Näitused

28.01.2020 — 08.02.2020

Koristada ja valvata ja koristada / Maintenance Is a Drag

Screenshot 2020-01-27 at 19.19.00

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

 

https://www.facebook.com/events/1041192366239426/

Postitas Sidney Lepp — Püsilink

Koristada ja valvata ja koristada / Maintenance Is a Drag

Teisipäev 28 jaanuar, 2020 — Laupäev 08 veebruar, 2020

Screenshot 2020-01-27 at 19.19.00

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

 

https://www.facebook.com/events/1041192366239426/

Postitas Sidney Lepp — Püsilink

17.01.2020 — 29.03.2020

Kunstiteaduse tudengite kureeritud näitus jutustab Vanemuise mitmekihilise loo

Tartmus_Vanemuine_plakat-1

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kunstiteaduse tudengite kureeritud näitus jutustab Vanemuise mitmekihilise loo

Reede 17 jaanuar, 2020 — Pühapäev 29 märts, 2020

Tartmus_Vanemuine_plakat-1

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Postitas Mart Vainre — Püsilink

28.01.2020 — 08.02.2020

„Koristada ja valvata ja koristada“ EKA Galeriis 28.01–08.02.2020

Pressika päis

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.


Publikuprogramm:

  • Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
  • “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
  • Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
  • Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
  • Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)


Kunstnik-kuraatorid:
Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Koristada ja valvata ja koristada“ EKA Galeriis 28.01–08.02.2020

Teisipäev 28 jaanuar, 2020 — Laupäev 08 veebruar, 2020

Pressika päis

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.


Publikuprogramm:

  • Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
  • “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
  • Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
  • Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
  • Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)


Kunstnik-kuraatorid:
Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg

Postitas Pire Sova — Püsilink

17.12.2019 — 20.12.2019

Näitus merekonteineris: ELURUUM + LAMBAVILL

konteiner_EKA_eluruum_03

Teisipäeval 17.12 kell 19 avatakse Eesti Kunstiakadeemia ees olevas merekonteineris näitus ELURUUM + LAMBAVILL, kus saab näha sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini osakonna koostööna eriala-projektide Eluruum ja Eksperimentaaltekstiil raames valminud töid.

Algaval aastal täitub merekonteineri kasutuselevõtust 50 aastat. EKA sisearhitektuuri 2. kursuse ELURUUMI erialaprojekt keskendub konteinerile kui minimaalsele elamismudelile. ELURUUMI kursuse idee on mõtestada elamise ruumi. Mis on kodu ja milline peaks olema hea eluruum, kui lähtekohaks on kindlate mõõtudega raamistik?

Tudengid on valinud fiktiivseks tellijaks ühe tuntud inimese, kellele eluruum projekteerida. Lähtudes avalikust infost analüüsiti tellija eluviisi iseärasusi, koostati ruumiprogramm ja loodi disainikontseptsioon valitud asukohta Põhja-Tallinna linnaruumis.

Lisaks keskendus ühisprojekt LAMBAVILLA kui taastuva jääkmaterjali kasutusele interjööris. Disainiteaduskonna tudengitega koostöös otsiti villale rakendust merekonteineri atmosfääri parandamiseks ning lahendati interjööri sobiv ruumi- või sisustuselement.

Konteineri installatsioon on inspireeritud ühest villakasutuse ideest. Väljapanek võtab kokku kursusel tehtu ja pakub installatiivset ruumikogemust konteineris.

Tudengid: Germo Ausin, Silvia Ingver, Sanna-Betty Jaanimaa, Marie Jõgi, Regina Kaasik, Ann Katriin Kelder, Elin Kenzie Kornav, Kertu Kuusemets, Kristiina Püü, Celine-Cathy Raaga, Hannele Saagpakk, Grete-Loviis Saar, Linda Zupping, Loviise Talvaru, Linda-Maria Urke, Alessandra Sanna, Marleen Helimets, Mihkel Arold, Zane Shumeiko

Tellijad: Kersti Kaljulaid, Kalev Mark Kostabi, Lenna Kuurmaa, Kerli Kõiv, Ivo Linna, Erik Orgu, Jaan Pehk, Rein Pill, Mirtel Pohla, Tuuli Roosma, Tom-Olaf Urb (Reket), Erkki-Sven Tüür, Keanu Reeves, Kanye West

Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Eve Komp, Liina-Liis Pihu, Katrin Kabun, Jüri Kermik

Näitus jääb konteineris avatuks kuni 20.12.2019.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Näitus merekonteineris: ELURUUM + LAMBAVILL

Teisipäev 17 detsember, 2019 — Reede 20 detsember, 2019

konteiner_EKA_eluruum_03

Teisipäeval 17.12 kell 19 avatakse Eesti Kunstiakadeemia ees olevas merekonteineris näitus ELURUUM + LAMBAVILL, kus saab näha sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini osakonna koostööna eriala-projektide Eluruum ja Eksperimentaaltekstiil raames valminud töid.

Algaval aastal täitub merekonteineri kasutuselevõtust 50 aastat. EKA sisearhitektuuri 2. kursuse ELURUUMI erialaprojekt keskendub konteinerile kui minimaalsele elamismudelile. ELURUUMI kursuse idee on mõtestada elamise ruumi. Mis on kodu ja milline peaks olema hea eluruum, kui lähtekohaks on kindlate mõõtudega raamistik?

Tudengid on valinud fiktiivseks tellijaks ühe tuntud inimese, kellele eluruum projekteerida. Lähtudes avalikust infost analüüsiti tellija eluviisi iseärasusi, koostati ruumiprogramm ja loodi disainikontseptsioon valitud asukohta Põhja-Tallinna linnaruumis.

Lisaks keskendus ühisprojekt LAMBAVILLA kui taastuva jääkmaterjali kasutusele interjööris. Disainiteaduskonna tudengitega koostöös otsiti villale rakendust merekonteineri atmosfääri parandamiseks ning lahendati interjööri sobiv ruumi- või sisustuselement.

Konteineri installatsioon on inspireeritud ühest villakasutuse ideest. Väljapanek võtab kokku kursusel tehtu ja pakub installatiivset ruumikogemust konteineris.

Tudengid: Germo Ausin, Silvia Ingver, Sanna-Betty Jaanimaa, Marie Jõgi, Regina Kaasik, Ann Katriin Kelder, Elin Kenzie Kornav, Kertu Kuusemets, Kristiina Püü, Celine-Cathy Raaga, Hannele Saagpakk, Grete-Loviis Saar, Linda Zupping, Loviise Talvaru, Linda-Maria Urke, Alessandra Sanna, Marleen Helimets, Mihkel Arold, Zane Shumeiko

Tellijad: Kersti Kaljulaid, Kalev Mark Kostabi, Lenna Kuurmaa, Kerli Kõiv, Ivo Linna, Erik Orgu, Jaan Pehk, Rein Pill, Mirtel Pohla, Tuuli Roosma, Tom-Olaf Urb (Reket), Erkki-Sven Tüür, Keanu Reeves, Kanye West

Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Eve Komp, Liina-Liis Pihu, Katrin Kabun, Jüri Kermik

Näitus jääb konteineris avatuks kuni 20.12.2019.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

07.11.2019 — 24.02.2019

Kunstnikuraamatute näitus “Zero Waste” EKA raamatukogus

Mark_Hiir_Acid_in_Water
Brit_Kikas_Not_BioDegradable
Brit_Kikas_Not_BioDegradable2
LiisMarleenVerilaskja_Toxic Relationship
Maria_Izabella_Lehtsaar_II_Tangled_Fingers
Mark_Hiir_Acid_in_Water

Zero Waste viitab vastutustundlikule eluviisile, raiskamise lõpetamisele ja muretsemisele planeedi tuleviku pärast. Näituse töödes ei näe me ainult saastamise ja loodushoiu temaatikat, samaväärt oluline on inimsuhtete väärtustamine.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafika osakonna II kursus (Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja) kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi huvitatud liikmeid töötama ühiselt teemal Zero Waste. Selle teema kasuks otsustati ühise ajurünnaku tulemusel – küsimuse fookuses, mis võiks olla ühisosa, mis üliõpilasi kõige rohkem kõnetaks. 

EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Kursuse juhendajad on Eve Kask ja Lennart Mänd (EKA aksessuaari- ja köitedisain), kes on koostööd teinud üle 20 aasta.

Näitusel osalevad EKA graafika üliõpilased Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja. 

Briti kunstnikuraamatud on eksponeeritud vasakpoolsetes vitriinides ja Bristoli UWE poolt osalevad Beatriz Leonardo, Niamh Fahy, Zelda Velika, Chrystal Cherniwchan & Sarah Bodman, Stephen Fowler, Gen Harrison. Lisaks on näitusel esindatud järgmised autorid Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu arhiivist: Daniel Lehan, Julie Johnstone, Jeremy Dixon, Corinne Welch, Angie Butler, Hazel Grainger, Simon Kentgens, Stephen Spurrier, Imi Maufe, Rebecca Weeks, Sarah Nicholls, Eric Watier, Mark Pawson, EAK Press, Hazel Grainger.
Näitus oli eelnevalt eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashton raamatukogus 20.09.–20.10.2019: bookarts.uwe.ac.uk/zero/

 

Lisainfo:
Eve Kask
Graafika osakonna dotsent
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Põhja pst 7, Tallinn 10412
tel: +372 5152040

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kunstnikuraamatute näitus “Zero Waste” EKA raamatukogus

Neljapäev 07 november, 2019 — Pühapäev 24 veebruar, 2019

Mark_Hiir_Acid_in_Water
Brit_Kikas_Not_BioDegradable
Brit_Kikas_Not_BioDegradable2
LiisMarleenVerilaskja_Toxic Relationship
Maria_Izabella_Lehtsaar_II_Tangled_Fingers
Mark_Hiir_Acid_in_Water

Zero Waste viitab vastutustundlikule eluviisile, raiskamise lõpetamisele ja muretsemisele planeedi tuleviku pärast. Näituse töödes ei näe me ainult saastamise ja loodushoiu temaatikat, samaväärt oluline on inimsuhtete väärtustamine.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafika osakonna II kursus (Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja) kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi huvitatud liikmeid töötama ühiselt teemal Zero Waste. Selle teema kasuks otsustati ühise ajurünnaku tulemusel – küsimuse fookuses, mis võiks olla ühisosa, mis üliõpilasi kõige rohkem kõnetaks. 

EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Kursuse juhendajad on Eve Kask ja Lennart Mänd (EKA aksessuaari- ja köitedisain), kes on koostööd teinud üle 20 aasta.

Näitusel osalevad EKA graafika üliõpilased Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja. 

Briti kunstnikuraamatud on eksponeeritud vasakpoolsetes vitriinides ja Bristoli UWE poolt osalevad Beatriz Leonardo, Niamh Fahy, Zelda Velika, Chrystal Cherniwchan & Sarah Bodman, Stephen Fowler, Gen Harrison. Lisaks on näitusel esindatud järgmised autorid Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu arhiivist: Daniel Lehan, Julie Johnstone, Jeremy Dixon, Corinne Welch, Angie Butler, Hazel Grainger, Simon Kentgens, Stephen Spurrier, Imi Maufe, Rebecca Weeks, Sarah Nicholls, Eric Watier, Mark Pawson, EAK Press, Hazel Grainger.
Näitus oli eelnevalt eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashton raamatukogus 20.09.–20.10.2019: bookarts.uwe.ac.uk/zero/

 

Lisainfo:
Eve Kask
Graafika osakonna dotsent
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Põhja pst 7, Tallinn 10412
tel: +372 5152040

Postitas Mart Vainre — Püsilink

13.12.2019

13 & reede: Kraami lõpupidu & laivid

Kraami-lõpupidu-foto-Killu-Sukmit-1

13 & reede: Kraami lõpupidu & laivid                                       & EKA graafika eriala kolmanda kursuse tudengite grupinäitus “Pehmed Narratiivid”

Esinevad: Hello Killu, Riin Maide & Co. moeshow, nostalgilise kostüümidraamaga “Minevik, nagu mina seda mäletan”. Tegemist on Riin Maide laiendusega tema samanimelisele tööle, mis on paegu väljas Kraamis oleval grupinäitusel “Pehmed narratiivid”. Poeetilis-dramaatiline kollektiiv Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa), Lilli-Krõõt Repnau.

Kunstiruumis Kraam on samal päeval avatud grupinäitus “Pehmed narratiivid”, mida saab vaadata kuni 29. detsembrini.

** Foto: Killu Sukmit

Postitas Maria Erikson — Püsilink

13 & reede: Kraami lõpupidu & laivid

Reede 13 detsember, 2019

Kraami-lõpupidu-foto-Killu-Sukmit-1

13 & reede: Kraami lõpupidu & laivid                                       & EKA graafika eriala kolmanda kursuse tudengite grupinäitus “Pehmed Narratiivid”

Esinevad: Hello Killu, Riin Maide & Co. moeshow, nostalgilise kostüümidraamaga “Minevik, nagu mina seda mäletan”. Tegemist on Riin Maide laiendusega tema samanimelisele tööle, mis on paegu väljas Kraamis oleval grupinäitusel “Pehmed narratiivid”. Poeetilis-dramaatiline kollektiiv Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa), Lilli-Krõõt Repnau.

Kunstiruumis Kraam on samal päeval avatud grupinäitus “Pehmed narratiivid”, mida saab vaadata kuni 29. detsembrini.

** Foto: Killu Sukmit

Postitas Maria Erikson — Püsilink

20.12.2019 — 31.01.2020

„Sõge düstoopia“ EKA Väligaleriis 20.12.2019–31.01.2020

Wack-Dystopia

Olete oodatud graafilise disaini osakonna III kursuse projekti “Wack Dystopia” (“Sõge düstoopia”) esitlusele EKA Väligaleriis 20. novembril kell 20:00! Kursust juhendab graafiline disainer Norman Orro. Galerii asub EKA maja välisseinal Kotzebue tänaval. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini.

Aastal 2015 pakkus Mark Fisher välja termini “boring dystopia” kirjeldamaks Londoni hüperkapitalistlikku ühiskonda. Esimene “Blade Runner’i” film toimub tänaseks juba minevikus, 2019. aasta novembris.

2020. aasta hakul elame me aga sõgedas düstoopias, kus tõde näib vaieldav ning uudiseid saadab hashtag #notonion.

WACK DYSTOPIA on elu edumeelses tehnokraatias, mida kummitab keskaegne meelelaad.
WACK DYSTOPIA on kõhutunne, et miski pole enam loogiline.
WACK DYSTOPIA ei ole tuleviku ennustus, vaid oleviku kriitika.

Selline metamodernistlik seisund tekib utoopia ja düstoopia vahealas. Mõlemad terminid mõjuvad karikatuurselt ega näi enam tuleviku kirjeldamiseks adekvaatsed. Selleks, et edasi liikuda, tuleb meil kõigepealt tõele näkku vaadata. Et saada kaineks, tuleb meil laskuda absurdi…

Nagu on kirjutanud Aldous Huxley: “Fiktsiooni häda on see…, et ta on liiga loogiline. Tegelikkus pole kunagi loogiline.”

Osalevad: Adam Asztalos, Kersti Heile, Elisabeth Juusu, Roven Jõekäär, Karmo Järv, Anneli Kripsaar, Syret Kärt, Liisi Lasn, Sigrid Liira, Laura Martens, Mikk Tanel Oja, Aliz Stocker ja Johann Georg Villmann
Pealkirja font: Aliz Stocker

Juhendaja: Norman Orro

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Sõge düstoopia“ EKA Väligaleriis 20.12.2019–31.01.2020

Reede 20 detsember, 2019 — Reede 31 jaanuar, 2020

Wack-Dystopia

Olete oodatud graafilise disaini osakonna III kursuse projekti “Wack Dystopia” (“Sõge düstoopia”) esitlusele EKA Väligaleriis 20. novembril kell 20:00! Kursust juhendab graafiline disainer Norman Orro. Galerii asub EKA maja välisseinal Kotzebue tänaval. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini.

Aastal 2015 pakkus Mark Fisher välja termini “boring dystopia” kirjeldamaks Londoni hüperkapitalistlikku ühiskonda. Esimene “Blade Runner’i” film toimub tänaseks juba minevikus, 2019. aasta novembris.

2020. aasta hakul elame me aga sõgedas düstoopias, kus tõde näib vaieldav ning uudiseid saadab hashtag #notonion.

WACK DYSTOPIA on elu edumeelses tehnokraatias, mida kummitab keskaegne meelelaad.
WACK DYSTOPIA on kõhutunne, et miski pole enam loogiline.
WACK DYSTOPIA ei ole tuleviku ennustus, vaid oleviku kriitika.

Selline metamodernistlik seisund tekib utoopia ja düstoopia vahealas. Mõlemad terminid mõjuvad karikatuurselt ega näi enam tuleviku kirjeldamiseks adekvaatsed. Selleks, et edasi liikuda, tuleb meil kõigepealt tõele näkku vaadata. Et saada kaineks, tuleb meil laskuda absurdi…

Nagu on kirjutanud Aldous Huxley: “Fiktsiooni häda on see…, et ta on liiga loogiline. Tegelikkus pole kunagi loogiline.”

Osalevad: Adam Asztalos, Kersti Heile, Elisabeth Juusu, Roven Jõekäär, Karmo Järv, Anneli Kripsaar, Syret Kärt, Liisi Lasn, Sigrid Liira, Laura Martens, Mikk Tanel Oja, Aliz Stocker ja Johann Georg Villmann
Pealkirja font: Aliz Stocker

Juhendaja: Norman Orro

Postitas Pire Sova — Püsilink

27.11.2019 — 16.12.2019

Johannes Luik & LAURi väärtuste vaheline olek Hobusepea galeriis

Luik_LAURi

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Johannes Luik & LAURi väärtuste vaheline olek Hobusepea galeriis

Kolmapäev 27 november, 2019 — Esmaspäev 16 detsember, 2019

Luik_LAURi

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

06.12.2019 — 31.12.2019

Moestilistika tudengite triibunäitus T1 kaubanduskeskuses

triip naitus avamine

T1 kaubandusekeskuses saab vaadata EKA moestilistika tudengite näitust “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule. Kaubanduskeskuse II korruse ruumis näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus.

Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust.

Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseerib rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist.
Eksootiline triibuline nahk on siiani jahimehe trofee ja selle kandjale staatuse sümbol. See on kui luksuskaup, millele käib jaht ja millele on alati nõudlust. Paraku on suur roll moemeedial, mis avaldab fotoseeriaid, kus glamuuri ja hea elu juurde kuulub peenest nahast aksessuaarid.

Idee ja teostus: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, T1 kaubanduskeskus, Nudist.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Moestilistika tudengite triibunäitus T1 kaubanduskeskuses

Reede 06 detsember, 2019 — Teisipäev 31 detsember, 2019

triip naitus avamine

T1 kaubandusekeskuses saab vaadata EKA moestilistika tudengite näitust “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule. Kaubanduskeskuse II korruse ruumis näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus.

Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust.

Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseerib rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist.
Eksootiline triibuline nahk on siiani jahimehe trofee ja selle kandjale staatuse sümbol. See on kui luksuskaup, millele käib jaht ja millele on alati nõudlust. Paraku on suur roll moemeedial, mis avaldab fotoseeriaid, kus glamuuri ja hea elu juurde kuulub peenest nahast aksessuaarid.

Idee ja teostus: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, T1 kaubanduskeskus, Nudist.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

06.12.2019 — 19.12.2019

EKA fototudengid küsivad: mida kahekümnesed teesklevad end mõtlevat?

unnamed

Reedel, 6.12.2019 kell 20 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid Vent Space galeriis näituse “Mid-twenties pretend they got it”.

Näitus võtab kokku tööperioodi, mille käigus tudengid koos otsisid visuaalset väljendust end ümbritseva keskkonna tunnetusele. Sotsiaalses ruumis jagatud väärtused ja kogemused on põimunud mitmeteks küsimusteks, millele läbi galerii ruumi ja oma fotograafia, video ja installatsiooni meediumites valminud töödes katsetamise vasteid otsime.

Kuidas me end ümbritsevas vaimses ja füüsilises ruumis tunneme? Milline on individuaalne ja kollektiivne taju? Millised on ruumi ja keskkonna reeglid? Kas need reeglid on funktsionaalsed? Kuidas saame reegleid muuta? Milline on see inforuum, milles paikneme? Milline on see ruum ja tema kasutusvõimalused, kus me näitust teeme?

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Mark Cavanagh, Levent Efe, Stina Isabel Gavrilin, Inger-Liis Heinsoo, Zoe Komkommer, Kristina Kuzemko, Una Laurencic, Jana Mätas, Anna Tamm, Kertu Rannula, Diana Olesjuk, Laura Ruuder, Carolin Saage, Hans Jakob Väär.

Juhendajad: Kristiina Hansen, Sigrid Viir, Johannes Säre ja Laura Kuusk.

Vent Space galerii asub Vabaduse väljak 6 hoovis Tallinnas.

Näitus on avatud 7.12-19.12 iga päev kell 12-19. Avamine toimub 6.12 kell 20.00.


Reedel, 13. detsembril toimub näituse “Mid-twenties pretend they got it” raames Kristiina Aarna teose „Akadeemia tee 4” näitamine linnaruumis.
Fotoprojektsiooni eksponeeritakse 13. detsembril kell 17–19 Akadeemia tee 4 maja otsaseinal.

