EKA tähistab 105. sünnipäeva suure kahepäevase minifestivaliga, kus saavad kokku eksklusiivsed külalisloengud, ülemajaline näitus ning loomulikult pidu koos muusikaga.

Esimene päev on pühendatud teadmistele ning väikesele tagasivaatele kunstnikele, kes EKAs on sirgunud. Teisel päeval nimetatakse audoktoriks austatud professorid Griselda Pollock ja Reinhold Martin. Minifestivali lõpetab loomulikult pidu. Hoia üritusel silm peal, sest just siit leiad info nii loengutest, peost kui ka näitusest.

Kutsetega osalema on oodatud kogu tänane EKA koolipere, vilistlased, EKA tegevusse panustanud sõbrad. Kui mingil põhjusel kutse sinuni ei jõudnud, palun kirjuta mart.vainre@artun.ee.

EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna vilistlastele suunatud töötuppa “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis” saab registreerida SIIN.

KAVA

30. oktoober
12:00 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
13:00 Uue helistuudio avamine ruumis B306
14:00 – 15:30 Audoktor prof Reinhold Martin avatud loeng “Order and Disorder: Knowledge, Society, and Architecture”, ruumis A101
15:30 EKA muuseumi näituse „Algusaegadest tänasesse: 1+1“ avamine II korruse aatriumis
16:00 – 17:30 Audoktor prof Griselda Pollock avatud loeng “From Alain Resnais’s Van Gogh (1948) to Julian Schnabel’s At Eternity’s Gate (2018): Why are we still Loving Vincent (2017)?”, ruumis A101
18:00 – 21:00 EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna tasuta töötuba vilistlastele “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis”

31. oktoober
14:30 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
16:00 aktus ja audoktorite promoveerimine (kutsetega)
18:00 vastuvõtt (kutsetega)
19:00–01:00 pidu (avatud kõigile!)

GALERII
19:00 Duo Ruut
20:00 DJ Heidy Purga
21:00 EKA DJ’d — Maarin Ektermann, Holger Loodus, Mihkel Ilus, Kristjan Mändmaa

STSENOGRAAFIA STUUDIO B304
21:30 Andres Lõo
22:30 Luurel Varas
23:30 Pavliuk & Mys

Vaata ka üritust Facebookis.

Neljapäeval, 17.10.2019 kell 17.30 avavad Silvia Sosaar & Hanno Soans Hobusepea galeriis näituse „Akadeemia spordiklubi”.

Publikut kaasava kunstinäituse ajaks muudetakse galerii avatud treeningsaali keskkonnaks, kus igaühest võib saada elav skulptuur. Õhtuti kell 17.30‒18.30 toimuvad kohapeal juhendatud treeninguid, mille kava on inspireeritud jõusaali ringtreeningust (Silvia) ja kick-boxing aeroobikast (Hanno). Lisaks toimub pühapäeviti kell 12.30‒13.30 mängutund kummikeksu ja turnimispuuga (Silvia). Kõik treeningud on tasuta. Kaasa võtta vahetusjalanõud!

Vajaliku eelhäälestusena on soovitav läbi lugeda järgnev tekst: „Mängus on distsiplineeritud keha, mängus on masinlik keha ühtlases rütmilises liikumises. Venitus-pingutus, tõmme-lüke. Ja tsükkel on täis. Veelkord. Ja uuesti. Me liigume siiski, aga üksnes kohapeal. Kiirenev hingamine otsib oma rütmi. Kui see paigas, ei tule kontraktsioonidel lõppu. Treeningsaalimuusika? Jah! Ent sisimas on taustaks verekohin peas ja hingamise hääl, mis märgib selles hetkes ainukordsena kogetud tegelikkust. Hääl, mis pole ei märk, mis kaldub tähistaja suunas, ega mask, mis seda varjab. Hingamine pole otsustamise küsimus, see on iseenese sunnismaiseim tasand. Väljahingamist tuleb jälgida, sisse hingame me ise. Kui kopsud kõnelevad on see puhas kohalolu! Tähendustest vabastavad kordused dikteerivad serontoniinitaset ajus ja piimhappetaset lihastes, mõte libiseb kergelt tegelikkuse pinnal ja otsib valule ja monotoonsusele aseaineid. See on viis olla siin, olla olemas, olla kaasatud. See on viis ennast iseenesesse unustada: jooksutrenažööri aeroobsesse protsessi, ringtreeningu pingetsüklitesse, kick-boxing’ut mimikeerivasse kehadistsipliini.”.

Hanno Soans on tuntud eelkõige kunstiteadlase ja teoreetikuna. Koos Anders Härmiga on ta üks olulisemaid oma põlvkonna kunsti mõtestajaid. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kunstiteaduse eriala magistriõppe aastal 2003 ja jätkab hetkel õpinguid EKA doktorikoolis kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal. Aastatel 1999‒2008 töötas Hanno Soans Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina. Kunstnikuna esineb näitustel alates 1997. aastast, sooloesinemistele lisaks on kuulunud kunstirühmitusse Stiilne Viisnurk (koos Anders Härmi, Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedaniku ja Japser Zoovaga).

Silvia Sosaar on lõpetanud EKA fotograafia osakonna bakalaureuse kraadiga aastal 2017, samast aastast jätkab ta magistriõpinguid EKA kaasaegse kunsti õppekaval. Silvia Sosaar on kirjastuse ;paranoia asutajaliige, esinenud performance’itega aastast 2014 ja rühmanäitustel (mh Umbrella Gruppi näitused) aastast 2015. Silvia Sosaari eelmine isiknäitus „Teadvusetu patsient“ toimus 2019. aasta kevadel EKA fotoosakonna vitriingaleriis ja EKKM’i kohvikus.

„Akadeemia spordiklubi” Hobusepea galeriis on avatud kuni 4. novembrini. Galerii on näituse ajal avatud K-E kl 12.00‒19.00.

Saame koos piinlikkusest üle! Kohtumiseni „Akadeemia spordiklubis”!

Konsultant-treener Kadi Hunt, muusikaline kujundus Kiwa, graafiline disain Martin Rästa.

Koostööpartnerid: G-floors, Valge Kuup, KRK Jõusaalid, Red Dot.

Tänud: Andre Joosep Arming, Pierre Bourdieu, Aksel Haagensen, Tõnu Narro, Olesja Semenkova, Mauno Saari, Jaak Soans, Silva ja Aare Sosaar, Reimo Võsa-Tangsoo.

EKA kuraatoriõppe teise kursuse magistrandid kutsuvad kunstnikke 21. oktoobril kell 19.00 ARSi majas asuvasse LvlUp! videomängude muuseumi (Pärnu mnt 154), et tutvuda sealse Lõputu elu galerii ja meie kureeritava näituse projektiga. Õhtu jooksul viime läbi kunstnikuvestluse muuseumi ühe asutaja Camille Laurelliga ning kuraatorite tiim tutvustab lähemalt tulevaks jaanuariks galeriisse planeeritud näitust.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et meie projekti idee lähtub traditsioonilisest Arkaadia kui kättesaamatu loodusliku ideaali kontseptsioonist ja selle seostest maastikuga. Eesmärgiks on tegeleda Arkaadia müüdi tänapäevaste eluvormide ja maastiku tähenduslikkusega, heita pilk maastiku ja inimese vahelistele suhetele meie kaasaegses kontekstis ning uurida Arkaadiat kui metafoori. Mõned küsimused, mis meid sütitavad on näiteks kuidas tänapäeval visualiseerida loodusega harmoonias elamist ja arkaadiapärast maastikku? Kas Arkaadia saab eksisteerida (vaid) ilma inimese sekkumiseta? Milline on kultuuriliste representatsioonide roll maastiku kogemises? Milline roll on maastikul videomängudes? Millistes vormides elab traditsiooniline Arkaadia müüt edasi tänapäeval?

Kunstnikega, keda teema kõnetab, loodame teha näitusel koostööd ja jääme ootama Teie projektipakkumisi! Olete muidugi oodatud ka lihtsalt meeldivat õhtut veetma – tutvumise ja vestlemise kõrvale pakume veidi süüa ja juua, lisaks saab interaktiivses LvlUp! muuseumis mängida ka videomänge. Oodatud on EKA üliõpilased, kuid võite kaasa kutsuda ka sõpru, keda võiks antud teema huvitada. Kuraatoriteks on Magdaleena Maasik, Kleer Keret Tali, Maria Ravaev, Olesja Semenkova, Laura Elisabeth Konsand ja Brigit Arop.

Üritus toimub inglise keeles!

Palume võimalusel oma tulekust teada anda.

Kaasmõtlejaid tervitades
Magdaleena, Kleer, Maria, Olesja, Laura ja Brigit

1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.

Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.

Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.

Mektory kutsub Sind suurejoonelisele ringmajanduse häkatonile, mis toimub 18.-20. oktoobril Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses parimate mentorite ja ekspertide juhendamisel. See on Sinu võimalus kohtuda mõttekaaslastega, lahendada ettevõtete reaalseid probleeme ning võita lahedaid auhindu! Kohal on Reet Aus, Kristo Elias, Mihkel Tamm (Pillirookõrs) ja ringmajanduse eksperdid.

Häkatoni lõpus valib rahvusvaheline žürii välja 10 ideed, keda ootavad kasvu ja skaleerimise töötoad Soomes ja Riias ning Tehnopoli poolt korraldatud kiirendiprogramm Eestis.

MIKS OSALEDA HÄKATONIL?
– Võimalus kohtuda mõttekaaslaste ja teiste inspireerivate inimestega, kellest võivad saada Sinu eluaegsed sõbrad või tulevased äripartnerid.
– Ringmajandus on jätkusuutliku ettevõtluse tulevik. Saad teada, mida vajad selles valdkonnas edasi liikumiseks ja reaalsete tuleviku väljakutsete lahendamiseks.
– Tööta 48 tundi nagu start-up Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Tutvu meie ainulaadse 270- kraadise Videal ScreenX panoraamsaali ja uue Innovatsiooni HUBiga.

KUIDAS OSALEDA?
Täida lühike registreerimisvorm enda koha kindlustamiseks SIIN. Kohtade arv on piiratud!
Enne häkatoni on tulekul ka ringmajanduse aruteluõhtu. Ole infoga kursis ning jälgi ÜRITUSE või MEKTORY Facebooki lehte!

PS! Häkaton toimub inglise keeles.

Küsimuste korral kirjuta: kaisa.hansen@taltech.ee

Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Kesk-Läänemere Interreg Programm 2014-2020).

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

Sel reedel, 20. septembril saavad Eesti Arhitektuurikeskuses kokku arhitektid, disainerid, puitmajatootjad ja digiehituse eksperdid, et leida uudseid lahendusi senistele kitsaskohtadele Eesti puitmaja sektori arengus.

Ürituse ellu toojateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurikeskus. Koostöös Garage48-ga valmistatakse üritusel ette ideed, mida Future of Wood arendusnädalavahetusel juba esmasteks prototüüpideks ehitada.

“Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on tõsta ehitussektori tootlikkust ning kõige mõjuvamad vahendid selleks on ehitusprotsessi digitaliseerimine ja võimalikult paljude tegevuste viimine platsilt tehasesse. Viimase osas on puitmajade sektor tubli teenäitaja, mida ilmestab juba ligi kümme aastat kestnud järjepidev tootmis- ja ekspordimahtude kasv. Järgmise arenguhüppe saavutamise eelduseks on riigi ja sektori tihe koostöö – antud üritus on hea võimalus seda koostööd edendada.
“Future of Wood” häkatoni eelüritusel tahame konkretiseerida need kitsaskohad, mis takistavad tehastes toodetud majade arengut Eestis. Loodame sellest üritusest saada häid ideid, mida saaksime juba 4. oktoobril algaval häkatonil prototüüpida või mõne muu tegevuse raames lahendama hakata,” kommenteerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar.

Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp sõnul on ehitussektor killustatud ning selle parandamiseks peab muutuma nii haridussüsteem kui ka tööstus ning tarneahelad. “Eelkõige on tarvis praegused ressursinõudlikud ja keskkonda kahjustavad ehitustehnoloogiad ja -meetodid asendada loodussõbralike ja jätkusuutlike alternatiividega. Puit on äärmiselt sobilik materjal, millele abil vähendada Eesti ehitussektori süsinikujalajälge. Selleks näeme vajadust välja töötada puidupõhine teenuse- ja tarneahel hoonete kavandamisest, tootmise ja halduseni. ”

Kitsaskohtade leidmisele ja ideedega töötamisele aitavad kaasa mentorid Eesti Kunstiakadeemiast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning ettevõtetest nagu Harmet, Welement ja Kodasema. Päeva modereerib Startup Estonia juht Maarika Truu.

Lisainfo ja üritusele registreerumine.

Kadri Kõivik
Garage48 Future of Wood projektijuht
kadri@garage48.org
+37256698471

Pühapäeval, 22. septembril kell 10–17 toimub EKA ümbruses Autovaba päev, mille raames suletakse mootorsõidukitele liikumiseks Nunne tänav (Toompuiestee kuni Suur-Kloostri tn), Põhja pst (Suurtüki tn kuni Kesk-Kalamaja tn) ja Kopli tn (Vana-Kalamaja tn-Kotzebue tn).

See tähendab, aga jalakäijate ja uut tüüpi sõidukite pidu – selleks puhuks toome EKA õppehoone ette meie tootedisaini osakonnas valmistatud tõukerataste prototüübid ja mudelid, mida saavad kõik huvilised huvilistele vaadata ja proovida. Näitus on avatud kell 11–15.

Juhendaja Heikki Zoova sõnul on disaini mõõt inimene. “Tõukeratta funktsioon, konstruktsioon ja ehitus on hästi nähtav, arusaadav ja tema väärtus kasutaja poolt kiiresti mõõdetav. Nendel põhjustel on tootedisaini tudengite üks esimene erialaülesanne aastate jooksul olnud tõukeratas. Sel ajal toimunud märkimisväärne muutus tõukside disainis ja kasutuses paistab teravalt silma linna- ja meediapildis. Lihtne laste mänguasi on muutunud laia sihtgrupi kõrgtehnoloogiliseks liikumisvahendiks ja digitaalset platvormi kasutavaks ärimudeliks, mis nõuab oma osa linnaruumis ja seniste liikumisreeglite ümbervaatamist. Ilmnenud uued probleemid sisaldavad disainitudengitele ülesannet ja võimalusi ka uuteks lahendusteks. Selliseid katsetusi on näha näiteks elektrisõiduki mudelites, kus lisaks tehnilisele funktsionaalsusele tegeletakse ka teenuse ja kasutajaliidese disainiga,” ütles EKA tootedisaini tunnustatud õppejõud Heikki Zoova.

Samuti toimub autovaba päeva raames kell 13 kaks uue õppehoone ekskursiooni, üks eesti ja teine vene keeles.

20. ja 21. septembril kell 19 näeb Narvas NART kunstiresidentuuri saalis EKA animatsiooni osakonnas valminud filmide valikprogramme.

Kahel õhtul linastuvad programmid annavad ülevaate animatsiooni osakonnas 12. aasta jooksul valminud animafilmidest alustades esimestest ja lõpetades nende kõige värskemate paladega.

Kahel päeval viibivad Narvas ka animatsiooni osakonna esimeste kursuste tudengid, kes osalevad dokumetaalanimatsiooni töötoas, mida viivad läbi Ksenja Okhapkina ja Priit Tender. Okhapkina on eesti/vene viimaste aastate edukaim dokumentalist, kes võitis hiljaaegu Karlovy Vary filmifestivali peapreemia dokfilmi kategoorias. Tema film “Surematu” on valitud eesti Oscari-kandidaadiks.

Programmid

Multikultiki 1 ehk Light My Fire

20. septembril kell 19

Valik Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas valminud animafilmidest aastatest 2007 – 2017.

Multikultiki 2 ehk Sweet Sweat

21. septembril kell 19

Valik Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas valminud animafilmidest aastatest 2015 – 2019.

Vaata animatsiooni osakonna filme ka meie Vimeo lehel.