Üritused

06.03.2020

IxD.ma pop-up näitus: Hands=On

Screenshot 2020-03-04 at 12.52.49

 

Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/

Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

IxD.ma pop-up näitus: Hands=On

Reede 06 märts, 2020

Screenshot 2020-03-04 at 12.52.49

 

Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/

Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

04.03.2020

Vabade kunstide ühisseminar: neurokoreograafia

neurokoreograafia

Ühisseminaris tutvustavad külalised, kuidas on jõutud sellise nähtuseni nagu neurokoreograafia ja millised on olnud eelnevad katsetused. Üheskoos publikuga viiakse läbi neurokoreograafia eksperiment nr 5 ning arutatakse tuleviku üle. Seminar toimub kolmapäeval kell 16:00 ruumis A501.

Neurokoreograafia eksperiment analüüsib võimalusi, kuidas kunsti vastuvõtja kehaline kogemus saab olla osa kunstiteose sünnist. Mis juhtub siis, kui kunstiteos ei allu kunstnikule, vaid flirdib publikuga juba enne valmimist? Mida pakub antud olukord kunstnikule, kunstipublikule ja kunstile?

Liis Vares on vabakutseline koreograaf, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna külalisõppejõud, EKA Kaasaegse kunsti magistrant.

Taavet Jansen on kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest. Tema doktoritöö uurimisteema on kunsti ja teaduse koostöö metodoloogia arendamine Tallinna Ülikoolis. Ta on kunsti ja tehnoloogia võrgustiku MIMproject üks asutajatest.

Aleksander Väljamäe on Neurotheatre Collective’i vedaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur ja õppejõud, ning kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Vabade kunstide ühisseminar: neurokoreograafia

Kolmapäev 04 märts, 2020

neurokoreograafia

Ühisseminaris tutvustavad külalised, kuidas on jõutud sellise nähtuseni nagu neurokoreograafia ja millised on olnud eelnevad katsetused. Üheskoos publikuga viiakse läbi neurokoreograafia eksperiment nr 5 ning arutatakse tuleviku üle. Seminar toimub kolmapäeval kell 16:00 ruumis A501.

Neurokoreograafia eksperiment analüüsib võimalusi, kuidas kunsti vastuvõtja kehaline kogemus saab olla osa kunstiteose sünnist. Mis juhtub siis, kui kunstiteos ei allu kunstnikule, vaid flirdib publikuga juba enne valmimist? Mida pakub antud olukord kunstnikule, kunstipublikule ja kunstile?

Liis Vares on vabakutseline koreograaf, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna külalisõppejõud, EKA Kaasaegse kunsti magistrant.

Taavet Jansen on kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest. Tema doktoritöö uurimisteema on kunsti ja teaduse koostöö metodoloogia arendamine Tallinna Ülikoolis. Ta on kunsti ja tehnoloogia võrgustiku MIMproject üks asutajatest.

Aleksander Väljamäe on Neurotheatre Collective’i vedaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur ja õppejõud, ning kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

04.03.2020

Olof Olssoni infokomöödia “Driving the Blues Away”

1582903932-Olof_Megahard_ed

Mis ühendab Tobleronet Bill Gatesi, vesivoodite, apelsinimahla, Coca-Cola, Neitsi Maarja ja Immanuel Kantiga? Olof Olsson kutsub meid kaasa oma humoorikale ja meeliavardavale “infotainment” retkele.

“Driving the Blues Away” on infokomöödia, mis kihutab läbi erinevate teemade nagu kunstiajalugu, šokolaad, koolajoogid, personaalsed arvutid, filosoofia ja teoloogia. Kuskil tee peal leiame end romantilises melodraamas, kus Olofi tulevase abikaasa võrgutab Delhi Indira Gandhi lennujaama tax-free kaupluses ultrakuulus tarkvaraettevõtja. Kogu lugu on äkitselt seotud hoopis Olofi väänatud keelearmastusega: „Meie keel ja maailm pole alati üksteise külge üks ühele ühendatud. See on segadus ja see ajab meid närvi. Aga see on üks naljakas segadus.”

Olof Olsson on 1960. aastatel alguse saanud tšarterturismi tulem – tema hollandlasest ema ja rootslasest isa kohtusid Mallorcal. Nooruses on Olof tegelenud nii ajakirjanduse, dokumentaalfotograafia kui ka keemiatehnoloogiaga ning töötanud raadiodiskorina. Pärast keeleõpinguid, tõlketeooria ja filosoofiaõpinguid õppis Olof vabasid kunste Konstfackis Stockholmis ja Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis.
1992-2007 tegi Olof peamiselt kontseptuaalset kunsti. Alates 2007. aastast on Olof keskendunud sõnalistele etteastetele – loengutele, kõnedele ja infokomöödiatele.

Olof Olssoni “Driving the Blues Away” toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Olof Olssoni infokomöödia “Driving the Blues Away”

Kolmapäev 04 märts, 2020

1582903932-Olof_Megahard_ed

Mis ühendab Tobleronet Bill Gatesi, vesivoodite, apelsinimahla, Coca-Cola, Neitsi Maarja ja Immanuel Kantiga? Olof Olsson kutsub meid kaasa oma humoorikale ja meeliavardavale “infotainment” retkele.

“Driving the Blues Away” on infokomöödia, mis kihutab läbi erinevate teemade nagu kunstiajalugu, šokolaad, koolajoogid, personaalsed arvutid, filosoofia ja teoloogia. Kuskil tee peal leiame end romantilises melodraamas, kus Olofi tulevase abikaasa võrgutab Delhi Indira Gandhi lennujaama tax-free kaupluses ultrakuulus tarkvaraettevõtja. Kogu lugu on äkitselt seotud hoopis Olofi väänatud keelearmastusega: „Meie keel ja maailm pole alati üksteise külge üks ühele ühendatud. See on segadus ja see ajab meid närvi. Aga see on üks naljakas segadus.”

Olof Olsson on 1960. aastatel alguse saanud tšarterturismi tulem – tema hollandlasest ema ja rootslasest isa kohtusid Mallorcal. Nooruses on Olof tegelenud nii ajakirjanduse, dokumentaalfotograafia kui ka keemiatehnoloogiaga ning töötanud raadiodiskorina. Pärast keeleõpinguid, tõlketeooria ja filosoofiaõpinguid õppis Olof vabasid kunste Konstfackis Stockholmis ja Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis.
1992-2007 tegi Olof peamiselt kontseptuaalset kunsti. Alates 2007. aastast on Olof keskendunud sõnalistele etteastetele – loengutele, kõnedele ja infokomöödiatele.

Olof Olssoni “Driving the Blues Away” toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

21.02.2020 — 22.02.2020

Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”

poster_small

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

 

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

 

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”

Reede 21 veebruar, 2020 — Laupäev 22 veebruar, 2020

poster_small

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

 

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

 

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

20.02.2020

Hasso Krull esitleb raamatut “Imelihtne tulevik”

kaas.cdr

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Hasso Krull esitleb raamatut “Imelihtne tulevik”

Neljapäev 20 veebruar, 2020

kaas.cdr

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

14.02.2020

Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” tulemuste esitlus

lõpetamata linn 6 sem

Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.

“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.

Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.

Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.

Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?

Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.

Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.

Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” tulemuste esitlus

Reede 14 veebruar, 2020

lõpetamata linn 6 sem

Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.

“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.

Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.

Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.

Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?

Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.

Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.

Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.

Postitas Triin Männik — Püsilink

27.02.2020

EKA avatud uste päev 2020

pallid2_0x0_acf_cropped

EKA avatud uste päev toimub 27. veebruaril 2020 EKA uues majas, aadressil Põhja pst 7.

Märgi päev kalendrisse, sest EKA lahtiste uste päev toimub taas ning sel korral oled oodatud meie uude majja – siin kohtuvad traditsioonilised oskused ja tulevikutehnoloogiad! Tutvuda saab EKAs õpetatavate erialadega, toimuvad kohtumised tudengite ja õppejõududega. Lisaks on avatud meie mitmekülgsed stuudiod ja töökojad, kus toimuvad põnevad töötoad, millega saab esimese kogemuse, kuidas oleks EKAs õppida. Samuti on üle maja väljas tudengitööde näitused, mis tutvustavad, mille kallal meie üliõpilased just praegu töötavad.

Lisainfo peagi.

Tere tulemast!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

EKA avatud uste päev 2020

Neljapäev 27 veebruar, 2020

pallid2_0x0_acf_cropped

EKA avatud uste päev toimub 27. veebruaril 2020 EKA uues majas, aadressil Põhja pst 7.

Märgi päev kalendrisse, sest EKA lahtiste uste päev toimub taas ning sel korral oled oodatud meie uude majja – siin kohtuvad traditsioonilised oskused ja tulevikutehnoloogiad! Tutvuda saab EKAs õpetatavate erialadega, toimuvad kohtumised tudengite ja õppejõududega. Lisaks on avatud meie mitmekülgsed stuudiod ja töökojad, kus toimuvad põnevad töötoad, millega saab esimese kogemuse, kuidas oleks EKAs õppida. Samuti on üle maja väljas tudengitööde näitused, mis tutvustavad, mille kallal meie üliõpilased just praegu töötavad.

Lisainfo peagi.

Tere tulemast!

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

14.01.2020

EKA Design Showcase esitleb värskeimat tulevikudisaini

showcase-2020
showcase-2020
showcase 2020

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna tudengid esitlevad parimaid ettevõtluskoostöö tulemusi teisipäeval, 14. jaanuaril 2020 algusega kell 15 EKA suures saalis. Tudengid tutvustavad edumeelsete ettevõtete probleemipüstitustest tõukunud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioone ning valmislahendusi. Oodatud on kõik tulevikudisaini huvilised!

Registreerimine

Üritus Facebookis

EKA disainiteaduskonna ja Design & Technology Futures (TalTechi ja EKA ühisõppekava) pakutavad lahendused näitavad tulevikusuundi ringmajanduses (Bolt), muusika striimimisäppide funktsionaalsuses (Spotify), haiglaruumide inimsõbralikumaks muutmises (PERH), kosmonautide riietuses (Šveitsi kosmosekeskus, Igluna 2020), inimese soovidele ja vajadustele hõlpsasti adapteeritavates mööblilahendustes (Tvilum), autistlike laste emotsioonide väljendamist toetavates teraapiavahendites (Porkuni) jpm.

Disaini ja ettevõtluspäeva avaettekande teeb E-riigi Akadeemia Sihtasutuse asutaja ja nutika valitsemise programmijuht Linnar Viik, kes räägib teemal “Innovatsioon – tegusõna, mitte nimisõna.”

Ajakava
15.00 Avasõnad
Kristjan Mändmaa (Disainiteaduskonna dekaan) ja Martin Pärn (EKA ja TalTech ühisõppekava Design & Technology Futures, õppekava juht)

15.10 Linnar Viik “Innovation – verb, not noun”

15.30 – 16.30 Kaheksa projekti tutvustus
– Smart Clothing for Moon Habitat. Swiss Space Center, Igluna 2020, D&TF
– Modular Clothing System for Lunar Habitat. Swiss Space Center, Igluna 2020, D&TF
– Mindful Listening in Spotify. Spotify + IxD
– TalTech Library: Advisory. TalTech Library + D&TF
– Re-thinking TalTech library. TalTech Library + D&TF
– Terve ruum /Healthy room. PERH + Product design
– Banners for Reidi tee promenade. Port of Tallinn + Graphic design
– Tallinn Pattern Buildings. Faculty of Architecture

16.30 – 16.50 kohvipaus

16.50 – 18.15 Kaheksa projekti tutvustus ja kokkuvõtted
– Vessels for Transition, Exploring Circular Economy for Bolt
Bolt + IxD;
– Aruna Clothing (India) + Fashion design
– Tvilum + D&TF
– More than a piece of furniture. Tvilum + D&TF
– Ruum. Tvilum + D&TF
– NOOK. Tvilum + D&TF
– “Nest of Emotions”. Porkuni school + glass/textile design
– Viimsi bus stops and gates. Viimsi county + Product design

Kuulama on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased ettevõtjatest koostööpartnerid ning tulevikudisaini huvilised! Avalikud esitlused on inglise keeles.

Eesti Kunstiakadeemia tänab oma koostööpartnereid: Spotify, Bolt, Šveitsi kosmosekeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Sadam, TalTech, Harmet, Aruna Clothing, Tvilum, Porkuni, Viimsi Vallavalitsus.

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Lisainfo
Ingela Heinaste
Ettevõtlussuhete koordinaator
ingela.heinaste@artun.ee
5219187

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@artun.ee
6267111

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

EKA Design Showcase esitleb värskeimat tulevikudisaini

Teisipäev 14 jaanuar, 2020

showcase-2020
showcase-2020
showcase 2020

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna tudengid esitlevad parimaid ettevõtluskoostöö tulemusi teisipäeval, 14. jaanuaril 2020 algusega kell 15 EKA suures saalis. Tudengid tutvustavad edumeelsete ettevõtete probleemipüstitustest tõukunud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioone ning valmislahendusi. Oodatud on kõik tulevikudisaini huvilised!

Registreerimine

Üritus Facebookis

EKA disainiteaduskonna ja Design & Technology Futures (TalTechi ja EKA ühisõppekava) pakutavad lahendused näitavad tulevikusuundi ringmajanduses (Bolt), muusika striimimisäppide funktsionaalsuses (Spotify), haiglaruumide inimsõbralikumaks muutmises (PERH), kosmonautide riietuses (Šveitsi kosmosekeskus, Igluna 2020), inimese soovidele ja vajadustele hõlpsasti adapteeritavates mööblilahendustes (Tvilum), autistlike laste emotsioonide väljendamist toetavates teraapiavahendites (Porkuni) jpm.

Disaini ja ettevõtluspäeva avaettekande teeb E-riigi Akadeemia Sihtasutuse asutaja ja nutika valitsemise programmijuht Linnar Viik, kes räägib teemal “Innovatsioon – tegusõna, mitte nimisõna.”

Ajakava
15.00 Avasõnad
Kristjan Mändmaa (Disainiteaduskonna dekaan) ja Martin Pärn (EKA ja TalTech ühisõppekava Design & Technology Futures, õppekava juht)

15.10 Linnar Viik “Innovation – verb, not noun”

15.30 – 16.30 Kaheksa projekti tutvustus
– Smart Clothing for Moon Habitat. Swiss Space Center, Igluna 2020, D&TF
– Modular Clothing System for Lunar Habitat. Swiss Space Center, Igluna 2020, D&TF
– Mindful Listening in Spotify. Spotify + IxD
– TalTech Library: Advisory. TalTech Library + D&TF
– Re-thinking TalTech library. TalTech Library + D&TF
– Terve ruum /Healthy room. PERH + Product design
– Banners for Reidi tee promenade. Port of Tallinn + Graphic design
– Tallinn Pattern Buildings. Faculty of Architecture

16.30 – 16.50 kohvipaus

16.50 – 18.15 Kaheksa projekti tutvustus ja kokkuvõtted
– Vessels for Transition, Exploring Circular Economy for Bolt
Bolt + IxD;
– Aruna Clothing (India) + Fashion design
– Tvilum + D&TF
– More than a piece of furniture. Tvilum + D&TF
– Ruum. Tvilum + D&TF
– NOOK. Tvilum + D&TF
– “Nest of Emotions”. Porkuni school + glass/textile design
– Viimsi bus stops and gates. Viimsi county + Product design

Kuulama on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased ettevõtjatest koostööpartnerid ning tulevikudisaini huvilised! Avalikud esitlused on inglise keeles.

Eesti Kunstiakadeemia tänab oma koostööpartnereid: Spotify, Bolt, Šveitsi kosmosekeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Sadam, TalTech, Harmet, Aruna Clothing, Tvilum, Porkuni, Viimsi Vallavalitsus.

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Lisainfo
Ingela Heinaste
Ettevõtlussuhete koordinaator
ingela.heinaste@artun.ee
5219187

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@artun.ee
6267111

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

15.01.2020

Avatud loeng sarjast “Rahvusvaheline laeng”: Anna Novikov

anna novikov

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad taas kuulama avatud loengute sarja „Rahvusvaheline laeng“: 15. jaanuaril kõneleb dr Anna Novikov teemal “Rahvus on uus must: isamaaline mood ja performatiivsus postkommunistlikes riikides”. Moeteadlasena on esineja täheldanud, et viimasel kümnendil ilmestab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia postsotsialistlike riikide moodi rahvusteülese trendina rahvusliku rõivastuspärandi aktualiseerumine, millel on side performatiivse rahvuslusega. Loengus uurib ta visuaalseid ja ideoloogilisi seoseid meedia, rõivastuse ning isamaalise moe ja isamaalisuse esitamise vahel selles regioonis. Avatud loeng leiab aset EKA ruumis A501 algusega 18:00.

Loengut täiendab seminar “”Minu keha on mu ruunipulk ja mu tätoveeringud räägivad minu lugu”: performatiivne enese-barbariseerimine digiajastul”, mis toimub 16. jaanuaril algusega kell 18:00 EKA ruumis A301. Seminar vaatleb laiemat trendi Lääne kultuuriruumis, kus liigse tsiviliseerituse vastukaaluks pöördutakse seni “barbaarsena” nähtud autentsuse suunas, olgugi see lähemal vaatlusel rekonstrueeritud või laenatud.
Dr Anna Novikov on pärit Iisraelist ning elab ja töötab Saksamaal Greifswaldis.  Ta uurib moe ühiskondlikku konteksti, näiteks uusrahvusluse tõusu Ida-Euroopas ja selle mõju moele ja identiteedile.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta kevadsemestril astuvad loengusarja raames üles veel The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Avatud loeng sarjast “Rahvusvaheline laeng”: Anna Novikov

Kolmapäev 15 jaanuar, 2020

anna novikov

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad taas kuulama avatud loengute sarja „Rahvusvaheline laeng“: 15. jaanuaril kõneleb dr Anna Novikov teemal “Rahvus on uus must: isamaaline mood ja performatiivsus postkommunistlikes riikides”. Moeteadlasena on esineja täheldanud, et viimasel kümnendil ilmestab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia postsotsialistlike riikide moodi rahvusteülese trendina rahvusliku rõivastuspärandi aktualiseerumine, millel on side performatiivse rahvuslusega. Loengus uurib ta visuaalseid ja ideoloogilisi seoseid meedia, rõivastuse ning isamaalise moe ja isamaalisuse esitamise vahel selles regioonis. Avatud loeng leiab aset EKA ruumis A501 algusega 18:00.

Loengut täiendab seminar “”Minu keha on mu ruunipulk ja mu tätoveeringud räägivad minu lugu”: performatiivne enese-barbariseerimine digiajastul”, mis toimub 16. jaanuaril algusega kell 18:00 EKA ruumis A301. Seminar vaatleb laiemat trendi Lääne kultuuriruumis, kus liigse tsiviliseerituse vastukaaluks pöördutakse seni “barbaarsena” nähtud autentsuse suunas, olgugi see lähemal vaatlusel rekonstrueeritud või laenatud.
Dr Anna Novikov on pärit Iisraelist ning elab ja töötab Saksamaal Greifswaldis.  Ta uurib moe ühiskondlikku konteksti, näiteks uusrahvusluse tõusu Ida-Euroopas ja selle mõju moele ja identiteedile.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta kevadsemestril astuvad loengusarja raames üles veel The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

13.01.2020

KVI uurimisseminar: Hilkka Hiiop ja Greta Koppel

Paulus-xray_2-1-809x1024

Esmaspäeval, 13. jaanuaril toimuval KVI uurimisseminaril kõnelevad Hilkka Hiiop ja Greta Koppel teemal “Tehniline kunstiajalugu ja võltsingud”. Seminar algab kell 14:00 EKA ruumis A302.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris tutvustab EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna professor Hilkka Hiiop tehnilisi uurimismeetodeid, mille kiire areng on viimastel kümnenditel oluliselt täiendanud kunstiteaduse võimalusi. Ta selgitab praktika põhjal, milliseid uuringuid on hetkel olemasolevate vahenditega võimalik teostada, missugust infot üks või teine aparaat või meetod annab ning mida on teadlastel sellise infoga peale hakata.
EKM Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel mõtestab tehniliste uurimisvõimaluste avardumist kunstiajaloolase vaatenurgast. Tema valmivat doktoritööd läbib konossöörliku ehk objektikeskse kunsti uurimismeetodi teema ning tema nägemuses on tehnilised uuringud osa tänasest konossöörlikust uurimismeetodist. Meetodi aluseks on kunstiteose lähivaatlus, see hõlmab kunstiteose visuaalset analüüsi, arhiiviallikate ülevaatamist ja tehnilisi uuringuid, mis aitavad kinnitada või ümber lükata eelnevast tehtud järeldusi. Koppel tõdeb, et kunstiekspertiis, atribueerimine on alati tõlgenduslik protsess: mida rohkem erinevaid uuringuid see hõlmab, seda tõeväärsem on tulemus. Ilma kunstiajaloolise ekspertiisita ei ole võimalik teoseid atribueerida, kuid kunstiekspertiis, mis ei hõlma tehnilisi uuringuid, ei tundu täna enam tõsiseltvõetav. Arutluse alla tulevad ka hiljuti Eesti Ekspressis kajastatud kaks juhtumit, mis tõstatavad küsimusi kunstieksperdi autoriteedist ja vastutusest, ekspertarvamuse ja eksperthinnangu olemusest ning naiivsest usust tehniliste uuringute lunastavasse jõusse.

Vt ka seminarist võrsunud vestlusringi Sirbis.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

KVI uurimisseminar: Hilkka Hiiop ja Greta Koppel

Esmaspäev 13 jaanuar, 2020

Paulus-xray_2-1-809x1024

Esmaspäeval, 13. jaanuaril toimuval KVI uurimisseminaril kõnelevad Hilkka Hiiop ja Greta Koppel teemal “Tehniline kunstiajalugu ja võltsingud”. Seminar algab kell 14:00 EKA ruumis A302.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris tutvustab EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna professor Hilkka Hiiop tehnilisi uurimismeetodeid, mille kiire areng on viimastel kümnenditel oluliselt täiendanud kunstiteaduse võimalusi. Ta selgitab praktika põhjal, milliseid uuringuid on hetkel olemasolevate vahenditega võimalik teostada, missugust infot üks või teine aparaat või meetod annab ning mida on teadlastel sellise infoga peale hakata.
EKM Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel mõtestab tehniliste uurimisvõimaluste avardumist kunstiajaloolase vaatenurgast. Tema valmivat doktoritööd läbib konossöörliku ehk objektikeskse kunsti uurimismeetodi teema ning tema nägemuses on tehnilised uuringud osa tänasest konossöörlikust uurimismeetodist. Meetodi aluseks on kunstiteose lähivaatlus, see hõlmab kunstiteose visuaalset analüüsi, arhiiviallikate ülevaatamist ja tehnilisi uuringuid, mis aitavad kinnitada või ümber lükata eelnevast tehtud järeldusi. Koppel tõdeb, et kunstiekspertiis, atribueerimine on alati tõlgenduslik protsess: mida rohkem erinevaid uuringuid see hõlmab, seda tõeväärsem on tulemus. Ilma kunstiajaloolise ekspertiisita ei ole võimalik teoseid atribueerida, kuid kunstiekspertiis, mis ei hõlma tehnilisi uuringuid, ei tundu täna enam tõsiseltvõetav. Arutluse alla tulevad ka hiljuti Eesti Ekspressis kajastatud kaks juhtumit, mis tõstatavad küsimusi kunstieksperdi autoriteedist ja vastutusest, ekspertarvamuse ja eksperthinnangu olemusest ning naiivsest usust tehniliste uuringute lunastavasse jõusse.

Vt ka seminarist võrsunud vestlusringi Sirbis.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink