Näitused

Esmaspäeval, 02.11.2015 kell 17.00 avab ALEXEI GORDIN (1989) Draakoni galeriis isiknäituse „Igavesti ei ole valmis“.

Alexei Gordin on Venemaal Tomskis sündinud ja praegu vahelduvalt Tallinnas ja Helsinkis resideeruv kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe aastal 2011 ja jätkab hetkel magistriõpinguid Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemias. Näitustel esineb aastast 2007 ja käesolev on tema üheksas isiknäitus. Maalikunsti kõrval kasutab Gordin ma loomingus ka teisi kunstimeediumeid nagu joonistus, foto, video, performance ja heli. Tema loomingut iseloomustab irooniline suhe käsitletavatesse teemadesse. Laiemat kõlapinda on leidnud tema kunstiprojekt „Kunstnik korjab taarat“, milles kunstnik käsitles kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Projekti käigus loodud kunstiteosed olid eranditult valminud raha toel, mille Gordin teenis tänaval pudeleid korjates.

Draakoni galeriis avatava näituse keskmes on aga kunstimaailm ja kunstitegemine ise, mida lahatakse gordinliku kriitilisuse ja sarkasmiga. Näituse kaastekstis kirjutab Alexei Gordin:

“Tõtt-öelda, näitusest ei tahaks ma üldse kirjutada, sest pole veel valmis mainima midagi konkreetsemat. Viimase aasta jooksul olen käesoleva näituse jaoks teinud päris palju töid, kuid hetkel meeldib mulle neist vaid kaks, teisi ma eriti ei salli. Nii juhtub, kui töötad palju. Ja kui keegi küsib miks, siis ei oska vastata. Lihtsalt tahtsin kunsti teha ja tegingi.

Vaatan päris palju kunstinäitusi ning vahepeal suhtlen kunstnikega kunsti teemadel. Kõik see on minus niivõrd segaseid tundeid tekitanud, et hakkasin maalima ja joonistama kunstnikke ja kunstinäitusi. Juurde joonistasin nii kunstipublikut kui ka kunstitegelasi.

Isegi siis, kui mu elus on kõik hästi, olen asjade suhtes ikkagi kriitiline. Seepärast käituvad minu tegelased halvasti ja teevad imelikke asju. Aga kui keegi oskab sügavamale vaadata, siis avastab, et taolisel käitumisel on omad põhjused ning mina kui kunstiringkondades osaleja ei ole veel valmis täpsustama, millised. Lihtsalt tahtsin olla kriitiline ja olingi. Kõik minu tegelased on ju osa minust, seetõttu võin väita, et olin kriitiline ka iseenda suhtes.

Nagu näituse nimetusest selgub, on huvi keskpunktis protsessid, mis võivad olla lõpmatud. Ning tegemist ei ole ainult kunsti tegemisega ja selle tegevuse mõtestamisega kooskäivaga fenomeniga. Mõtlemapanevad on ka protsessid, mis teevad kaasaegse kunsti selliseks, nagu see on ja minu tööd selliseks, nagu need on. Kõik need lõpmatult vahelduvad protsessid tõstatavad küsimuse, kuidas võib kunstnik oma teoste keskel ellu jääda ja vaatajaid mõtlema panna sellest, millest keegi mõelda ei taha?“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2015.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ALEXEI GORDIN

Sündinud 1989.a. Tomskis, Venemaal.

Elab ja töötab Tallinnas ja Helsingis.

Haridus

2014-… Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemia (Kuvataideaktemia), Soome, maali eriala, MA

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, BA

Isiknäitused

2015 „Kunst and Capitalism“, Free art space, Helsinki

2014 „Kunstnik korjab taarat“, Y-galerii, Tartu

2014 „Märts 1989 – August 2014“, Tallinna Linnagalerii

2013 „Mineviku ja kosmose vahel“, Aatrium galerii, Tallinn

2013 „No money to rent a gallery“, Telliskivi Loomelinnaku Must Saal, Tallinn

2012 „No More Hope for Lovely Creatures“, Kultuurikatla aed, Tallinn

2011 „Art is so Gey“ Parikaste maja, Tallinn

2011 „Correction work“, Pärnu Linnagalerii

Valitud ühisnäitused

2015 Sound Art Laboratory @ Flow festival, Helsinki

2015 Stockfors’i kunstimess, Pyhtää, Soome

2015 “Musta ruudu metamorfoosid. Malevitsi tõlgendused Eesti kunstis” (kuraator Elnara

Taidre), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2015 “Frozen species against the wall”, Eskus, Helsinki

2015 “What is surface?”, Fafa galerii, Helsinki

2015 “Reflektsioonid: sisevaade, väljavaade”, (kuraator E. Pärn), Vene muuseum, Tallinn

2014 “Playground”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2011 “Eesti kunstiskeenede arheoloogija ja tulevik” (kuraatorid Eha Komissarov, Hillka Hiiob,

Rael Artel ja Kati Ilves), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “Kas Kunstil on Sugu?”, galerii Noorus, Tartu

2012 Pärnu kunsti ülevaatenäitus, Pärnu Linnagalerii

2011 “Lost in Transition” (kuraator Rael Artel), Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum

2009 Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse projekt, SooSoo galerii, Tallinn

2008 “Kriis”, Rotermanni Keskuse aatrium, Tallinn

2007 “Pärnu Foto”, Pärnu Linnagalerii

Performance’id

2015 “Painting against the painting against the wall”, Helsinki Ülikooli teatri- ja tantsuakadeemia, Helsinki, Soome

2014 Projekt “Frozen Species”, mitmed performance’id Helsingis

2015 “Elephant of Troy” (koos E. Jakuboviga), festival Patarei Kultuuritolm 2014, Tallinn

2008 “Kunstnik ja Kerjus” (koos E. Jakuboviga), Viru keskus, Tallinn

Publikatsioonid

Anna Ruohonen. Из Худоакадемии на Flow festival. Это-Финляндия, 30.09.15

Kaarel Kressa. Kas kunstnik on tähtsam kui pudelikorjaja? Eesti Päevaleht, 12.08.14

Asso Puidet. Noor kunstnik teostab end pudeleid korjates. Pärnu Postimees, august 2013

Andri Ksenofontov. Üleminekuga kaduma või üle läinud? Sirp, 12.08.11

Töid kogudes

Seppo Fränti kogu, Helsinki, Soome

Tartu Kunstimuuseum

Erakogud Eestis ja teistes Euroopa riikides

„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“

Eve Koha

Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.

Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.

ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.

Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.

Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).

1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).

1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.

Teate koostas

Ketli Tiitsar

ketli@etdm.ee

627 4602, 552 8904

Lisainfo:

Eve Koha

evekoha@gmail.com

5554 0790

Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee

Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.

Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.

Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.

Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.

NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.

Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku

Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital

Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

www.paulkuimet.ee

Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.

Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.

Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.

Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.

NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.

Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku

Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital

Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

www.paulkuimet.ee

Anna Mari Liivrand

“One becomes many/many become one”

18.11–19.12.2015

Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.

“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.

Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”

09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert. 

Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.

Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere

Toetaja: Jaanihanso siider

8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

 

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.