühmitust õhuLoss kui kergelt segadusttekitavat fenomeni Eesti ehtekunstis, mis mänglevalt hõljub aegruumi piirimail. Autorite poolt kasutatavad ehtematerjalid on tihti ebakonvensionaalsed ja ootamatud, jättes vaatajale hulgaliselt tõlgendamisvõimalusi. 

Keskkonnast sõltuvalt on alati uus ka õhuLossi väljapaneku kontseptsioon. Seekord läbib ruume okslikele haavatoigastele toetuv ehtejõgi, millel eksponeeritud ligi kaheksakümmend ehet ja objekti. 

õhuLossi näitust Brotéria kunstikeskuses toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi suursaatkond Lissabonis ja Brotéria kunstikeskus.