Üritused

07.02.2022 — 21.01.2022

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

Esmaspäev 07 veebruar, 2022 — Reede 21 jaanuar, 2022

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2022

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Reede 21 jaanuar, 2022

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

26.01.2022

HÕS. EKA lõpetajate tagasiside seminar

suurem 49399525807_5e44d16371_c(1)

Üliõpilased, õppejõud, õppekava juhid, õpet toetavad spetsialistid ning juhtkond on oodatud HÕSile EKA lõpetajate tagasiside (2019–2021) esitlusele kolmapäeval, 26. jaanuaril 2022 kl 13–15 ruumis A501

Millest räägib tagasisides EKA vilistlane? Mida väärtustatakse ja milles saaksime paremaks? Kuidas ja mida tahavad selle peale öelda meie praegused üliõpilased?

Mida sellest õppida? Kuidas edasi?

Registreeru hiljemalt (vajalik suupistete planeerimiseks) 21. jaanuaril.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

HÕS. EKA lõpetajate tagasiside seminar

Kolmapäev 26 jaanuar, 2022

suurem 49399525807_5e44d16371_c(1)

Üliõpilased, õppejõud, õppekava juhid, õpet toetavad spetsialistid ning juhtkond on oodatud HÕSile EKA lõpetajate tagasiside (2019–2021) esitlusele kolmapäeval, 26. jaanuaril 2022 kl 13–15 ruumis A501

Millest räägib tagasisides EKA vilistlane? Mida väärtustatakse ja milles saaksime paremaks? Kuidas ja mida tahavad selle peale öelda meie praegused üliõpilased?

Mida sellest õppida? Kuidas edasi?

Registreeru hiljemalt (vajalik suupistete planeerimiseks) 21. jaanuaril.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

24.01.2022

Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 24. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele

Esmaspäev 24 jaanuar, 2022

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 24. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

15.12.2021

TAHVEL ft. EKA digitootedisain

EKA_FB
TAHVEL ft. EKA
ehk FB live ülekanne EKA digitootedisaini tudengite lahendustest TAHVLI õppeinfosüsteemi arendamiseks kasutajate perspektiivist.

Õppeinfosüsteem TAHVEL on HARNO sõnul kirjeldatud järgmiselt: “Projekti eesmärk on muuta kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides õppetöö administreerimine efektiivsemaks, suhtlemine poolte vahel digitaalsemaks ja operatiivsemaks, loomaks eeldused tulevikus ühtse õppeinfosüsteemi kasutusele võtmiseks üle haridustasemete.” TAHVLI platvormi kasutuselevõtuga EKAs 2020. aastal on ilmnenud eelnevalt nimetatud toimingute puhul aga mitmeid puudujääke.

Võttes aluseks mõttetera “Kus viga näed laita, seal tule ja aita,” keskendus EKA digitootedisaini teise kursuse sügissemestri erialaprojekt just meile endile kõige lähedasema probleemi ehk TAHVLI arendamisega. Tudengid lõid kasutajate perspektiivist saadud sisendi põhjal õppeinfosüsteemile ettepanekumuudatused ja võimalikud kasutajasõbralikud lahendused õppejõudude, administratiivtöötajate ja tudengite vaatest.

Ülekanne on virtuaalselt vaadatav TAHVEL ft. EKA Facebooki ürituse lehel.

KAVA:
Sissejuhatus 5 min
/Tahvel õpilastele/
09:05–09:20 Aktuaalne esileht õpilasele
09:20–09:35 Tunniplaani kasutusmugavus
09:35–09:50 Õpitulemuste vaatamine
09:50–10:05 Kontaktinfo kättesaadavus
10:05–10:20 Vabaainete valimine
Paus 15 min
/Tahvel õppejõudele/
10:35–10:50 Hindamisprotokollide koostamine
10:50–11:05 Ruumide broneerimine ning haldamine õppejõule
11:05–11:20 Õppejõu tunniplaan kui tööriist, mitte andmebaas
11:20–11:35 Õppeinfo teenindamas õppejõudu, mitte vastupidi
11:35–11:50 Aineprogrammi lisamine
Lõppsõna 10 min

Tudengid: Ane Laande, Hanna Samantha Raidma, Helen Bender, Kelly Kaldra, Ingrid Tärk, Anna Kisseljova, Brigite Helena Sarapuu, Gerli Tamm, Martin McLean, Lauren Teimann.

Juhendaja: Kaspar Roost

Esitlused toimuvad eesti keeles.

Postitas Merilin Kuklas — Püsilink

TAHVEL ft. EKA digitootedisain

Kolmapäev 15 detsember, 2021

EKA_FB
TAHVEL ft. EKA
ehk FB live ülekanne EKA digitootedisaini tudengite lahendustest TAHVLI õppeinfosüsteemi arendamiseks kasutajate perspektiivist.

Õppeinfosüsteem TAHVEL on HARNO sõnul kirjeldatud järgmiselt: “Projekti eesmärk on muuta kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides õppetöö administreerimine efektiivsemaks, suhtlemine poolte vahel digitaalsemaks ja operatiivsemaks, loomaks eeldused tulevikus ühtse õppeinfosüsteemi kasutusele võtmiseks üle haridustasemete.” TAHVLI platvormi kasutuselevõtuga EKAs 2020. aastal on ilmnenud eelnevalt nimetatud toimingute puhul aga mitmeid puudujääke.

Võttes aluseks mõttetera “Kus viga näed laita, seal tule ja aita,” keskendus EKA digitootedisaini teise kursuse sügissemestri erialaprojekt just meile endile kõige lähedasema probleemi ehk TAHVLI arendamisega. Tudengid lõid kasutajate perspektiivist saadud sisendi põhjal õppeinfosüsteemile ettepanekumuudatused ja võimalikud kasutajasõbralikud lahendused õppejõudude, administratiivtöötajate ja tudengite vaatest.

Ülekanne on virtuaalselt vaadatav TAHVEL ft. EKA Facebooki ürituse lehel.

KAVA:
Sissejuhatus 5 min
/Tahvel õpilastele/
09:05–09:20 Aktuaalne esileht õpilasele
09:20–09:35 Tunniplaani kasutusmugavus
09:35–09:50 Õpitulemuste vaatamine
09:50–10:05 Kontaktinfo kättesaadavus
10:05–10:20 Vabaainete valimine
Paus 15 min
/Tahvel õppejõudele/
10:35–10:50 Hindamisprotokollide koostamine
10:50–11:05 Ruumide broneerimine ning haldamine õppejõule
11:05–11:20 Õppejõu tunniplaan kui tööriist, mitte andmebaas
11:20–11:35 Õppeinfo teenindamas õppejõudu, mitte vastupidi
11:35–11:50 Aineprogrammi lisamine
Lõppsõna 10 min

Tudengid: Ane Laande, Hanna Samantha Raidma, Helen Bender, Kelly Kaldra, Ingrid Tärk, Anna Kisseljova, Brigite Helena Sarapuu, Gerli Tamm, Martin McLean, Lauren Teimann.

Juhendaja: Kaspar Roost

Esitlused toimuvad eesti keeles.

Postitas Merilin Kuklas — Püsilink

08.12.2021

Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus veebis

211125_GDMA_openhouse-2021

Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus Zoomis
Kolmapäeval, 8. detsembril 2021 kell 17:00–18:00

Kutsume kõiki huvilisi Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna magistriõppe avatud uste päevale kolmapäeval, 8. detsembril kell 17:00–18:00 kohaliku aja järgi. Sündmusel on võimalik kuulda täpsemalt õppekava kohta, kohtuda tudengite ja õppejõududega ning küsida küsimusi.

**COVID-19 pandeemia tõttu toimub avatud uste sündmus veebis Zoomi vahendusel. Kui sa soovid üritusest osa võtta, siis palun leia allpool link, kus saad end registreerida. Link saadetakse e-meili teel sündmuse päeval.**

Palun registreeri siin: https://forms.gle/Gg2oMhenjNT9E4hz9

Postitas Sandra Nuut — Püsilink

Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus veebis

Kolmapäev 08 detsember, 2021

211125_GDMA_openhouse-2021

Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus Zoomis
Kolmapäeval, 8. detsembril 2021 kell 17:00–18:00

Kutsume kõiki huvilisi Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna magistriõppe avatud uste päevale kolmapäeval, 8. detsembril kell 17:00–18:00 kohaliku aja järgi. Sündmusel on võimalik kuulda täpsemalt õppekava kohta, kohtuda tudengite ja õppejõududega ning küsida küsimusi.

**COVID-19 pandeemia tõttu toimub avatud uste sündmus veebis Zoomi vahendusel. Kui sa soovid üritusest osa võtta, siis palun leia allpool link, kus saad end registreerida. Link saadetakse e-meili teel sündmuse päeval.**

Palun registreeri siin: https://forms.gle/Gg2oMhenjNT9E4hz9

Postitas Sandra Nuut — Püsilink

01.12.2021

ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss

ROHEKA 1-12-21 copy

1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.

Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.

AJAKAVA

11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor

11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht

12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss

Kolmapäev 01 detsember, 2021

ROHEKA 1-12-21 copy

1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.

Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.

AJAKAVA

11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor

11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht

12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

02.12.2021

Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim

David Sim, Soft City, Gehl_2

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim

Neljapäev 02 detsember, 2021

David Sim, Soft City, Gehl_2

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.11.2021

Avatud innovatsiooniloeng: Kadri Ukrainski

Kadri Ukrainski.c.bw
EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne-1

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud innovatsiooniloeng: Kadri Ukrainski

Esmaspäev 29 november, 2021

Kadri Ukrainski.c.bw
EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne-1

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

09.12.2021

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 9. detsembril 2021 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele

Neljapäev 09 detsember, 2021

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 9. detsembril 2021 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink