Näitused

28.03.2019 — 21.04.2019

Tekstiilinäitus „Sideaine”

sideaine_plakat1

Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.

Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.

Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.

Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317

Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar

Postitas Liina Leo — Püsilink

Tekstiilinäitus „Sideaine”

Neljapäev 28 märts, 2019 — Pühapäev 21 aprill, 2019

sideaine_plakat1

Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.

Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.

Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.

Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317

Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar

Postitas Liina Leo — Püsilink

28.03.2019 — 30.03.2019

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

Neljapäev 28 märts, 2019 — Laupäev 30 märts, 2019

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

23.03.2019 — 29.03.2019

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

Laupäev 23 märts, 2019 — Reede 29 märts, 2019

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

29.03.2019 — 27.04.2019

Erinn M. Cox “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele”

I Didn't See You Coming, detail

Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.

Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.

Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.

Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.

Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com

Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.

Näitus on avatud kuni 27. aprillini

T–L kl 12–18.

Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Postitas Pire Sova — Püsilink

Erinn M. Cox “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele”

Reede 29 märts, 2019 — Laupäev 27 aprill, 2019

I Didn't See You Coming, detail

Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.

Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.

Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.

Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.

Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com

Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.

Näitus on avatud kuni 27. aprillini

T–L kl 12–18.

Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Postitas Pire Sova — Püsilink

14.03.2019 — 15.04.2019

Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus

pärk-rampsis_web

Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.

Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus

Neljapäev 14 märts, 2019 — Esmaspäev 15 aprill, 2019

pärk-rampsis_web

Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.

Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

08.03.2019 — 17.03.2019

Ryan Galeri ja Rebecca Larkini näitus EKSINUD HINGEDE TURISMIKONTOR Vent Space projektiruumis

ventspace

Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00

Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.

Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!

Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!

*


Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja
pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.

Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.

 

*

Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.

NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.

*

Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.

Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).  

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Ryan Galeri ja Rebecca Larkini näitus EKSINUD HINGEDE TURISMIKONTOR Vent Space projektiruumis

Reede 08 märts, 2019 — Pühapäev 17 märts, 2019

ventspace

Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00

Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.

Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!

Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!

*


Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja
pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.

Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.

 

*

Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.

NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.

*

Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.

Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).  

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

07.03.2019 — 27.03.2019

Klaasikunsti tudengite näitus “Pööriöö” OKAPI galeriis

valgustid

Neljapäeval, 07.03.2019 kell 18:00 avatakse OKAPI galeriis (Niguliste 2) klaasiosakonna III-kursuse tudengite näitus “Pööriöö”. Näitus jääb avatuks kuni 27.03.

19.03-20.03 tutvustavad Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts leekpõletitehnikat klaasikunsti osakonna III kursuse tudengitele.

Pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Põhjapoolkeral tähendab see ka kevade algust. Pööripäev on dialoog valguse ja pimeduse vahel. Sama dialoogi peab ka valgusti oma olemusega, reguleerides – kui palju valgust, kui palju varju.

6 valgustit, erinevad lähenemised, kuid eesmärk üks – valgustada ruume ning olla ühtlasi disainielemendiks. Meie soovitud tulemuste eripärad, inspiratsioon loodusest, meie enda tunnetest, meie nägemusest valgustitest.

Valgus on üks, kuid vajadus selle järele on erinev. Erinevad inimesed vajavad või tajuvad valgust erineval määral, erinevad meeleolud eelistavad erinevat valgust, erinevad tööd nõuavad erinevat valgustust. Kes otsustab, millal on piisavalt?

Kuidas valgustite lõpplahendusi tunnetab vaataja ja näeb kõrvaltvaataja? Seda peab ise kogema.

Näitusel osalevad: Maris Maasikas, Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Hevel Sarv, Ksenja Beljajeva, Silja Raantse

Juhendaja: Kairit Annus
Graafiline disain: Salome Laev

OKAPI galerii
info@okapigalerii.ee
Niguliste 2
Avatud: K-L 11-18

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Klaasikunsti tudengite näitus “Pööriöö” OKAPI galeriis

Neljapäev 07 märts, 2019 — Kolmapäev 27 märts, 2019

valgustid

Neljapäeval, 07.03.2019 kell 18:00 avatakse OKAPI galeriis (Niguliste 2) klaasiosakonna III-kursuse tudengite näitus “Pööriöö”. Näitus jääb avatuks kuni 27.03.

19.03-20.03 tutvustavad Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts leekpõletitehnikat klaasikunsti osakonna III kursuse tudengitele.

Pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Põhjapoolkeral tähendab see ka kevade algust. Pööripäev on dialoog valguse ja pimeduse vahel. Sama dialoogi peab ka valgusti oma olemusega, reguleerides – kui palju valgust, kui palju varju.

6 valgustit, erinevad lähenemised, kuid eesmärk üks – valgustada ruume ning olla ühtlasi disainielemendiks. Meie soovitud tulemuste eripärad, inspiratsioon loodusest, meie enda tunnetest, meie nägemusest valgustitest.

Valgus on üks, kuid vajadus selle järele on erinev. Erinevad inimesed vajavad või tajuvad valgust erineval määral, erinevad meeleolud eelistavad erinevat valgust, erinevad tööd nõuavad erinevat valgustust. Kes otsustab, millal on piisavalt?

Kuidas valgustite lõpplahendusi tunnetab vaataja ja näeb kõrvaltvaataja? Seda peab ise kogema.

Näitusel osalevad: Maris Maasikas, Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Hevel Sarv, Ksenja Beljajeva, Silja Raantse

Juhendaja: Kairit Annus
Graafiline disain: Salome Laev

OKAPI galerii
info@okapigalerii.ee
Niguliste 2
Avatud: K-L 11-18

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

26.01.2019 — 19.05.2019

Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist

MG_0048

Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.

Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf  juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.

Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.

Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ

Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.

Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.

Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.

Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist

Laupäev 26 jaanuar, 2019 — Pühapäev 19 mai, 2019

MG_0048

Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.

Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf  juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.

Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.

Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ

Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.

Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.

Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.

Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

21.02.2019 — 21.03.2019

Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha “Nõrk monument”

WeakMonument_23_low

Olete oodatud Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha näituse “Nõrk monument” avamisele 21. veebruaril, kell 20.00. Avamisele eelneb EKA auditooriumis arhitektuuri Välkloeng algusega kell 18.00.

Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esitlenud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. 21. veebruaril avatav väljapanek EKA Galeriis vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Nõrk monument” pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Pire Sova — Püsilink

Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha “Nõrk monument”

Neljapäev 21 veebruar, 2019 — Neljapäev 21 märts, 2019

WeakMonument_23_low

Olete oodatud Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha näituse “Nõrk monument” avamisele 21. veebruaril, kell 20.00. Avamisele eelneb EKA auditooriumis arhitektuuri Välkloeng algusega kell 18.00.

Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esitlenud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. 21. veebruaril avatav väljapanek EKA Galeriis vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Nõrk monument” pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Pire Sova — Püsilink

12.02.2019 — 24.03.2019

Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”

unnamed
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.

 

Lisainfo: mmoma.ru

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”

Teisipäev 12 veebruar, 2019 — Pühapäev 24 märts, 2019

unnamed
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.

 

Lisainfo: mmoma.ru

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink