Töötoad
28.02.2023
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Teisipäev 28 veebruar, 2023
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
21.02.2023
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Teisipäev 21 veebruar, 2023
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
14.02.2023
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
Berit Kaschani loovkirjutamise töötuba Draakoni galeriis
Teisipäev 14 veebruar, 2023
Maret Sarapu näituse „Vaba ja hoitud” raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan.
Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 14.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00.
Palume huvilistel registreeruda täites vormi hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval. Osalustasu on 10 eurot. Gruppi mahub kuni 10 inimest. Töötuba viiakse läbi eesti keeles.
Berit Kaschan on Tallinnas tegutsev luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta on alates 2018. aastast juhendanud kirjutamisgruppe, mh selge teraapilise fookusega grupid, aga ka kursused, mis põimivad loovkirjutamist emotsionaalse heaolu ja enesekindluse kasvatamisega. Kaschani viimane luulekogu “Täna piisab vähesest” ilmus 2022. aastal ning vaatles elujaatavalt ja sõbraliku muigega inimeseks olemise iseärasusi, oma peegeldusi ja varje. Kaschan on kindel, et kirjandusel on midagi pakkuda igaühele – kas siis lugeja, kirjutaja või kuulajana, tavaliselt kõigis neis rollides.
19.01.2023
Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile
Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!
EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.
Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?
Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.
Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.
Programm toimub kahes osas:
- sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
- praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.
Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.
Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).
Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.
NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!
Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.
Lisa sündmus oma Google kalendrisse
Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile
Neljapäev 19 jaanuar, 2023
Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!
EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.
Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?
Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.
Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.
Programm toimub kahes osas:
- sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
- praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.
Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.
Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).
Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.
NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!
Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.
Lisa sündmus oma Google kalendrisse
16.11.2022
Arutelu teemal “Punamonumentide keeruline pärand”
Olete oodatud 16. novembril kell 15.00 EKA “söökla auku”, kus toimub paneel teemal “Punamonumentide keeruline pärand”.
Kokkutulemise eesmärk on süvendada diskussiooni punamonumentide kõrvaldamise ja/või säilitamise teemal ning kuulata tudengite arvamusi kõrvuti ekspertide seisukohtadega.
Meie ajaloo ja pärandi keerulisus sunnib tähelepanelikumalt uurima ja vaatlema, mis väärtuseid kannab nõukogude perioodi pärand ka Ukraina sõja kontekstis. Kas tähendus peaks sellest tulenevalt üldse muutuma?
Paneeli osalejateks on UNESCO kultuuripärandi õppetooli juht ja ICOMOS’i asepresident Riin Alatalu, ajaloolane Linda Kaljundi, Tallinna Ülikooli ajalootudeng Mark Alexander Ummelas, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudeng Hans Alla ja kultuurikriitik Mikael Raihhelgauz.
Modereerib Joonas Hellerma.
Arutelu teemal “Punamonumentide keeruline pärand”
Kolmapäev 16 november, 2022
Olete oodatud 16. novembril kell 15.00 EKA “söökla auku”, kus toimub paneel teemal “Punamonumentide keeruline pärand”.
Kokkutulemise eesmärk on süvendada diskussiooni punamonumentide kõrvaldamise ja/või säilitamise teemal ning kuulata tudengite arvamusi kõrvuti ekspertide seisukohtadega.
Meie ajaloo ja pärandi keerulisus sunnib tähelepanelikumalt uurima ja vaatlema, mis väärtuseid kannab nõukogude perioodi pärand ka Ukraina sõja kontekstis. Kas tähendus peaks sellest tulenevalt üldse muutuma?
Paneeli osalejateks on UNESCO kultuuripärandi õppetooli juht ja ICOMOS’i asepresident Riin Alatalu, ajaloolane Linda Kaljundi, Tallinna Ülikooli ajalootudeng Mark Alexander Ummelas, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudeng Hans Alla ja kultuurikriitik Mikael Raihhelgauz.
Modereerib Joonas Hellerma.
18.11.2022
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juubeliseminar “Teise pilk”
18. novembril tähistab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut oma 30. juubelit Marko Raadi filmide linastuse ja juubeliseminariga “Teise pilk”.
Seminar keskendub pilgule, mis on suunatud KVI poole teiste erialade ja valdkondade perspektiivist. Samuti on fookuses KVI vilistlased – esimesed lõpetajad ja ka need, kes peale lõpetamist on asunud tegutsema hoopis mõnel teisel erialal.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Programm:
14:00 filmid EKA aulas (A-101)
Marko Raat ”Esteetilistel põhjustel”, 1999
Marko Raat ”Kivituur”, 1999
jt.
16.00 seminar “Teise pilk” (A-501, eelregistreerimisega).
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juubeliseminar “Teise pilk”
Reede 18 november, 2022
18. novembril tähistab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut oma 30. juubelit Marko Raadi filmide linastuse ja juubeliseminariga “Teise pilk”.
Seminar keskendub pilgule, mis on suunatud KVI poole teiste erialade ja valdkondade perspektiivist. Samuti on fookuses KVI vilistlased – esimesed lõpetajad ja ka need, kes peale lõpetamist on asunud tegutsema hoopis mõnel teisel erialal.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Programm:
14:00 filmid EKA aulas (A-101)
Marko Raat ”Esteetilistel põhjustel”, 1999
Marko Raat ”Kivituur”, 1999
jt.
16.00 seminar “Teise pilk” (A-501, eelregistreerimisega).
08.11.2022
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Teisipäev 08 november, 2022
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
01.11.2022
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Teisipäev 01 november, 2022
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
28.10.2022
Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 28.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Reede 28 oktoober, 2022
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 28.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
27.10.2022
Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 27.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile
Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?
Neljapäev 27 oktoober, 2022
Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!
(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)
Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?
Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!
Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.
Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!
Miks sellised laborid?
Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT
Labori korraldusest
Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.
Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.
Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.
Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.
Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril: 27.10 laborisse SIIT
Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile