Üritused

Otseülekanne lõpuaktustest algab kell 12!

Tänavused lõpuaktused toimuvad 20. juunil Eesti Kunstiakadeemia aulas (ruum A101, Põhja puiestee 7, Tallinn).

Kell 12 algab aktus disaini- ja kunstikultuuri teaduskondade ning doktorikooli lõpetajatele

ja kell 15 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajatele.

NB! Hea lõpetaja, Teil palun tulla 15 minutit varem EKA galeriisse, et saaksime Teid nimelisele kohale juhatada.

Reedel, 21. juunil algusega kell 9.30 tutvustame EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kevadsemestri uurimistöö tulemusi. Sel korral oli uuringute fookuses arvutuslike vahendite kasutamine ruumiloomes; EKA uurimisgrupi tulemusi esitlevad arhitektid, linnaplaneerijad ja teadlased Damiano Cerrone, Raul Kalvo ning Renee Puusepp. Lisaks tutvustab Tallinna Linnaplaneerimise Amet samal sündmusel kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Esitlus toimub 4. korruse aatriumis.

AJAKAVA:
9.30 Avasõnad – Toomas Tammis
9.45-10.00 Tallinna kesklinna üldplaneeringu protsessi tutvustus – Endrik Mänd ja Jaak-Adam Looveer
10.00-10.30 projekti “metaLINN” tutvustus, Damiano Cerrone
10.30-10.45 kohvipaus
10.45-11.00 projekti “Arvutamata linn” tutvustus – Renee Puusepp
11.00-11.30 Andmetest aetud linnaplaneerimine, Damiano Cerrone (inglise keeles)
11.30-12.00 Liikumisandmete salvestamine, Raul Kalvo ja Johannes Aasmäe
12.00-13.00 Tallinna mustermajad, Renee Puusepp

Kevadsemestri otsiti uurimistöös võimalust näidata, kuidas saaks linna andmete abil senisest paremini planeerida, ning keskenduti kolmele küsimusele:

• Damiano Cerrone ja Panu Lehtovuori juhtimisel katsetati, kuidas visualiseerida Tallinna avalikke ruumiandmeid, et pealinna linnaruumialased otsused muutuksid tavakodanikele kergemini mõistetavaks ja professionaalidele kasulikuks abivahendiks.
• Raul Kalvo juhitud töögrupp uuris pealinna jalakäijate liikumist linnaruumis – kuidas liikumisi kaasaegse tehnoloogia abil kaardistada ning kogutud andmeid tõhusalt ja ülevaatlikult visualiseerida.
• Renee Puusepa juhitud töörühm küsis, milline võiks olla nn “uus Tallinna maja” ehk modulaarne puidust kortermaja, mis sobiks kergete kohendustega nii kesklinnale kui ka linnasüdamest väljaspool asuvatele uusarendustele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tutvustab sündmusel Tallinna kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Pealkirja “metaLINN” kandva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui aktiivses kasutuses on kesklinna erinevad piirkonnad täna ning kuidas see on seotud inimeste liikumiskäitumisega ja ruumi atraktiivsusega.

Kolmapäeval, 26. juunil 2019. a kell 12.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 8, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Düstoopiline Tallinn” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 20. juunist 11. augustini 2019.
Avamine toimub 19. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum).
Näituse eelretsensendid on dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Tulevik on käes, maailmalõpp on möödas. Inimkonna lugu on läbi, floora ja fauna on taas saanud takistamatult vohada mehitamata Maakeral. Järel on vaid fragmendid ajaloo silmapilgutusest, mis kätkes endas inimese elu ja tegu.

Need killud on tükikesed urbanistlikest maastikest, äratuntavad hooned ja arhitektuursed objektid paigas, mida nimetati kord Tallinnaks. Märgilise tähendusega hooned on võõrkehadena jäänud asfaldi seest kasvanud džunglisse. Tihedas, soises, uduses metsas on minetanud oma koha kunagised võimu ja mõju kehastused: Tallinna linnavalitsuse hoone, hotell Palace, Vene teater, Vabadussõja võidusammas, Jaani kirik ja Kunstihoone.

Näitus „Düstoopiline Tallinn“ koorub järk-järgult lahti. Kunstihoone galerii esimese saali üpris traditsiooniliselt vormistatud graafikasarja jutustus jätkub teise saali dioraamis – tulevikukoha ruumilises mudelis. Hämaras ja uduses ruumis leiab aset lavastus juhuslikult säilinud Kunstihoonest keset vesist maastikku. On tajutav Ruinenlust – varemete iha black-mirror’likus filmiõhustikus.

