Üritused

25.09.2022 — 26.11.2022

Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile

Mart Talvar_Tsentrist väljas_objektid, kaelaehted_oksüdeeritud vask, portselan, nahk_2022_foto_Valdek Laur

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile

Pühapäev 25 september, 2022 — Laupäev 26 november, 2022

Mart Talvar_Tsentrist väljas_objektid, kaelaehted_oksüdeeritud vask, portselan, nahk_2022_foto_Valdek Laur

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2022

Ajakirja “Memory Studies” erinumbri online-esitlus

Memory Studies

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ajakirja “Memory Studies” erinumbri online-esitlus

Neljapäev 29 september, 2022

Memory Studies

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.09.2022

EKA rebastepidu 2022

rebastepidu-22

LE–GEN–DAAR–NE EKA REBASTEPIDU ON SIIN!

Käes on see aeg, kui saab maha pidada ühe pööraseima ning kunstilisema EKA rebastepeo, millesugust veel nähtud pole. Ürituse täheks on traditsiooniks saanud esmakursuslaste booli-perfokad, kus iga osakonna esmakursuslased valmistavad booli ekstravagantse performatiivse esitlusega.

Pidu tuleb eriti pikk ja triibuline, kuna see aasta toetab meid ehk loomingut Hartwall Original! Plaanis on mitmed tegevusi, kus kõigil on võimalus võita endale ka tasuta longerosid. Lisaks paneb Hartwall rebaste perfokatele välja korralikud auhinnad.

PILETID

  • EKA REBANE 0€
  • EKA PILET*
    Varajane reinuvader (kuni 22.09) 3€
    Hiline reinuvader 5€
  • TAVAPILET
    Varajane reinuvader (kuni 22.09) 7€
    Hiline reinuvader 10€

Piletite eest tasumine sularahas, kaardiga või läbi Fienta keskkonna: https://fienta.com/et/eka-fox-party.

*Pilet kehtib kõikidele EKA tudengitele, töötajatele ja vilistlastele, kes peavad olema valmis tõestama oma EKA staatust.

AEG
18:00 – UKSED
19:00 – EKA REBASTE BOOLIPERFORMANCE
21:00 – erootika303
22:00 – ants1
23:15 – YASMYN
00:10 – White Gloss
01:00 – Karl Martian
02:00 – Fake Versace

 

Üritust jäädvustab: Enlil Sonn
Aftermovie püüab kaadrisse: Urmet Piiling

 

Üritust korraldab: EKA Üliõpilasesindus
Ürituse suursponsor: Hartwall Original Long Drink Estonia

 

Südmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/615222919956341/

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA rebastepidu 2022

Neljapäev 29 september, 2022

rebastepidu-22

LE–GEN–DAAR–NE EKA REBASTEPIDU ON SIIN!

Käes on see aeg, kui saab maha pidada ühe pööraseima ning kunstilisema EKA rebastepeo, millesugust veel nähtud pole. Ürituse täheks on traditsiooniks saanud esmakursuslaste booli-perfokad, kus iga osakonna esmakursuslased valmistavad booli ekstravagantse performatiivse esitlusega.

Pidu tuleb eriti pikk ja triibuline, kuna see aasta toetab meid ehk loomingut Hartwall Original! Plaanis on mitmed tegevusi, kus kõigil on võimalus võita endale ka tasuta longerosid. Lisaks paneb Hartwall rebaste perfokatele välja korralikud auhinnad.

PILETID

  • EKA REBANE 0€
  • EKA PILET*
    Varajane reinuvader (kuni 22.09) 3€
    Hiline reinuvader 5€
  • TAVAPILET
    Varajane reinuvader (kuni 22.09) 7€
    Hiline reinuvader 10€

Piletite eest tasumine sularahas, kaardiga või läbi Fienta keskkonna: https://fienta.com/et/eka-fox-party.

*Pilet kehtib kõikidele EKA tudengitele, töötajatele ja vilistlastele, kes peavad olema valmis tõestama oma EKA staatust.

AEG
18:00 – UKSED
19:00 – EKA REBASTE BOOLIPERFORMANCE
21:00 – erootika303
22:00 – ants1
23:15 – YASMYN
00:10 – White Gloss
01:00 – Karl Martian
02:00 – Fake Versace

 

Üritust jäädvustab: Enlil Sonn
Aftermovie püüab kaadrisse: Urmet Piiling

 

Üritust korraldab: EKA Üliõpilasesindus
Ürituse suursponsor: Hartwall Original Long Drink Estonia

 

Südmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/615222919956341/

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

23.09.2022 — 25.09.2022

Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda Firenzes

Tüüne Kristin Vaikla Firenzes

EKA endine sisearhitektuuri osakonna professor Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda 23.–25. septembril toimuval Euroopa Sisearhitektide Nõukogu / ECIA  30. peaassambleel Firenzes, mille korraldajaks on Itaalia Sisearhitektide Liit AIPI.

Assamblee ümaralua temaatika puudutab muuhulgas ka sisearhitektuuri eriala arengut doktoriõppe tasandil.

Tüüne-Kristin Vaikla oli ECIA juhatuses 2015–2021, hariduse töögrupis. Eelmise juubeli peassamblee korraldas EKA toimkond koos Eesti Sisearhitektide Liiduga Pärnus 2017, mis oli väga sisukas.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda Firenzes

Reede 23 september, 2022 — Pühapäev 25 september, 2022

Tüüne Kristin Vaikla Firenzes

EKA endine sisearhitektuuri osakonna professor Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda 23.–25. septembril toimuval Euroopa Sisearhitektide Nõukogu / ECIA  30. peaassambleel Firenzes, mille korraldajaks on Itaalia Sisearhitektide Liit AIPI.

Assamblee ümaralua temaatika puudutab muuhulgas ka sisearhitektuuri eriala arengut doktoriõppe tasandil.

Tüüne-Kristin Vaikla oli ECIA juhatuses 2015–2021, hariduse töögrupis. Eelmise juubeli peassamblee korraldas EKA toimkond koos Eesti Sisearhitektide Liiduga Pärnus 2017, mis oli väga sisukas.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.09.2022

Marge Monko raamatu esitlus Kai kunstikeskuses

Flawless_Seamless_LAUNCH_Kai_EKA

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marge Monko raamatu esitlus Kai kunstikeskuses

Reede 23 september, 2022

Flawless_Seamless_LAUNCH_Kai_EKA

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

24.09.2022

Näitusel Maria Kapajevaga

Näitusel Maria Kapajevaga

Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.

Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga. 

Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.

Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.

Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.

Lähem info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näitusel Maria Kapajevaga

Laupäev 24 september, 2022

Näitusel Maria Kapajevaga

Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.

Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga. 

Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.

Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.

Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.

Lähem info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.09.2022

ETVs saatesarja “Lõpetamata linn” 4. osa: linnalised keskused

Screenshot 2022-09-15 at 12.40.45
15. septembri õhtul 22.05 on ETV eetris saatesarja “Lõpetamata Linn” värskeim, 4. osa: “Linnaelu keskused”.
Räägime sellest, mida on vaja, et luua keskuse-potentsiaaliga kohti linnas – kohti, kus tiheneb võim, vaim või raha; küsime, kuidas ja miks on linnakeskused nihkunud ja keda ning mida silmas pidades tuleks üht linnakeskust üldse ehitada – ja kasvatame linnaruumi osas nõudlikku publikut.
Keskustest kõnelevad Andres Alver, Andres Sevtsuk, Andro Mänd, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Jaanika Saar, Jiri Tintera, Tõnis Arjus.
EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” põhjal valminud 7-osalist saatesarja saab vaadata neljapäeviti ETVs ja igal ajal järelvaadata Jupiteris:
Autor Ene-Maris Tali, režissöör Märten Vaher, toimetajad Johan Tali, Ene-Maris Tali ja Marika Kaasik, operaatorid Madis Reimund ja Meelis Kadastik, helirežissöör Rein Fuks. Produtsent Ene-Maris Tali, eksperdid Andres Ojari, Toomas Tammis ja Johan Tali, kaasa lõid mitmed Lõpetamata Linna tuumikgrupi liikmed.
Saatesarja sündimisele panid õla alla Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Strateegiakeskus ning algusest peale vankumatult “Lõpetamata linna” kõrval seisnud Kapitel.
Postitas Triin Männik — Püsilink

ETVs saatesarja “Lõpetamata linn” 4. osa: linnalised keskused

Neljapäev 15 september, 2022

Screenshot 2022-09-15 at 12.40.45
15. septembri õhtul 22.05 on ETV eetris saatesarja “Lõpetamata Linn” värskeim, 4. osa: “Linnaelu keskused”.
Räägime sellest, mida on vaja, et luua keskuse-potentsiaaliga kohti linnas – kohti, kus tiheneb võim, vaim või raha; küsime, kuidas ja miks on linnakeskused nihkunud ja keda ning mida silmas pidades tuleks üht linnakeskust üldse ehitada – ja kasvatame linnaruumi osas nõudlikku publikut.
Keskustest kõnelevad Andres Alver, Andres Sevtsuk, Andro Mänd, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Jaanika Saar, Jiri Tintera, Tõnis Arjus.
EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” põhjal valminud 7-osalist saatesarja saab vaadata neljapäeviti ETVs ja igal ajal järelvaadata Jupiteris:
Autor Ene-Maris Tali, režissöör Märten Vaher, toimetajad Johan Tali, Ene-Maris Tali ja Marika Kaasik, operaatorid Madis Reimund ja Meelis Kadastik, helirežissöör Rein Fuks. Produtsent Ene-Maris Tali, eksperdid Andres Ojari, Toomas Tammis ja Johan Tali, kaasa lõid mitmed Lõpetamata Linna tuumikgrupi liikmed.
Saatesarja sündimisele panid õla alla Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Strateegiakeskus ning algusest peale vankumatult “Lõpetamata linna” kõrval seisnud Kapitel.
Postitas Triin Männik — Püsilink

20.09.2022 — 23.09.2022

Nordic-Baltic Academy of Architecture esindajad EKAs

Foto Sandra Mell

Teisipäeval, 20. septembril kohtuvad EKAs Nordic-Baltic Academy of Architecture  välissuhete esindajad ja arutavad, kuidas muuta võrgustikku senisest veelgi tegusamaks. 

Võrgustikku kuuluvad parimad Põhja-ja Baltimaade arhitektuurikoolid, kellega EKA-l tihe koostöö. Sealhulgas on Aarhusi Arhitektuurikool olnud aastaid meie arhitektuuritudengite eelistatuimate partnerülikoolide seas vahetusõpinguteks. 

EKA arengukava 2021 – 2025 sätestab, et kümnendi jooksul soovime kasvatada ülikooli mõju Põhja- ja Baltimaade ühe olulisema loovmõtte keskusena. Põhja- ja Baltimaade võrgustikud, sh NBAA on hea platvorm selle eesmärgi poole pürgimisel. 

 

23. septembril külastab EKAt LAB delegatsioon, kes on EKA üks pikemaajalisi partnerülikoole, koostöö ulatub tagasi 1990ndatesse aastatesse.
Külalised võtavad osa Disainiöö sündmustest ja arutavad EKAs võimalikku pikemaajalist koostööd disainiteaduskonnaga.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Nordic-Baltic Academy of Architecture esindajad EKAs

Teisipäev 20 september, 2022 — Reede 23 september, 2022

Foto Sandra Mell

Teisipäeval, 20. septembril kohtuvad EKAs Nordic-Baltic Academy of Architecture  välissuhete esindajad ja arutavad, kuidas muuta võrgustikku senisest veelgi tegusamaks. 

Võrgustikku kuuluvad parimad Põhja-ja Baltimaade arhitektuurikoolid, kellega EKA-l tihe koostöö. Sealhulgas on Aarhusi Arhitektuurikool olnud aastaid meie arhitektuuritudengite eelistatuimate partnerülikoolide seas vahetusõpinguteks. 

EKA arengukava 2021 – 2025 sätestab, et kümnendi jooksul soovime kasvatada ülikooli mõju Põhja- ja Baltimaade ühe olulisema loovmõtte keskusena. Põhja- ja Baltimaade võrgustikud, sh NBAA on hea platvorm selle eesmärgi poole pürgimisel. 

 

23. septembril külastab EKAt LAB delegatsioon, kes on EKA üks pikemaajalisi partnerülikoole, koostöö ulatub tagasi 1990ndatesse aastatesse.
Külalised võtavad osa Disainiöö sündmustest ja arutavad EKAs võimalikku pikemaajalist koostööd disainiteaduskonnaga.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.09.2022 — 24.09.2022

NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”

NART

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”

Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 24 september, 2022

NART

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.09.2022

Klooga järvel avatakse EKA sisearhitektuuri tudengite abiga kerkinud ujuvsaun

Ujuvsaun Kloogal

4. septembril kell 14.00 toimub Klooga kogukonna ning Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite koostöös loodud ujuvsauna avamine.

Ujuvsaun „Klooga Kosk“ on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese aasta tudengite väikeehitisena projekteeritud ning suvise ehituspraktika raames valmis ehitatud kursuseprojekt. Projekti juhendamises osalesid selle erinevates faasides Liina-Liis Pihu, Malle Jürgenson, Ülar Mark (projekteerimine), Ahti Grünberg ja Ardo Hiiuväin (teostus) ning Avo Tragel (töökoja ja puidutehnoloogia tugi).

Kevadsemestril valminud tudengiprojektidest teostamiseks valitud lahendus „Kosk“ (Sven Samyn, Ward Ostyn, Liis Sulger) pakub lisaks saunas käimise võimalusele kogukonnale koosolemise võimalust vahetus kontaktis kauni järvemaastikuga. Saun koosneb kahest mahust, millest ühes on leiliruum ning teises riiete vahetamise ruum. Sauna terrassil on galeriipind, mida saab kasutada avalikeks näitusteks aastaringselt. Talvisel ajal toetab „Kosk“ talisupluse harrastajaid.

Õppeprotsessi käigus tegelesid tudengid saunakultuuri ja -pärandi uurimise ja taasloomisega kaasaegses võtmes, arvestades kogukonna ja asukoha eripärasid. Esmane projekti kunstiline ja uurimuslik osa toimus iga tudengi individuaalse tööna ning lahenduse edasine väljatöötamine toimus gruppides. Viimases projekti ettevalmistavas etapis valiti välja võidutöö, mida asuti ehituspraktika raames ühistööna valmis ehitama. Ehituspraktika eesmärgiks oli ühendada erialal omandatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Ühiskasutatava sauna idee pärineb Klooga kogukonnalt, kellel on tavaks 24.veebruaril tähistada „Viska Leili“ saunapäeva. „Klooga Kosk“ sümboliseerib puhastust üksikisiku, Klooga mineviku ja keskkonna tasandil luues külastajale ja kogukonnale värsket voolavat energiat ja annab võimaluse ühenduda looduskeskkonnaga.

Sauna valmimist toetasid mitmed piirkonna asutused ja ettevõtted: Lääne-Harju Koostöökogu, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Harju vald, Lääne-Harju Kultuurikeskus, Top Marine, ESSVE, Raitwood, Nord Solar, Espak, Lariaare OÜ, Padise Kärjeküla, MTÜ Lodijärv, Gastro Studio, Ahju & ja Kaminatööde OÜ. Täname: Hannes Kasemaa, Raido Notton, Raino Kivioja, Raido Hiiuväin, Mihkel Tammsalu,  Katrin Sulger, Tarmo Sulger, Karin Suvi, Tiiu Mägi, Rauno Kiviberg.

Ujuvsauna ehitasid tudengid Elle Marie Randoja, Getter Pihlak, Jaan Repnikov, Katarina Ild, Kristiina Kuusik, Laura Movits, Liis Sulger, Lotta Meet, Marleen Armulik, Mirjam Vaht, Sven Samyn.

Lisainfo:
Annamari Nael
EKA Sisearhitektuuri osakonna projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee

Marie Käige
Kogukonnaaktivist, Re Studio MTÜ
info@restuudio.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Klooga järvel avatakse EKA sisearhitektuuri tudengite abiga kerkinud ujuvsaun

Pühapäev 04 september, 2022

Ujuvsaun Kloogal

4. septembril kell 14.00 toimub Klooga kogukonna ning Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite koostöös loodud ujuvsauna avamine.

Ujuvsaun „Klooga Kosk“ on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese aasta tudengite väikeehitisena projekteeritud ning suvise ehituspraktika raames valmis ehitatud kursuseprojekt. Projekti juhendamises osalesid selle erinevates faasides Liina-Liis Pihu, Malle Jürgenson, Ülar Mark (projekteerimine), Ahti Grünberg ja Ardo Hiiuväin (teostus) ning Avo Tragel (töökoja ja puidutehnoloogia tugi).

Kevadsemestril valminud tudengiprojektidest teostamiseks valitud lahendus „Kosk“ (Sven Samyn, Ward Ostyn, Liis Sulger) pakub lisaks saunas käimise võimalusele kogukonnale koosolemise võimalust vahetus kontaktis kauni järvemaastikuga. Saun koosneb kahest mahust, millest ühes on leiliruum ning teises riiete vahetamise ruum. Sauna terrassil on galeriipind, mida saab kasutada avalikeks näitusteks aastaringselt. Talvisel ajal toetab „Kosk“ talisupluse harrastajaid.

Õppeprotsessi käigus tegelesid tudengid saunakultuuri ja -pärandi uurimise ja taasloomisega kaasaegses võtmes, arvestades kogukonna ja asukoha eripärasid. Esmane projekti kunstiline ja uurimuslik osa toimus iga tudengi individuaalse tööna ning lahenduse edasine väljatöötamine toimus gruppides. Viimases projekti ettevalmistavas etapis valiti välja võidutöö, mida asuti ehituspraktika raames ühistööna valmis ehitama. Ehituspraktika eesmärgiks oli ühendada erialal omandatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Ühiskasutatava sauna idee pärineb Klooga kogukonnalt, kellel on tavaks 24.veebruaril tähistada „Viska Leili“ saunapäeva. „Klooga Kosk“ sümboliseerib puhastust üksikisiku, Klooga mineviku ja keskkonna tasandil luues külastajale ja kogukonnale värsket voolavat energiat ja annab võimaluse ühenduda looduskeskkonnaga.

Sauna valmimist toetasid mitmed piirkonna asutused ja ettevõtted: Lääne-Harju Koostöökogu, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Harju vald, Lääne-Harju Kultuurikeskus, Top Marine, ESSVE, Raitwood, Nord Solar, Espak, Lariaare OÜ, Padise Kärjeküla, MTÜ Lodijärv, Gastro Studio, Ahju & ja Kaminatööde OÜ. Täname: Hannes Kasemaa, Raido Notton, Raino Kivioja, Raido Hiiuväin, Mihkel Tammsalu,  Katrin Sulger, Tarmo Sulger, Karin Suvi, Tiiu Mägi, Rauno Kiviberg.

Ujuvsauna ehitasid tudengid Elle Marie Randoja, Getter Pihlak, Jaan Repnikov, Katarina Ild, Kristiina Kuusik, Laura Movits, Liis Sulger, Lotta Meet, Marleen Armulik, Mirjam Vaht, Sven Samyn.

Lisainfo:
Annamari Nael
EKA Sisearhitektuuri osakonna projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee

Marie Käige
Kogukonnaaktivist, Re Studio MTÜ
info@restuudio.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink