Üritused

21.11.2023

Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”

cover-image

Ilmunud on raamat Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”

Teisipäev 21 november, 2023

cover-image

Ilmunud on raamat Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.11.2023

Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre

Raamat_ja_Birgitte_Svarre_0362_LOW_bw
0N9A5790
0N9A5793
0N9A5796c
0N9A5797
0N9A5798
0N9A5800
0N9A5803
0N9A5807
0N9A5810
0N9A5811
0N9A5814
0N9A5820
0N9A5824

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

 

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

 

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

 

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre

Neljapäev 30 november, 2023

Raamat_ja_Birgitte_Svarre_0362_LOW_bw
0N9A5790
0N9A5793
0N9A5796c
0N9A5797
0N9A5798
0N9A5800
0N9A5803
0N9A5807
0N9A5810
0N9A5811
0N9A5814
0N9A5820
0N9A5824

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

 

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

 

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

 

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

24.11.2023

Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis

Plakat1920x800

24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.

Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.

Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.

Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.

Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.

Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis

Reede 24 november, 2023

Plakat1920x800

24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.

Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.

Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.

Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.

Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.

Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

27.10.2023

Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen

Sofi ja Miradonna

Performance “Elu ja surm”

Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.

Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui  füüsiliselt hõivavad.

Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.  

CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen

Reede 27 oktoober, 2023

Sofi ja Miradonna

Performance “Elu ja surm”

Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.

Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui  füüsiliselt hõivavad.

Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.  

CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.12.2023 — 17.12.2023

EKA jõuluturg 2023

EKA JÕULUTURG 2023_fb cover

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

 

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

 

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA jõuluturg 2023

Pühapäev 10 detsember, 2023 — Pühapäev 17 detsember, 2023

EKA JÕULUTURG 2023_fb cover

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

 

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

 

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

31.10.2023

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt?

HArjutus

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt?

Teisipäev 31 oktoober, 2023

HArjutus

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.10.2023

Hõimupäevade moevaatemäng “(K)ajad”

3 Kertu Kivisik photo Mark Raidpere
1 Eneken Johanson photo Kertin Vasser
Liike-kuvaukset HDW:lle
3 Kertu Kivisik photo Mark Raidpere
4 Stella Tukia photo Marin Sild
5 Zsofia Papp photo Balint Schneider

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

20.oktoobril leiab Hõimupäevade ametliku programmi raames aset moevaatemäng “(K)ajad”soome-ugri disainerite ning EKA moetudengite ühine fashion showcase, mis toob publiku ette traditsioonidest inspireeritud moedisaini paremiku alates Soomest ja Ungarist, Karjala ja Marimaani.
Värskeid vaateid pärandile saabub otse nii Helsingi kui Budapesti disianinädalalt kui Diesel Awardiga pärjatud disianerite sulest. Kaasa löövad meie partnerülikoolide Aalto ülikooli (Soome) ja Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli (Ungari) väljapaistvamad noored talendid. Lisaks esitletakse mitmete soome-ugri disainerite ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös ning professor Piret Pupparti eestvedamisel valminud moeteemalist Hõimukalendrit 2024.
Moevaatemängu ja kalendri eesmärk on näidata pärandkultuuri kaasajastamise võimalusi läbi moe, populariseerida soome-ugri disainerite ja meistrite loomingut ning seeläbi toetada traditsioonide tundmist. Projekti kunstiline juht Piret Pupparti sõnul on riiete näol tegu ühe rikkalikuma kaasavaraga minevikust ning etnograafiast inspireeritud moedisaini areng on üks olulisemaid kultuurilise jätkusuutlikuse näiteid. Fashion showcase on aga üks erakordne formaat, mis lubab publikul ka modellide vahele püünele astuda ning esemeid lähedalt silmitseda.
 
AD: Piret Puppart
Assistent: Maria Roosiaas
Ruumikujundus: Rio De Bie (Belgia)
Helimaastikud: Veri (Karjala), Leana Vapper ja Kulo Malva
Disainerid: Johanna Vainio ja Merja Seitsonen (vainio.seitsonen), Justus Kantakoski, Zsofia Papp, Natalja Lill, Darali Leli, Dina Andrejeva, Maria Roosiaas, Hanna Tiina Pekk, Kertu Kivisik, Jaagup Kaiv, Stella Tukia, Zsofia Papp.
Kalendri kujundus: Eva Sepping
Foto: Mark Raidpere (rõivaste disain: Kertu Kivisik)
Fenno-Ugria projektijuht: Janno Zõbin (janno@fennougria.ee
Projekti toetavad: Hõimurahvaste Programm, MTÜ Fennougria, EKA
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Hõimupäevade moevaatemäng “(K)ajad”

Reede 20 oktoober, 2023

3 Kertu Kivisik photo Mark Raidpere
1 Eneken Johanson photo Kertin Vasser
Liike-kuvaukset HDW:lle
3 Kertu Kivisik photo Mark Raidpere
4 Stella Tukia photo Marin Sild
5 Zsofia Papp photo Balint Schneider

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

20.oktoobril leiab Hõimupäevade ametliku programmi raames aset moevaatemäng “(K)ajad”soome-ugri disainerite ning EKA moetudengite ühine fashion showcase, mis toob publiku ette traditsioonidest inspireeritud moedisaini paremiku alates Soomest ja Ungarist, Karjala ja Marimaani.
Värskeid vaateid pärandile saabub otse nii Helsingi kui Budapesti disianinädalalt kui Diesel Awardiga pärjatud disianerite sulest. Kaasa löövad meie partnerülikoolide Aalto ülikooli (Soome) ja Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli (Ungari) väljapaistvamad noored talendid. Lisaks esitletakse mitmete soome-ugri disainerite ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös ning professor Piret Pupparti eestvedamisel valminud moeteemalist Hõimukalendrit 2024.
Moevaatemängu ja kalendri eesmärk on näidata pärandkultuuri kaasajastamise võimalusi läbi moe, populariseerida soome-ugri disainerite ja meistrite loomingut ning seeläbi toetada traditsioonide tundmist. Projekti kunstiline juht Piret Pupparti sõnul on riiete näol tegu ühe rikkalikuma kaasavaraga minevikust ning etnograafiast inspireeritud moedisaini areng on üks olulisemaid kultuurilise jätkusuutlikuse näiteid. Fashion showcase on aga üks erakordne formaat, mis lubab publikul ka modellide vahele püünele astuda ning esemeid lähedalt silmitseda.
 
AD: Piret Puppart
Assistent: Maria Roosiaas
Ruumikujundus: Rio De Bie (Belgia)
Helimaastikud: Veri (Karjala), Leana Vapper ja Kulo Malva
Disainerid: Johanna Vainio ja Merja Seitsonen (vainio.seitsonen), Justus Kantakoski, Zsofia Papp, Natalja Lill, Darali Leli, Dina Andrejeva, Maria Roosiaas, Hanna Tiina Pekk, Kertu Kivisik, Jaagup Kaiv, Stella Tukia, Zsofia Papp.
Kalendri kujundus: Eva Sepping
Foto: Mark Raidpere (rõivaste disain: Kertu Kivisik)
Fenno-Ugria projektijuht: Janno Zõbin (janno@fennougria.ee
Projekti toetavad: Hõimurahvaste Programm, MTÜ Fennougria, EKA
Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.10.2023

Daniel von Rüdigeri film „972 Breakdowns“

Filmilinastus 972 Breakdowns EKA_FHD_keraamika avatud loengud1

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Daniel von Rüdigeri film „972 Breakdowns“

Esmaspäev 23 oktoober, 2023

Filmilinastus 972 Breakdowns EKA_FHD_keraamika avatud loengud1

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

18.10.2023

ROHEKA: EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemused 2021-2023

roheka 18.10.23

18. oktoobril toimub 2023/24. õppeaasta esimese ROHEKA, mille raames tutvustab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse kolme viimase aasta (2021-2023) võrdlust, seejuures keskendudes eelkõige viimasele, 2023. a. küsitlusele. 

Käsitletakse transporti, sh EKAsse saabumise kaugust ja sagedust, lähetustel käimiste sagedust, liiklusvahendeid ja paikasid, samuti jäätmete liigiti kogumist, jäätmete tekke koguseid EKAs inimese kohta nii igapäevaselt kui ürituste raames, paberi jt materjalide kasutust, digiprügi kustutamise aktiivsust, kraanivee eelistamist pudelijookide asemel, toiduga seotud eelistusi, valgustuse ja seadmete väljalülitamise harjumusi. Lisaks saab teada, millised olid kõige populaarsemad keskkonnahoidlikud teod ning milliseid ettepanekuid tehti, et muuta EKA veelgi jätkusuutlikumaks.

Lisaks keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustusele teeb seekord lühikese ettekande ka EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar, kes annab ülevaate Transform4Europe raames külastatud Saarlandi ülikooli jätkusuutlikkusest, kus ta tutvustas EKA süsiniku jalajälge ja õppehoone energiatõhususe plaane rahvusvahelisele publikule.


Sündmus toimub aulas, kantakse otse üle ka EKA TVs ja kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.


ROHEKA on 2021. a sügisel alguse saanud jätkusuutliku mõtteviisi üritustesari, mille eesmärgiks on tõsta EKA kogukonna teadlikkust kestlikust arengust ja keskkonnahoidlikust eluviisist ning rakendada neid teadmisi EKA igapäevases töö- ja õppetegevuses.

Lisainfo: Johanna Vahtra, johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA: EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemused 2021-2023

Kolmapäev 18 oktoober, 2023

roheka 18.10.23

18. oktoobril toimub 2023/24. õppeaasta esimese ROHEKA, mille raames tutvustab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse kolme viimase aasta (2021-2023) võrdlust, seejuures keskendudes eelkõige viimasele, 2023. a. küsitlusele. 

Käsitletakse transporti, sh EKAsse saabumise kaugust ja sagedust, lähetustel käimiste sagedust, liiklusvahendeid ja paikasid, samuti jäätmete liigiti kogumist, jäätmete tekke koguseid EKAs inimese kohta nii igapäevaselt kui ürituste raames, paberi jt materjalide kasutust, digiprügi kustutamise aktiivsust, kraanivee eelistamist pudelijookide asemel, toiduga seotud eelistusi, valgustuse ja seadmete väljalülitamise harjumusi. Lisaks saab teada, millised olid kõige populaarsemad keskkonnahoidlikud teod ning milliseid ettepanekuid tehti, et muuta EKA veelgi jätkusuutlikumaks.

Lisaks keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustusele teeb seekord lühikese ettekande ka EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar, kes annab ülevaate Transform4Europe raames külastatud Saarlandi ülikooli jätkusuutlikkusest, kus ta tutvustas EKA süsiniku jalajälge ja õppehoone energiatõhususe plaane rahvusvahelisele publikule.


Sündmus toimub aulas, kantakse otse üle ka EKA TVs ja kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.


ROHEKA on 2021. a sügisel alguse saanud jätkusuutliku mõtteviisi üritustesari, mille eesmärgiks on tõsta EKA kogukonna teadlikkust kestlikust arengust ja keskkonnahoidlikust eluviisist ning rakendada neid teadmisi EKA igapäevases töö- ja õppetegevuses.

Lisainfo: Johanna Vahtra, johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

26.10.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer

007 the Arch_photo BertDeBacker

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

 

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

 

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer

Neljapäev 26 oktoober, 2023

007 the Arch_photo BertDeBacker

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

 

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

 

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Postitas Tiina Tammet — Püsilink