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Sageli esitleb ta oma loomingus argiseid autobiograafilisi lugusid, vahenditeks joonistamine, graafiline trükk, animatsioon ja installatsioon. Viimased isikunäitused olid „Lõksus“ (Draakoni galerii, 2017) ja „Rööprähkleja/Multitasking“ (Hobusepea galerii, 2015). Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuseõppe ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks „Kaasaegsed eesti naisgraafikud: identiteedid, meediumid ja omaruumid“.

Näituse kuraator: Siim Preimann

Kunstnik tänab: Ragnar Neljandi (Nukufilm), Roman Kuznetsov, (Linnateater), Mihkel Kivi, Juhan Vihterpal, Lauri Koppel (Ubu Noir), Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Elnara Taidre, Elo-Hanna Seljamaa, Jaak Tomberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

1. juunil avati Narva kunstiresidentuuris esmakordselt EKA TASE näitus! Näituse “Aksessuaaride väikeseeria” puhul on tegemist disainiteaduskonna magistrantide projektiga, mida on juhendanud Marta Moorats ja Aleksander Jakovlev. Ekspositsioon laiub residentuuri esimesel korrusel.

Osalesid kunstnikud: Anni Kivisto, Erle Nemvalts, Johanna Tamm, Kaisa Krusenberg, Oliver Kanniste, Anna-Liisa Hanni, Terje Meisterson, Ketlin Kuusing, Greete Rüütmann, Henri Kaarel Luht, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Andres Mäekallas, Rünno Kulver, Katrin Aasmaa, Kerttu Rannik, Anna Roomet, Siim Simmermann, Cathy Saarm, Maarika Karm, Kristiina Jeromans, Cärol Ott, Triin Tint, Vitali Valtanen, Anna Viik Archanjo.

Näitus jääb avatuks 16. juunini (K-R: 12.00-20.00; L-P: 12.00-18.00 ; E-T: Suletud)!

Avamise päeval astusid ettekannetega üles kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid Silvia Kurr, Michael Keerdo-Dawson, Sofya Safargalieva, Hazuki Okemoto ja Monireh Sadat Razavi Ganji, kelle juhendaja on Andres Kurg. Urbanistika erialalt tegid ettekanded Sean Tyler, Oskar Brohager Öhrling ja Anastassija Malkova, keda juhendas Maroš Krivy. See oli esmakordne võimalus kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning urbanistika osakondade tudengitele TASE näitusest osa võtta, kuna tekstiga töötamise formaat nõuab pigem ettekannete formaati vastupidiselt näitusele.

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad neljapäeval, 16. mail kell 16.00 RMK peakontoris Tallinnas (Toompuiestee 24) näituse “16 pesa”, kus esmakursuslased näitavad väikeobjekti kursuse raames valminud metsapuhkepaiga makette. Näituse avapäeva hommikul valib RMK ja EKA esindajatest koosnev žürii välja ühe 16 lahenduse seast, mis järgnevate kuude jooksul ka valmis ehitatakse ning matkajatele katsetamiseks avalikku kasutusse jääb. Näitus jääb kõigile avatuks kuni 15. juunini.

Sel aastal pole tudengite töö olnud inspireeritud mitte konkreetset füüsilisest kohast, vaid metsa minevate inimeste ruumielamuse-ootusest, metsa minemisest kui tegevusest, millele disain tuge pakub.

Milline võiks olla erinevatele Eesti metsa-puhkeplatsidele püstitavate tüüp-puhkeasemete disain, mis kohanduks erineva kontekstiga?

Tudengid käisid tööprotsessi käigus vaatlemas kaht RMK matkaplatsi Nokus ja Varbolas, mis olid isegi külmal veebruaripäeval rahvast täis. Me armastame metsas matkamas käia ja läheme metsa väga erinevate seltskondadena, üksi ja mitmekesi – millise ülesande see ruumiloojatele seab? Kuidas pakkuda seltskondlikku ruumi, mis samas jätab võimaluse kogeda siiski ka üksiolemise tunnet, mida metsast sageli otsima minnakse.

Ja mida üldse saab pakkuda üks varjualune – kas ainult katet kallava vihma eest või midagi enamat, ka ruumielamust?

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu
– b210 arhitektid

Tudengid:
Ann-Katriin Kelder, Celine-Cathy Raaga, Elin Kenzie Kornav, Germo Ausin, Grete-Loviis Saar, Hannele Saagpakk, Katerina Laansoo, Kertu Kuusemets, Linda-Maria Urke, Loviise Talvaru, Marie Jõgi, Mirell Ülle, Kristiina Püü, Regina Kaasik, Sanna Jaanimaa, Silvia Ingver

Kevad ja semestri lõpp on käes! Arhitektuuri ja linnaplaneerimise, urbanistika ning sisearhitektuuri erialade stuudiote hindamised on huvilistele avatud – kui tahad teada, mida tudengid on viimasel semestril teinud ja kuidas toimub hindamisprotsess, oled oodatud sellest osa saama järgmisel ja ülejärgmisel nädalal EKAs!

URBANISTIKA / URBAN STUDIES

14.mail kell 9.00 @A302 Stuudio 2: Linnalised tulevikud_Ülemiste projekt / Studio 2 Ülemiste project

Ülemiste projekt on stuudio, mis uurib, arutleb, kontseptualiseerib ja disainib Ülemiste ala Tallinnas. / Project ülemiste is an urbanism studio exploring, discussing, conceptualizing and designing Ülemiste, Tallinn. Please join us for our final presentation!
Juhendajad / Tutors: Kaie Kuldkepp, Keiti Kljavin, Ana Santini

NB! Urbanistika hindamine, nagu ka selle eriala magistriõpingud toimuvad inglise keeles.

ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE

14. mail kell 12.00 @A400 1. kursuse erialastuudio ERAMU
Selle kursuse käigus projekteerisid tudengid eramut tihedasse linnakeskkonda, ühele kahest juhendajate poolt välja valitud krundist Tallinna kesklinnas. Tudengid alustasid asukoha analüüsimisest ja konteksti väljaselgitamisest, et mõista, millise kohaga on tegu. Hindamisele esitatakse eramu joonised ja makett.
Juhendajad: Karin Tõugu, Kadri Klementi, Gert Guriev, Vitali Valtanen

15. mail kell 10 @A400 2. kursuse erialastuudio KOERU HOOLDUSKESKUS
Stuudio raames uurisid tudengid, kuidas aktiveerida moraalselt vananenud ehitatud keskkonda (institutsiooni) nii emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil, et vältida eakate inimeste sotsiaalset tõrjutust, mõjutada eluviisi puudutavate hoiakute kujundamist ning soodustada aktiivset liikumist.
Juhendajad: Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Joel Kopli, Vitali Valtanen

17. mail kell 10 @A400 4. kursuse erialastuudio KORTERMAJA
4. kursuse arhitektuurse projekteerimise stuudio ülesandeks on linnakeskuse pool- ja avaliku ruumi loomine läbi linna keskel elamise ja üksinduse kogemuse. Stuudio raames tegelesid tudengid eluruumide loomisega suuremate kogukondade jaoks linnalises keskkonnas. Tudengid uurisid uusi võimalikke elamismudeleid läbi teadmiste linnageograafiast, sotsioloogiast ja hoonetüpoloogiatest. Semestri lõpuks valmib kortermajade kompleksi projekt.
Juhendajad: Andres Ojari, Andres Alver, Veljo Kaasik, Ilmar Valdur

23. mail kell 10 @A400 Stuudio TÄNAV
Tänava-stuudio üldine eesmärk on vaadata erinevaid hoonete vahelisi ruume ning mõtestada neid lisaks transpordile ka läbi külgnevuste, ligipääsetavuste ning arhitektuursete kvaliteetide aspektide. Kuidas luua inimkeskset tänavaruumi, mis oleks atraktiivne ning ligipääsetav kõigile ühiskonna liikmetele, on olnud juhtivaks küsimuseks. Sel aastal on vaatluse alla võetud Liivalaia tee ning püütud anda sellele tänava mõõde.
Kursusest võtsid osa 4. kursuse arhitektid, 1. kursuse urbanistid ning 2. kursuse graafilised disainerid.
Juhendajad: Raul Kalvo, Tõnis Savi, Daniel Kotsjuba

24. mail kell 10 @C401 3. kursuse erialastuudio KOOLIHOONE (ENERGY&AUTOMATION)
Energy&Automation stuudio pakub välja tuleviku koolimaja konseptsioone, mis on energiatõhusad, keskkonnasõbralikust materjalist ja modulaarsed, võimaldades paindlikku ja õpetlikku haridusruumi.
Juhendajad: Sille Pihlak, Siim Tuksam, Bernhard Sommer, Galo Patricio Asan Moncayo, Adam Orlinski

SISEARHITEKTUUR

13.mail kell 9.00 @A100 (1. korruse avatud ala)
Esimese kursuse BSA18 tööde hindamine:
* Erialaprojekt Väikeehitis: Väikeobjekti kursuse raames töötasid tudengid b210 arhitektide juhendamisel välja metsas ööbimise ruumilisi lahendusi.  Milline peaks olema magamisvõimalust pakkuv tüüpprojekt, mis sobiks väga erinevatesse Eesti metsadesse, kus asuvad RMK puhkeplatsid?
* Joonistamine 2 (Juhendaja Kristjan Holm)
* Üldkompositsioon 2 (Juhendaja Vello Liiv)

14.mail kell 9.00 @A100 (1. korruse avatud ala)
Teise kursuse BSA17 tööde hindamine:
* Erialaprojekt Toit: Uurides ja kogedes erinevaid toitumisega seotud kontseptsioone, loovad tudengid tuleviku toitlustusvisioone (Juhendajad Kätlin Kangur, Ott Kangur, Maru Maarja Metspalu, Ville Jehe, Hannes Praks)
* Vormiõpetus (Juhendajad Martin Melioranski, Larissa Kondina-Sokolova, Lembit-Kaur Stöör)
* Digitaalsed tehnikad (Juhendaja Johanna Jõekalda)
* Joonistamine 4 (Juhendaja Feliks Sarv)
* Erialaprojekt Haridusruum: Stuudio eesmärk oli märgata ja kaardistada tänaseid liikumismustreid koolis ja toimivaid füüsilist aktiivsust soosivaid lahendusi ning luua uusi või tänaseid tegevusi võimendavaid atraktsioone. (Juhendajad Hannes Praks, Mae Köömnemägi, Liivo Niglas, Ville Jehe)

Olete oodatud!

Kursus on suunatud tekstiilidisainist huvitatud õppijale, kes soovib väljuda argirutiinist ning täiendada oma teadmisi ja oskusi kas ametialaselt või avardada oma silmaringi uues põnevas valdkonnas. Samuti on see eelaastaks neile, kes soovivad omandada uue eriala Eesti Kunstiakadeemias ning saada eelnevate teadmiste ja oskuste omandamisega enesekindlust õpingutega alustamiseks (ka astudes magistriõppesse mõne teise eriala baasilt).

Moodulitest koosneva õppekava eesmärk on anda ülevaade kaasaegsetest materjalidest ja tehnoloogiatest tekstiilidisaini valdkonnas. Õppekava läbinu kombineerib tekstiilidisaini oskusi oma igapäevatöös, saavutades uudseid lahendusi. Õppekavas on olulisel kohal elektroonika- ja tehnoloogiakompetentside ja materjalide tundmise arendamine.

Osalejad saavad teadmisi uutest materjalidest, nende kasutamise võimalustest, aga ka tehnikatest ja tehnoloogiatest tekstiilimaailmas. Käsitletakse tekstiilidega seotud keskkonnaaspekte ning jagatakse oskusi disainiideede praktiliseks teostamiseks.

Põnevat avastamist pakuvad:

• Trükistuudio, kus läbitakse kangatrüki protsess, luues ise nii trükidisaini kui ka trükišabloonraami, katsetades erinevaid kangatrüki tehnikaid ning proovides keskkonnamõjudele reageerivaid pigmente
• Tulevikutekstiilide stuudios avaneb võimalus siduda tekstiili elektroonikaga, millega saab rõivaesemele või aksessuaarile anda uusi funktsioone ja nii visuaalseid kui ka taktiilseid omadusi
• Kasutades kangastelgedel või silmuskudumismasinatel eriefektiga materjale, annab see võimaluse luua 3D-tekstiile jpm

Õppekava läbinu:

• Tunneb mõningaid tekstiilmaterjale ja nende viimistlusi
• On sidunud elektroonikat ja tehnoloogiateadmisi tekstiiliga
• Teab tekstiilidega seotud keskkonnaaspekte
• On katsetanud kudumist kangastelgedel
• Oskab kasutada silmuskudumismasinat ja tunneb tehnikaid
• On kujundanud trükidisainiga toote prototüübi
• Oskab valmistada oma trükidisaini põhjal siiditrüki šablooni
• Tunneb kangatrükitehnikaid
• On saanud kogemuse toote prototüübi kavandamise ja teostamise protsessidest enda valitud tehnikate abil
• Oskab oma tööd visuaalselt ja tekstiliselt dokumenteerida ning esitleda

Omandatud teadmisi ja oskusi kasutades avaneb kursuse lõpus võimalus luua juhendajate kaasabil  oma toode kavandist valmis prototüübini. Lõpetuseks toimub juhendatud näidiste ja toodete pildistamine, et julgustada oma loomingut näitama ka internetikeskkondades visuaalset naudingut pakkuvate tootefotodega, mis aitaksid edasi anda selle funktsionaalset ideed ja materjalide ilu.

Kursus lõpeb arvestusega, mille sisuks on näituse/väljapaneku vormis tehtud tööde esitlus.

Arvestusele pääsemise eelduseks on kontakttundides osalemine vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse läbinule väljastatakse Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad on Kristi Kuusk (PhD), Aili Aamisepp (MA), Kerly Kaljuste (BA), Liisa Aid (MA), Piret Valk (MA), Frank Abner, Krista Leesi (MA), Svetlana Todurova (BA).

Sihtrühm: tekstiilidisainist huvitatud õppija, kes soovib täiendada oma teadmisi ja oskusi kas ametialaselt või avardada silmaringi uues põnevas valdkonnas. Huvilised, kes soovivad omandada uue eriala Eesti Kunstiakadeemias ning saada eelnevate teadmiste ja oskuste omandamisega enesekindlust õpingutega alustamiseks (ka astudes magistriõppesse mõne teise eriala baasilt)

Eeldused osalejale: keskharidus, eesti keel. 

Vaata õppekava siin.

Aeg: 16. oktoober 2019 – 13. mai 2020 kolmapäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia
Maht: 11 EAP / 286 akadeemilist tundi, millest 110 tundi on kontaktõpet ja 176 tundi iseseisvat tööd
Hind: 2100 eurot (võimalik tasuda kahes osas)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerun kursusele

ICOMOS Eesti koostöös Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia,
Tartu Ülikooli, Inimõiguste Instituudi ja Oslo Ülikooli Inimõiguste Keskusega korraldab 2.-6. mail rahvusvahelise seminari “Pärand ja kogukonna õigused”, kus käsitletakse kas ja kuidas arvestatakse omanike õigusi ning kaasatakse kogukondi . Koolitajate ja esinejate seas on rahvusvahelise pärandikaitse ja õiguste tippeksperdid Eestist, Norrast, Šveitsist, Argentiinast. Koolitus hõlmab sissevaadet inimõiguste küsimustele pärandikaitse kontekstis, Läänemeremaade ja Iirimaa juhtumianalüüse ning arutelu pärandobjektide üle.

Koolitus hõlmab inimõiguste kontseptuaalset analüüsi pärandikaitse kontekstis, Läänemere ja Iirimaa juhtumiuuringuid ning objektipõhist arutelu. „Kultuuripärandi väärtust on raske hinnata, sest sel on kogukondadele erinev tähendusväli. Kultuuripärandit kaitstes peame oskama leida tasakaalu erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste vahel“, ütles koolituse üks korraldajaid, ICOMOS Eesti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu.
Koolitusel käsitletakse, mis on tänapäeva digitaliseerinud ja teadmistepõhises ühiskonnas kultuuripärandi kaitse roll, kas kultuuripärandit on võimalik kaitsta selliselt, et see ei toimuks kellegi arvelt, kelle õigusi pärandi kaitse ikkagi tagab ning kuhu liigub kultuuripärandi kaitse. Koolituse raames toimub kaks avalikku seminari, kuhu ootame kõiki huvilisi.

2. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias avalik seminar „ Pärand ja Õigused“, mis keskendub kultuuripärandi ja kogukonna õigustele teoreetilisest perspektiivist.

5. mail toimub Palmse mõisas ja Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses avalik seminar „Pärandikogukondade kaasamine”, mis keskendub riigi, kogukonna ja üksikisikute vahelisele koostööle ja ülesannetele pärandi haldamisel. Seminari eesmärgiks on kogukonnakeskse pärandikaitse põhimõtete praktikasse viimine. Seminar lõppeb ühise aruteluringiga.

Koolitusele on oodatud pärandi kogukondade esindajad, pärandieksperdid, ametnikud ja kraadiõppurid. Tallinnas ja Lahemaa rahvuspargis toimuv koolitus on inglise keeles. Vajalik on eelnev registreerimine, kohti on piiratud arv.

Seminari kava

Osalemiseks on vajalik on registreerumine, tähtaeg 25.04.2019.

Lisainfo
Riin Alatalu, 5119439 riin.alatalu@artun.ee
Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee