Näitused

Reimo Võsa-Tangsoo
[ 1 | 2 ]
ARS Projektiruum
11.03.-04.04.2020

Näituse lähtepunktiks on stseen Michelangelo Antonioni filmist “Blow Up”, kus miimid mängivad tenniseväljakul tennist ilma reketite ja pallita. Antud stseen on minu jaoks ilus kujund meid ümbritsevale konstrueeritud tõelisusele ja kriitika meie igapäevaste tegevuste tõsidusele/tõsiseltvõetavusele.

See näitus on esimene näituste seerias, milles ma keskendun reaalsuse/virtuaalsuse omavahelistele suhetele ning nende erinevatele aspektidele.

Reimo Võsa-Tangsoo on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstide magistriõppe ja töötab hetkel EKA fotograafia osakonna dotsendina.

Oma töödes kasutab ta interaktiivseid elemente ning vaatajal on oluline roll kunstiteose tähenduse loomisel. Reimo töödes segunevad ikoonilised kujutised, keel, poliitika ning innovatiivsed tehnoloogiad. Viimaste projektidena võiks esile tuua “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostagia / ihad,” “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”.

Varasemad teosted ja CV: cargocollective.com/reimovosatangsoo/Vahetu-Vaevatasu-Immediate-Gratification

Tänud: EKA fotoosakond, Hans-Gunter Lock, Anneli Porri, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit/ARS Projektiruum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallink Tennisekeskus, Nõmme Tennisekeskus, Progear OÜ

E-R 12-18 L 12-16
ARS KUNSTILINNAK, PÄRNU MNT 154, TALLINN

EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!

SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.

Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03  Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5

Olete oodatud näituse “See pole labürint” avamisele kolmapäeval, 11. märtsil kell 17:00 EKA Väligaleriis. Väligalerii asub õues, EKA maja seinal, Kotzebue tn-l. Näitus jääb avatuks kuni 8. aprillini.

Linnad muutuvad neis kõndides millekski muuks: ühtegi tänavat mööda ei saa käia mitu korda, varjud ja valgused kasvavad ja kahanevad omasoodu. Eksime hommikust saati, kuigi see pole labürint. Ära lase lahti. Ära eksi ära. Ära ära eksi. See ei ole enam see koht, kuhu sa tulid.
Italo Calvino „Nähtamatute linnade” kombel näitame üht linna, kus me oma kursusega käisime, ent veelgi enam üht linna, kus me käisime oma kujutlustes. „See pole labürint” on kui fotoalbum ühest päevast mõnes uduses, unenäolises paigas.

Graafika osakonna kolmanda kursuse tudengid: Mark Hiir, Hanneleele Kaldmaa, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Riin Maide, Liis-Marleen Verilaskja

Juhendaja: Liina Siib

Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/

Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD

Mu jäsemed on jumalad,

Ma olen tervenisti jumal,

Ükski osa minust ei ole jumalata.

Mu jäsemed juhivad mind,

Mu ihu sepistab mulle teed,

Mu kehaks on muundunud jumalad.

1. märtsil kell 19:00 toimub Vent Space’is Lill Volmeri näituse “My Limbs” avamine. Näitust saab külastada 8. märtsini.

Volmeri “My Limbs” on osa jätkuvast protsessist, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Lõuna-Norras, Listas. Esitatavad installatsioonid on obsessiivse väänamise ja sidumise tulemus. Need teosed räägivad kompulsiivsusest, mis tekitades materjalis pinget, leevendab samal ajal pingeid kehas.
Näitusega kaasnev raamat on teostele nii epiloogiks kui ka näitust kokkuvõtvaks kommentaariks.

Lahtioleku ajad:

01.03 – kl 19.00 avamine
02.03 – kl 14.00 – 20.00
03.03 – kl 13.00 – 19.00
04.03 – kl 14.00 – 19.00
05.03 – kl 14.00 – 19.00
06.03 – kl 14.00 – 19.00
07.03 – kl 12.00 – 19.00
08.03 – kl 14.00 – 19.00
09.03 – kl 14.00 – 19.00

20. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EKA raamatukogus kunstnikuraamatute esitlemine. Oma raamatuid tutvustavad Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja, ning kohal on juhendaja Eve Kask. Ka lahtiste uste päeval 27. veebruaril kell 14.45-15.15 annavad tudengid huvilistele kunstnikuramatute kohta seletusi.

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursus kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi liikmeid töötama ühisel teemal Zero Waste. EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Näitus oli 2019. aasta suvel eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashtoni raamatukogus.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Ajal, kui digimaailm üha rohkem meie elu kontrollib, on ka inimkeha suhe keskkonnaga väga palju muutunud. Laura Kuuse isikunäitus „Armas algoritm“ (kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk) uurib kohanemis- ja ellujäämissoovi ning koodide loogikale vastuhakkamise produktiivset pinget.

Näitus on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud alates 20. veebruarist.

Näitus „Armas algoritm,“ on lavastatud igapäevaliigutuste koreograafiana: vaateaknast saab hübriidorgaaniliste rõivaskulptuuride väljapanek, galeriitöötaja täidab ühtlasi tajujuhi rolli, raamatukogunurk annab täiendavaid juhiseid sotsiaalsete ootuste, tingimuste mõjutamise põhimõtete ja käitumisharjumuste õõnestamiseks, videoinstallatsioon tutvustab kolme mitteinimnäitlejat, kes püüavad inimeste töökeskkondades hakkama saada ja nendega suhestuda, ning lõpuks võib kohata ka mitteinimorganisme, kes ei allu kellelegi.

Näitus avatakse 19. veebruaril kell 18 ja jääb avatuks 29. märtsini.

27. veebruaril kutsume teid Laura Cemini performance’ile „Püüa viga, viska erand“ („Catch Error Throw Exception“), mis mõtiskleb arvutusliku mõtlemise ja algoritmide üle meie igapäevaelus. Näituse raames kutsub kunstnik vaatajaid ka raamatukogunurgas toimuvatele lugemissessioonidele ja teeseenejoogi degusteerimistele.

Laura Kuusk elab ja töötab Tallinnas. Ta tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas. Suurem osa tema loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist. Viimastel aastatel on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega.

Laura Kuusk on õppinud Annecy kõrgemas kunstikoolis (2014, kunstiuuringud MA, DSRA), Eesti kunstiakadeemias (2008, fotograafia MA) ja Tartu ülikoolis (2005, semiootika ja kultuuriteooria BA). Alates 2015. aastast on ta Tallinnas asuva ARS-i kunstistuudio liige. Tegutsenud ka Grenoble’i kunstikeskuses OUI (2009–2015).

Niekolaas Johannes Lekkerkerk töötab kuraatori- ja uurimisagentuuris The Office for Curating ning on Rotterdami mittetulundusliku kunstipinna A Tale of a Tub direktor. Lekkerkerki töö keskmes on igapäevaelu ja töökorralduse, kultuurinormide ning ideoloogiatega seotud sotsiaalsed ja poliitilised diskursused. Erilist tähelepanu pöörab ta debattidele antropotseeni, ökoloogia ja kliima, posthumanismi ning looduse ja kultuuri üha keerukama läbipõimumise teemal. Hiljuti avaldas Lekkerkerk teose „The Standard Book of Noun-Verb Exhibition Grammar“ (Onomatopee, 2018), kus käsitleb näitust ökoloogilise kooslusena. Aastal 2012 pälvis ta esimesena Demergoni kuraatoripreemia ja 2014. aastal sai ta kunstikeskuse Akbank Sanat rahvusvahelise kuraatoritöö võistluse laureaadiks.

Minimaalne värv. Maksimaalne vorm.

HULL HALL on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus omavahel põimuvad halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. See ei ole lihtsalt hall mass, vaid isepäiste vaimusünnitiste alternatiivuniversum, kus koonduvad abstraktsed ahelad, kõrgustesse kasvavad kehad ja vooglevad maailmavallutajad.

Liisi Eesmaa eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab sind kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.

Näitus on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.- 23.02.2020. Väljapanek jääb fotodena üles veel mitmeks nädalaks.

Berliini Kunstide Akadeemia (Akademie der Künste) Noorte Akadeemia näitusel Where The Story Unfolds 2.–23. veebruarini 2020 on esil Austria kirjaniku Anna Weidenholzeri ja EKA graafika osakonna professor Liina Siibi koostööprojekt – installatsioon, mis hõlmab Siibi 10 minuti pikkust video inimestest Helsingi metroojaamas ja bussis ning Anna Weidenholzeri Junge Akademie residentuuris valminud lühijuttu “Wo du die Zwiebeln finden wirst” (Kust leida sibulaid). Lühijutt on kakskeelsena loetav seinal ja brošüürina korvist kaasavõetav.

Käesolev näituseprojekt on Anna ja Liina teine ühistöö, kus nad vaatlevad inimeste igapäevasteid tegevusi. Installatsioon on nende ühine avastusretk, milles uuritakse küsimusi, kuidas me tajume oma keskkonda ja milliseid lugusid päästavad valla detailid ja stseenid, mida me märkame, ning laused, mida me möödaminnes kuuleme. Liina Siib jäädvustab suvepäeva maa-aluses metroos oma kaameraga, Anna Weidenholzer jutustab loo kohtumisest, mis võiks olla nende kujutiste taga.