Üritused
03.02.2023
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
Reede 03 veebruar, 2023
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
07.02.2023 — 04.03.2023
Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis
MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume
Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.
Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.
Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.
Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.
Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.
Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea
Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.
Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17
Maret Sarapu isikunäitus “Vaba ja hoitud” Draakoni galeriis
Teisipäev 07 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023
MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume
Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.
Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.
Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.
Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.
Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.
Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea
Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.
Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17
01.02.2023 — 25.02.2023
Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis
Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023
Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.
Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.
Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn
Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset
Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.
Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn
Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)
Rohkem infot ja registreerimisvorm
Lisainfo:
www.linnagalerii.ee
Liitu ka meie uudiskirjaga:
—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4
Avatud T-R 11-17 ja L 11-14
tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee
Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis
Kolmapäev 01 veebruar, 2023 — Laupäev 25 veebruar, 2023
Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023
Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.
Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.
Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn
Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset
Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.
Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn
Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)
Rohkem infot ja registreerimisvorm
Lisainfo:
www.linnagalerii.ee
Liitu ka meie uudiskirjaga:
—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4
Avatud T-R 11-17 ja L 11-14
tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee
21.02.2023
EKA sensoorne disain: tunne, liigu, suhestu
EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni.
Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega.
Ajakava
10:30–10:45 – kohv
10:45–11:00 – tervitussõnad
11.00–11.30 – Oscar Tomico, ELISAVA Disaini- ja tehnikakool, Hispaania ja Eindhoveni tehnikaülikool, Holland
11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria
12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Oscar Tomico ja Verena Fuchsberger
moderaator: Nesli Hazal Oktay
12:30–14:00 – lõunapaus
14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi
14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada
15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat
moderaator: Arife Dila Demir
16:00–17:00 – EKA giidituur
Saatejuhid
Oscar Tomico on ELISAVA Disaini- ja Insenerikooli projekteerimisinseneri bakalaureuseõppe programmi juht ning interaktsioonide disainikvaliteedi uurimisrühma abiprofessor, töötades Eindhoveni Tehnikaülikooli Wearable Senses Lab’is. Praegused projektid keskenduvad tekstiilitööstusele ja kaasavad sidusrühmad projekteerimisprotsessi, et luua ülipersonaliseeritud nutikaid tekstiiliteenuseid pehmete kantavate esemete või pehmete interjööride kujul.
Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).
Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.
Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.
Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit
EKA sensoorne disain: tunne, liigu, suhestu
Teisipäev 21 veebruar, 2023
EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni.
Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega.
Ajakava
10:30–10:45 – kohv
10:45–11:00 – tervitussõnad
11.00–11.30 – Oscar Tomico, ELISAVA Disaini- ja tehnikakool, Hispaania ja Eindhoveni tehnikaülikool, Holland
11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria
12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Oscar Tomico ja Verena Fuchsberger
moderaator: Nesli Hazal Oktay
12:30–14:00 – lõunapaus
14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi
14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada
15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat
moderaator: Arife Dila Demir
16:00–17:00 – EKA giidituur
Saatejuhid
Oscar Tomico on ELISAVA Disaini- ja Insenerikooli projekteerimisinseneri bakalaureuseõppe programmi juht ning interaktsioonide disainikvaliteedi uurimisrühma abiprofessor, töötades Eindhoveni Tehnikaülikooli Wearable Senses Lab’is. Praegused projektid keskenduvad tekstiilitööstusele ja kaasavad sidusrühmad projekteerimisprotsessi, et luua ülipersonaliseeritud nutikaid tekstiiliteenuseid pehmete kantavate esemete või pehmete interjööride kujul.
Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).
Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.
Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.
Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit
26.01.2023
Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga
Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.
Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.
Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?
Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?
Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?
Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/
Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga.
Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga
Neljapäev 26 jaanuar, 2023
Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.
Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.
Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?
Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?
Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?
Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/
Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga.
30.01.2023
Näituse ajalood ja dokumentatsiooni roll: alustades Ukraina kunstiajaloo kirjutamisega
Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Hübriidse ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav ka Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.
Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.
Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.
Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.
Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.
Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.
Näituse ajalood ja dokumentatsiooni roll: alustades Ukraina kunstiajaloo kirjutamisega
Esmaspäev 30 jaanuar, 2023
Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Hübriidse ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav ka Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.
Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.
Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.
Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.
Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.
Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.
17.01.2023
Raamatuesitlus EKAs teisipäeval, 17. jaanuaril kell 17:00-18:30 ruumis A-501
17. jaanuaril kell 17:00 toimub EKAs A-501 kirjastuse Rooftop Press äsja välja antud kahe kunstnikuraamatu – Jessie Bullivanti “Attached” ja James Prevetti “Things for Homes / Homes for Things” – esitlus. Raamatute autoritega vestleb Rooftop Pressi kirjastaja Tuukka Kaila. Vestlus toimub inglise keeles. Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib 16.-18.01 läbi meistriklassi “Isekirjastatud autoriraamat”.
Esitlusel on võimalik raamatuid ka endale soetada (“Attached” 18 eur ja “Things for Homes/Homes for Things” 27 eur – ainult sularahas).
Jessie Bullivant “Attached” sisaldab erinevate autorite tekste kunstnik Jessie Bullivanti (Austraalia/Soome) viimase kümne aasta rikkalikule kunstnikupraktikale. Teemade hulgas on immateriaalsete kunstiteoste säilitamine, ligipääs ja mäletamine; samuti on esile toodud nüansse, mis fotograafilise dokumentatsiooni käigus tihti kaotsi kipuvad minema. “Attached” pakub ülevaate kunstniku teostest ning ähmastab piire nii kunsti ja selle dokumenteerimise vahel kui ka traditsioonilise monograafia ja eksperimetaalse kunstnikuraamatu vahel.
Raamatu tekstide autorid: Brendan Barnett, Yvonne Billimore, David Bullivant, Freja Bäckman, Christo Crocker, Mitchel Cumming, Eric Demetriou, Paul Doornbusch, Beau Emmet, Mark Friedlander, Max Hannus, Tim Holmes, Lou Hubbard, Anthony Johnson, Mikko Kuorinki, Katie Lenanton, Minna Miettilä, Even Minn, Paul Moses, Anna Parlane, James Prevett, Georgia Robenstone, Geoff Robinson, Ainslie Templeton.
James Prevett “Things for Homes / Homes for Things”, välja antud koos TACO!’ga.
Kas skulptuur suudab kodustes tingimustes ellu jääda, ilma et ta muutuks millekski muuks, kodustatud objektiks – nagu uksestopper või mütsivarn? Trükis hõlmab vestlusi teemal, kuidas me suhestume sotsiaalses mõttes objektidega ja millised on sellest tõukuvad ruumisuhted.
Tekstide autorid: Annie May Demozay, Mat Jenner, Jennifer Powell, Vidha Saumya, Eetu Viren, Vilma Pimenoff, Henni Alava, Sven Claes, Deborah Frimpong, Michael Pleasance, Paul Seymour, Dani Tagen, Riordan Tyson, Karstein Volle, Leena Ylä-Lyly
Jessie Bullivant on Austraaliast pärit kirjanik ja kultuuritöötaja, kes elab Helsingis. Tema huvide fookuses on institutsioonid ja suhted. Bullivant on kaitsnud magistrikraadi Helsingi Kunstiakadeemias 2020 ning hetkel tegeleb ta loovuurimusega, mida toetab Kone Foundation (2022–2025).
Tuukka Kaila elab ja töötab Helsingis. Tema kunstnikupraktika fookuses on fotograafia ja kirjastamise valdkondade piiride laiendamine. Kaila on artist-run kirjastuse Rooftop Press kaasasutaja ning kunstnikuraamatute sündmuste sarja “Bookies” asutaja. Tema töid on eksponeeritud muuseumides ja galeriides Euroopas, USAs ja Hiinas ning tema töid on näiteks Kiasma, Soome Rahvusraamatukogu ja Helsingi Kunstimuuseumi kogudes.
James Prevett kombineerib objekte, sündmusi, teksti ja videot, tehes seda tihti skulpturaalses võtmes. Kunstnik läheneb skulptuurile kui viisile eksperimenteerida nii isikliku kui kollektiivse mõtte ja kehade piirialadel. Ta on oma teoseid eksponeerinud Ühendkuningriigis, Soomes, Tais, USAs, Austrias ja Brasiilias; samuti kuulus Prevett meeskonda, kes esindas Suurbritanniat Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2006. a. Prevettile omistati 2021. aasta. Linnamo auhind. Tema teoseid leidub Kiasma Soome Rahvusgalerii kogus ning arvukates erakogudes. Kunstnik elab ja töötab Helsingis ning töötab skulptuuriosakonna õppejõuna Helsingi Kunstiakadeemias (Uniarts).
Raamatuesitlus EKAs teisipäeval, 17. jaanuaril kell 17:00-18:30 ruumis A-501
Teisipäev 17 jaanuar, 2023
17. jaanuaril kell 17:00 toimub EKAs A-501 kirjastuse Rooftop Press äsja välja antud kahe kunstnikuraamatu – Jessie Bullivanti “Attached” ja James Prevetti “Things for Homes / Homes for Things” – esitlus. Raamatute autoritega vestleb Rooftop Pressi kirjastaja Tuukka Kaila. Vestlus toimub inglise keeles. Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib 16.-18.01 läbi meistriklassi “Isekirjastatud autoriraamat”.
Esitlusel on võimalik raamatuid ka endale soetada (“Attached” 18 eur ja “Things for Homes/Homes for Things” 27 eur – ainult sularahas).
Jessie Bullivant “Attached” sisaldab erinevate autorite tekste kunstnik Jessie Bullivanti (Austraalia/Soome) viimase kümne aasta rikkalikule kunstnikupraktikale. Teemade hulgas on immateriaalsete kunstiteoste säilitamine, ligipääs ja mäletamine; samuti on esile toodud nüansse, mis fotograafilise dokumentatsiooni käigus tihti kaotsi kipuvad minema. “Attached” pakub ülevaate kunstniku teostest ning ähmastab piire nii kunsti ja selle dokumenteerimise vahel kui ka traditsioonilise monograafia ja eksperimetaalse kunstnikuraamatu vahel.
Raamatu tekstide autorid: Brendan Barnett, Yvonne Billimore, David Bullivant, Freja Bäckman, Christo Crocker, Mitchel Cumming, Eric Demetriou, Paul Doornbusch, Beau Emmet, Mark Friedlander, Max Hannus, Tim Holmes, Lou Hubbard, Anthony Johnson, Mikko Kuorinki, Katie Lenanton, Minna Miettilä, Even Minn, Paul Moses, Anna Parlane, James Prevett, Georgia Robenstone, Geoff Robinson, Ainslie Templeton.
James Prevett “Things for Homes / Homes for Things”, välja antud koos TACO!’ga.
Kas skulptuur suudab kodustes tingimustes ellu jääda, ilma et ta muutuks millekski muuks, kodustatud objektiks – nagu uksestopper või mütsivarn? Trükis hõlmab vestlusi teemal, kuidas me suhestume sotsiaalses mõttes objektidega ja millised on sellest tõukuvad ruumisuhted.
Tekstide autorid: Annie May Demozay, Mat Jenner, Jennifer Powell, Vidha Saumya, Eetu Viren, Vilma Pimenoff, Henni Alava, Sven Claes, Deborah Frimpong, Michael Pleasance, Paul Seymour, Dani Tagen, Riordan Tyson, Karstein Volle, Leena Ylä-Lyly
Jessie Bullivant on Austraaliast pärit kirjanik ja kultuuritöötaja, kes elab Helsingis. Tema huvide fookuses on institutsioonid ja suhted. Bullivant on kaitsnud magistrikraadi Helsingi Kunstiakadeemias 2020 ning hetkel tegeleb ta loovuurimusega, mida toetab Kone Foundation (2022–2025).
Tuukka Kaila elab ja töötab Helsingis. Tema kunstnikupraktika fookuses on fotograafia ja kirjastamise valdkondade piiride laiendamine. Kaila on artist-run kirjastuse Rooftop Press kaasasutaja ning kunstnikuraamatute sündmuste sarja “Bookies” asutaja. Tema töid on eksponeeritud muuseumides ja galeriides Euroopas, USAs ja Hiinas ning tema töid on näiteks Kiasma, Soome Rahvusraamatukogu ja Helsingi Kunstimuuseumi kogudes.
James Prevett kombineerib objekte, sündmusi, teksti ja videot, tehes seda tihti skulpturaalses võtmes. Kunstnik läheneb skulptuurile kui viisile eksperimenteerida nii isikliku kui kollektiivse mõtte ja kehade piirialadel. Ta on oma teoseid eksponeerinud Ühendkuningriigis, Soomes, Tais, USAs, Austrias ja Brasiilias; samuti kuulus Prevett meeskonda, kes esindas Suurbritanniat Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2006. a. Prevettile omistati 2021. aasta. Linnamo auhind. Tema teoseid leidub Kiasma Soome Rahvusgalerii kogus ning arvukates erakogudes. Kunstnik elab ja töötab Helsingis ning töötab skulptuuriosakonna õppejõuna Helsingi Kunstiakadeemias (Uniarts).
23.01.2023 — 26.01.2023
Lõputööde kaitsmised 2022/2023. õa (jaanuar)
Kaitsmiste ajakava:
24.01.2023 kell 10:00, ruumis A501
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA
24.01.2023 kell 11:00, ruumis C101.1
Meediagraafika (vene) BA
26.01.2023 kell 10:00, ruumis A101
Animatsioon (eesti, inglise) BA, MA
Kunst BA
Kaasaegne kunst MA
Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2022/23. õa (jaanuar)
Lõputööde kaitsmised 2022/2023. õa (jaanuar)
Esmaspäev 23 jaanuar, 2023 — Neljapäev 26 jaanuar, 2023
Kaitsmiste ajakava:
24.01.2023 kell 10:00, ruumis A501
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA
24.01.2023 kell 11:00, ruumis C101.1
Meediagraafika (vene) BA
26.01.2023 kell 10:00, ruumis A101
Animatsioon (eesti, inglise) BA, MA
Kunst BA
Kaasaegne kunst MA
Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2022/23. õa (jaanuar)
08.02.2023
EKA doktoriõppe infotund
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
Registreeri end infotundi SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
EKA doktoriõppe infotund
Kolmapäev 08 veebruar, 2023
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
Registreeri end infotundi SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
03.02.2023
Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele
EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub reedel, 3. veebruaril 2023 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN.
Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril ning kestab kuni 6. märtsini 2023. Lisainfo vastuvõtu kohta.
Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele
Reede 03 veebruar, 2023
EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub reedel, 3. veebruaril 2023 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN.
Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril ning kestab kuni 6. märtsini 2023. Lisainfo vastuvõtu kohta.