Näitused

21.05.2013

Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d

Hea kunstisõber!

Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!

Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.

Olete oodatud!

***

Tallinna Teisipäev vol.3

21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.

Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust  “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.

Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.

Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus  “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.

Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus  “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.

EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust  “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.

Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.

Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus  “Üleminekud” .

Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.

Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33)  ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.

Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:

Kadri Laas

kadri@ecadc.ee

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d

Teisipäev 21 mai, 2013

Hea kunstisõber!

Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!

Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.

Olete oodatud!

***

Tallinna Teisipäev vol.3

21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.

Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust  “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.

Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.

Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus  “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.

Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus  “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.

EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust  “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.

Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.

Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus  “Üleminekud” .

Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.

Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33)  ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.

Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:

Kadri Laas

kadri@ecadc.ee

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

22.05.2013 — 31.05.2013

Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS

ehtekunst
plakat lepitus printi
unekuld plakat valmis

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS

Kolmapäev 22 mai, 2013 — Reede 31 mai, 2013

ehtekunst
plakat lepitus printi
unekuld plakat valmis

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

17.05.2013 — 15.09.2013

EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”

kutse-käsikäes-NETIKAS-EST-ENG.indd

 

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

 

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”

Reede 17 mai, 2013 — Pühapäev 15 september, 2013

kutse-käsikäes-NETIKAS-EST-ENG.indd

 

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

 

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

13.05.2013 — 01.08.2013

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Foto: Eesti Arhitektuurimuusuem

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Esmaspäev 13 mai, 2013 — Neljapäev 01 august, 2013

Foto: Eesti Arhitektuurimuusuem

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

06.05.2013

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

 

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 


Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Esmaspäev 06 mai, 2013

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

 

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 


Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

10.05.2013 — 08.09.2013

Eesti Kunstiakadeemia tudengid osalevad “Aedade järelelul” Kumus

kumu

Eesti Kunstimuuseum

Kumu kunstimuuseum

Pressiteade nr 61

09.05.2013

Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.

 

„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”

 

Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.

 

Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.

5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.

 

Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.

 

Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.

 

Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013

 

Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.

 

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.

 

Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).

 

Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.

 

Lisainfo:

Ragne Nukk

näituse koordinaator

tel 5342 0681

e-post ragne.nukk@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

www.kumu.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Eesti Kunstiakadeemia tudengid osalevad “Aedade järelelul” Kumus

Reede 10 mai, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013

kumu

Eesti Kunstimuuseum

Kumu kunstimuuseum

Pressiteade nr 61

09.05.2013

Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.

 

„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”

 

Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.

 

Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.

5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.

 

Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.

 

Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.

 

Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013

 

Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.

 

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.

 

Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).

 

Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.

 

Lisainfo:

Ragne Nukk

näituse koordinaator

tel 5342 0681

e-post ragne.nukk@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

www.kumu.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

09.05.2013 — 08.09.2013

KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID KUMU HOOVIS

aedadest

Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.

Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH),  Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)

Kuraator: Margit Säde Lehni

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina

Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013

Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680

Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn

Postitas Gregor Taul — Püsilink

KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID KUMU HOOVIS

Neljapäev 09 mai, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013

aedadest

Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.

Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH),  Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)

Kuraator: Margit Säde Lehni

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina

Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013

Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680

Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn

Postitas Gregor Taul — Püsilink

10.05.2013

Tartu Kunstimaja suures saalis Kristi Kongi, Marta Stratskas ja Margus Tamm näitusega "Are We Not Drawn" – avamine reedel kl 18 !

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Tartu Kunstimaja suures saalis Kristi Kongi, Marta Stratskas ja Margus Tamm näitusega "Are We Not Drawn" – avamine reedel kl 18 !

Reede 10 mai, 2013

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

07.05.2013 — 11.05.2013

Palmi snäksid / Palm snacks

Palmi snäksid / Palm snacks

Teisipäev 07 mai, 2013 — Laupäev 11 mai, 2013

10.05.2013 — 09.09.2013

GALERII JA TEGEVUSPAIGA „LAUD” AVAMINE

Panorama_small

Avamine neljapäeva öösel vastu reedet, s.o. 10. mail kl 00:00

Neljapäeva öösel avaneb Eesti Kunstiakadeemia (EKA) krundil ootamatu vaatepilt: keskööl saabub platsile eriveos betoonpaneelidega ning kaks kraanat ajavad oma haarded laiali, et tõsta paika 56 m pikkune HTT-paneelidest LAUD. Avamise järgselt laud värvitakse ja ehitatakse pingid.

Galerii LAUD on Kumu kunstimuuseumi näituse „Aedade järelelu” linnaruumiprojekt Tallinna kesklinnas. Tavapärase valgete seintega galerii asemel märgistab ruumi 56 m pikkune laud, mis “kaetakse” suve jooksul erinevate sündmustega. Asukoht EKA krundil aktiviseerib kesklinna trööstitult tühja parklaga ala ja loob alternatiivseid võimalusi nii kunstiürituste kui ka muude ettevõtmiste korraldamiseks. LAUD pakub vahetut kunstikogemust väljakult möödujale – see on kohtumis- ja koosolemispaik, kus toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod. Külastajad on oodatud LAUDA aktiivselt kasutama. Kolm aastat tagasi alustati kunstiakadeemia lammutamist. Krundi ajutise hõivamisega toome EKA taas oma krundile.

Galerii ja tegevuspaik jääb avatuks kuni 9. septembrini.

Projekti initsiaatorid ja idee eestvedajad on Eve Arpo ja Grete Veskiväli rühmitusest You Must relax. Kaasautorid: Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Helikujunduse loob Taavi Tulev.

Lisainfo: www.facebook.com/GaleriiLAUD

Toetajad ja koostööpartnerid:
Kumu Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstiakadeemia, Hakk MTÜ, Avatud Ateljeed

Sponsorid:
E-Betoonelement AS, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS,
Juhani Puukool, Europark Estonia OÜ, AS Kiviluks, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Goelro OÜ

Pressiteate koostas Eve Arpo

+372 564 60 564
eve@youmustrelax.com
www.youmustrelax.com

Postitas Gregor Taul — Püsilink

GALERII JA TEGEVUSPAIGA „LAUD” AVAMINE

Reede 10 mai, 2013 — Esmaspäev 09 september, 2013

Panorama_small

Avamine neljapäeva öösel vastu reedet, s.o. 10. mail kl 00:00

Neljapäeva öösel avaneb Eesti Kunstiakadeemia (EKA) krundil ootamatu vaatepilt: keskööl saabub platsile eriveos betoonpaneelidega ning kaks kraanat ajavad oma haarded laiali, et tõsta paika 56 m pikkune HTT-paneelidest LAUD. Avamise järgselt laud värvitakse ja ehitatakse pingid.

Galerii LAUD on Kumu kunstimuuseumi näituse „Aedade järelelu” linnaruumiprojekt Tallinna kesklinnas. Tavapärase valgete seintega galerii asemel märgistab ruumi 56 m pikkune laud, mis “kaetakse” suve jooksul erinevate sündmustega. Asukoht EKA krundil aktiviseerib kesklinna trööstitult tühja parklaga ala ja loob alternatiivseid võimalusi nii kunstiürituste kui ka muude ettevõtmiste korraldamiseks. LAUD pakub vahetut kunstikogemust väljakult möödujale – see on kohtumis- ja koosolemispaik, kus toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod. Külastajad on oodatud LAUDA aktiivselt kasutama. Kolm aastat tagasi alustati kunstiakadeemia lammutamist. Krundi ajutise hõivamisega toome EKA taas oma krundile.

Galerii ja tegevuspaik jääb avatuks kuni 9. septembrini.

Projekti initsiaatorid ja idee eestvedajad on Eve Arpo ja Grete Veskiväli rühmitusest You Must relax. Kaasautorid: Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Helikujunduse loob Taavi Tulev.

Lisainfo: www.facebook.com/GaleriiLAUD

Toetajad ja koostööpartnerid:
Kumu Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstiakadeemia, Hakk MTÜ, Avatud Ateljeed

Sponsorid:
E-Betoonelement AS, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS,
Juhani Puukool, Europark Estonia OÜ, AS Kiviluks, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Goelro OÜ

Pressiteate koostas Eve Arpo

+372 564 60 564
eve@youmustrelax.com
www.youmustrelax.com

Postitas Gregor Taul — Püsilink