Kristiina Aarna
„Akadeemia tee 4”

Kunst loob avalikkust, kuid mida täpsemalt?
Mustamäe esimene mikrorajoon ehitati aastal 1963. Tuhandetele inimestele saabus õnn kasutada sooja vett ja isiklikku kööki. Moderniseerimisplaan nägi ette luua elukeskkond, kust inimesed ei peaks lahkuma ja veedaksid kogu oma vaba aja. 1960. aastad tõid endaga ühtlasi kaasa ka Eesti monumentaalmaali rikkaliku etapi, mil piltidega kaeti esimesed suurpaneelidest elumajad. Need pildid esindasid nii nõukogude kunstide sünteesi, kuid niisama palju ka kohalike kunstnike katset mitmekesistada Tallinna kirevusega mittehaakuvaid üksluised maju. Akadeemia tee paneelmajade otsaseinad said endale Valli Lember-Bogatkina, Margareta Fuksi ja Enn Põldroosi optimistlikud sgrafiitod, millest kaks on tänasekspeidetud soojustuskihi alla. Minu töö eesmärgiks on luua ühekordne fotoprojektsioon Akadeemia tee 4 otsaseinale, tuues nii peidetud kunsti jälle nähtavale.

Üritus facebookis

Näitus “Mid-twenties pretend they got it” on avatud Vent Space projektiruumis 7.12.19–19.12.19 iga päev kell 12–19.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA fototudengid küsivad: mida kahekümnesed teesklevad end mõtlevat?

Reede 06 detsember, 2019 — Neljapäev 19 detsember, 2019

unnamed

Reedel, 6.12.2019 kell 20 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid Vent Space galeriis näituse “Mid-twenties pretend they got it”.

Näitus võtab kokku tööperioodi, mille käigus tudengid koos otsisid visuaalset väljendust end ümbritseva keskkonna tunnetusele. Sotsiaalses ruumis jagatud väärtused ja kogemused on põimunud mitmeteks küsimusteks, millele läbi galerii ruumi ja oma fotograafia, video ja installatsiooni meediumites valminud töödes katsetamise vasteid otsime.

Kuidas me end ümbritsevas vaimses ja füüsilises ruumis tunneme? Milline on individuaalne ja kollektiivne taju? Millised on ruumi ja keskkonna reeglid? Kas need reeglid on funktsionaalsed? Kuidas saame reegleid muuta? Milline on see inforuum, milles paikneme? Milline on see ruum ja tema kasutusvõimalused, kus me näitust teeme?

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Mark Cavanagh, Levent Efe, Stina Isabel Gavrilin, Inger-Liis Heinsoo, Zoe Komkommer, Kristina Kuzemko, Una Laurencic, Jana Mätas, Anna Tamm, Kertu Rannula, Diana Olesjuk, Laura Ruuder, Carolin Saage, Hans Jakob Väär.

Juhendajad: Kristiina Hansen, Sigrid Viir, Johannes Säre ja Laura Kuusk.

Vent Space galerii asub Vabaduse väljak 6 hoovis Tallinnas.

Näitus on avatud 7.12-19.12 iga päev kell 12-19. Avamine toimub 6.12 kell 20.00.


Reedel, 13. detsembril toimub näituse “Mid-twenties pretend they got it” raames Kristiina Aarna teose „Akadeemia tee 4” näitamine linnaruumis.
Fotoprojektsiooni eksponeeritakse 13. detsembril kell 17–19 Akadeemia tee 4 maja otsaseinal.

Kristiina Aarna
„Akadeemia tee 4”

Kunst loob avalikkust, kuid mida täpsemalt?
Mustamäe esimene mikrorajoon ehitati aastal 1963. Tuhandetele inimestele saabus õnn kasutada sooja vett ja isiklikku kööki. Moderniseerimisplaan nägi ette luua elukeskkond, kust inimesed ei peaks lahkuma ja veedaksid kogu oma vaba aja. 1960. aastad tõid endaga ühtlasi kaasa ka Eesti monumentaalmaali rikkaliku etapi, mil piltidega kaeti esimesed suurpaneelidest elumajad. Need pildid esindasid nii nõukogude kunstide sünteesi, kuid niisama palju ka kohalike kunstnike katset mitmekesistada Tallinna kirevusega mittehaakuvaid üksluised maju. Akadeemia tee paneelmajade otsaseinad said endale Valli Lember-Bogatkina, Margareta Fuksi ja Enn Põldroosi optimistlikud sgrafiitod, millest kaks on tänasekspeidetud soojustuskihi alla. Minu töö eesmärgiks on luua ühekordne fotoprojektsioon Akadeemia tee 4 otsaseinale, tuues nii peidetud kunsti jälle nähtavale.

Üritus facebookis

Näitus “Mid-twenties pretend they got it” on avatud Vent Space projektiruumis 7.12.19–19.12.19 iga päev kell 12–19.

Postitas Mart Vainre — Püsilink