Üritused

3. septembril kell 17.00 toimub EKA galeriis Dolores Hoffmanni freskoga “Hommik” seotud üritus Õhtu “Hommikuga”. Sõna saavad: näituse tegijad, fresko autor, tema õpilased ja kaasteelised, sh. prototüüpidena teosesse paigutatud sõbrad ning põlvkonnakaaslased.

Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18.30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm “Jagatud valgus”, filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.

Augusti alguses avatud näituse Rahutu “Hommik” keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo “Hommik”. Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professori Hilkka Hiiopi sõnul on tore, et fresko on jõudnud ringiga tagasi EKA-sse: “Freskopannoo “Hommik” oli Dolores Hoffmanni lõputöö. Ta oli EKA tudeng ja hiljem ka pikka aega õppejõud ning nüüd olid EKA tudengid need, kes seda freskot Rahu kinos lahti võtsid ja teisaldasid.”

Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise üle.

Näitust Rahutu “Hommik” saab EKA galeriis külastada 7. septembrini.

EKA galerii on avatud T–R kell 12–18. Veel selle aasta sees pakub galerii kunstihuvilistele avastamiseks kolme uut näitust. Septembris on galerii Tallinna arhitektuurbiennaali näituse ‘Kole loeb ka’ päralt, mis näitab rahvusvaheliste arhitektuuriülikoolide tudengite kõige otsingulisemaid projekte. Oktoobris võõrustab galerii EKA vabade kunstide magistrante, kes lähtuvad mõistest enesehool ja väljendavad seda läbi erinevate meediumite, mille kaudu loodav sümbioos toob esile kõnealuse sõnaühendi tähenduslikku mitmekesisust. Novembris saab galeriis näha EKA kaasaaegse kunsti õppekava magistrandi Marta Vaariku isikunäitust.

Täiendav info:
Hilkka Hiiop
hilkka.hiiop@artun.ee
56 577 980

Reedel, 23. augustil kell 15.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid EKA esisel haljasalal Põhja puiesteel puuriidast inspireeritud ja puidust ehitatud varjualuse, mis pakub võimalust tänavamelu eest peitudes ümbritsevat jälgida. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sünnist. Objekt jääb linnakodanikele ja külalistele järele proovimiseks kuni 4. oktoobrini, misjärel kolitakse see Lahemaale, kuhu on viidud ka kõik varasemate aastate varjualused.

Varjualune RIIT on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus ellu viidud projekt – varjualuse kavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud EKA arhitektuuritudengite õppeülesanne, mis kestab läbi kogu esimese õppeaasta.

Puidust installatsiooni sisse tekib erineva pikkusega puitprusside kasutamise tõttu põnev avade ja peidupaikadega liigendatud ruum. Varjualust iseloomustab ka teatud vabadus: selle üksikuid detaile ja fragmente võib asendada, ilma et teose üldilme sellest oluliselt muutuks. Varjualune kerkis EKA ette kaheksa päevaga, ehitusmeeskonda kuulus 15 arhitektuuritudengit.

Tänavuse varjualuse idee autori, teise kursuse arhitektuuritudengi Johann Ortin Õuna sõnul lähtub objekti idee sellest, et varjualuse ruumi loomiseks kasutatav puit on asetatud ühes suunas. “Lähtepunktiks oli argiobjekt, millele muidu väga tähelepanu ei pöörata – tavaline puuriit. Materjali ladumise suund annab ruumile liikuvust ja elu, valitud tehnika laseb luua peidupaiku ja tekitada avatud alasid,” selgitas Õun.

TULE AVAMA!

Date: September 9-12 / 5 pm–8 pm

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A301

Lecturer: Ewa Domanska

This series of seminars is based on the assumption that today art can offer the historian (as well as anthropologists, archaeologists, literary scholar, etc.) theoretical inspiration, and even an epistemological paradigm and a research program of knowledge building. Interesting cognitive models, research categories, and representations of reality can be derived from the analysis of works of art. Following Susan Sontag’s statement that “each work of art gives us a form or paradigm or model of knowing something, an epistemology,” I would claim that analysis of various types of art objects, performances and activities might help us to build an inclusive knowledge of the past.  Such knowledge would be more appropriate for the planetary condition than offered, for example, by history understood as a specific approach to the past that emerged within the Greco-Judeo-Christian tradition and carries a stigma as a colonial enterprise. Thus art participates in the struggle for the epistemic justice, commenting on the problem of “epistemological dependency” of non-western scholars, and criticizing Western cognitive (artistic) imperialism. It is an important force in the development of an emergent paradigm that is post-anthropocentric, post-Western, post-secular and post-global (planetary/ cosmic).

Contemporary art is a great laboratory for the testing of various kinds of future. If indeed there is a need for realistic, responsible (local or micro) utopias in the world today, they might be developed with the help of various ways of knowing (the world). This would include not only humanities, social sciences as well as life sciences and Earth Sciences (“radical interdisciplinarity”) – which is to say, Western type of knowledge, but also include indigenous ways of knowing. The question arises as to whether the historian and the artist can offer a more positive (affirmative) scenario of the future?

Registration

The seminar is open to PhD students.

Registration is open until 01.09.2019. Max group size is 15.

Registration form

Readings (readings will be sent after registration)

• Doris Bachmann-Medick, Cultural Turns. New Orientations in the Study of Culture, trans. Adam Blauhut, Berlin: De Gruyter, 2016.
• Bruno Latour and Timothy M. Lenton, “Extending the Domain of Freedom, or Why Gaia Is So Hard to Understand.” Critical Inquiry, vol. 45, no. 3, Spring 2019: 659-680.
• Ariella Azoulay, “Potential History: Thinking through Violence”.Critical Inquiry, vol. 39, no. 3, Spring 2013.
• Rosi Braidotti Rosi, “Powers of Affirmation: Response to Lisa Baraitser, Patrick Hanafin and Clare Hemmings.” Subjectivity, vol. 3, no 2, 2010: 140–148.
• Ewa Domańska, “Affirmative Humanities”. Dějiny – teorie – kritika [Czech Republic], no. 1, 2018: 9-26.
• Ruth Lipschitz, Skin/ned Politics: Species Discourse and the Limits of “The Human” in Nandipha Mntambo’s Art. Hypatia, vol. 27, no. 3, August 2012: 546–566.
• Ann-Marie Tully, Becoming Animal: Liminal Rhetorical Strategies in Contemporary South African Art. Image & Text, vol. 17, 2011: 64-84.
• Kathy Charmaz, Constructing Grounded Theory: A Practical Guide Through Qualitative Analysis. Sage, 2006.

Program

 Monday, September 9

1. Paradigm shift in the contemporary humanities and social sciences

Tuesday, September 10

2. Prefigurative Art/Humanities

 Wednesday, September 11

3. Contemporary Art and the Future of History

Thursday, September 12

4. How to build a theory? [workshop]

Tänavused lõpuaktused toimuvad 20. juunil Eesti Kunstiakadeemia aulas (ruum A101, Põhja puiestee 7, Tallinn).

Kell 12 algab aktus disaini- ja kunstikultuuri teaduskondade ning doktorikooli lõpetajatele

ja kell 15 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajatele.

Reedel, 21. juunil algusega kell 9.30 tutvustame EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kevadsemestri uurimistöö tulemusi. Sel korral oli uuringute fookuses arvutuslike vahendite kasutamine ruumiloomes; EKA uurimisgrupi tulemusi esitlevad arhitektid, linnaplaneerijad ja teadlased Damiano Cerrone, Raul Kalvo ning Renee Puusepp. Lisaks tutvustab Tallinna Linnaplaneerimise Amet samal sündmusel kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Esitlus toimub 4. korruse aatriumis.

AJAKAVA:
9.30 Avasõnad – Toomas Tammis
9.45-10.00 Tallinna kesklinna üldplaneeringu protsessi tutvustus – Endrik Mänd ja Jaak-Adam Looveer
10.00-10.30 projekti “metaLINN” tutvustus, Damiano Cerrone
10.30-10.45 kohvipaus
10.45-11.00 projekti “Arvutamata linn” tutvustus – Renee Puusepp
11.00-11.30 Andmetest aetud linnaplaneerimine, Damiano Cerrone (inglise keeles)
11.30-12.00 Liikumisandmete salvestamine, Raul Kalvo ja Johannes Aasmäe
12.00-13.00 Tallinna mustermajad, Renee Puusepp

Kevadsemestri otsiti uurimistöös võimalust näidata, kuidas saaks linna andmete abil senisest paremini planeerida, ning keskenduti kolmele küsimusele:

• Damiano Cerrone ja Panu Lehtovuori juhtimisel katsetati, kuidas visualiseerida Tallinna avalikke ruumiandmeid, et pealinna linnaruumialased otsused muutuksid tavakodanikele kergemini mõistetavaks ja professionaalidele kasulikuks abivahendiks.
• Raul Kalvo juhitud töögrupp uuris pealinna jalakäijate liikumist linnaruumis – kuidas liikumisi kaasaegse tehnoloogia abil kaardistada ning kogutud andmeid tõhusalt ja ülevaatlikult visualiseerida.
• Renee Puusepa juhitud töörühm küsis, milline võiks olla nn “uus Tallinna maja” ehk modulaarne puidust kortermaja, mis sobiks kergete kohendustega nii kesklinnale kui ka linnasüdamest väljaspool asuvatele uusarendustele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tutvustab sündmusel Tallinna kesklinna üldplaneeringu alusuuringu tulemusi. Pealkirja “metaLINN” kandva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui aktiivses kasutuses on kesklinna erinevad piirkonnad täna ning kuidas see on seotud inimeste liikumiskäitumisega ja ruumi atraktiivsusega.

Kolmapäeval, 26. juunil 2019. a kell 12.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 8, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Düstoopiline Tallinn” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 20. juunist 11. augustini 2019.
Avamine toimub 19. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum).
Näituse eelretsensendid on dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Tulevik on käes, maailmalõpp on möödas. Inimkonna lugu on läbi, floora ja fauna on taas saanud takistamatult vohada mehitamata Maakeral. Järel on vaid fragmendid ajaloo silmapilgutusest, mis kätkes endas inimese elu ja tegu.

Need killud on tükikesed urbanistlikest maastikest, äratuntavad hooned ja arhitektuursed objektid paigas, mida nimetati kord Tallinnaks. Märgilise tähendusega hooned on võõrkehadena jäänud asfaldi seest kasvanud džunglisse. Tihedas, soises, uduses metsas on minetanud oma koha kunagised võimu ja mõju kehastused: Tallinna linnavalitsuse hoone, hotell Palace, Vene teater, Vabadussõja võidusammas, Jaani kirik ja Kunstihoone.

Näitus „Düstoopiline Tallinn“ koorub järk-järgult lahti. Kunstihoone galerii esimese saali üpris traditsiooniliselt vormistatud graafikasarja jutustus jätkub teise saali dioraamis – tulevikukoha ruumilises mudelis. Hämaras ja uduses ruumis leiab aset lavastus juhuslikult säilinud Kunstihoonest keset vesist maastikku. On tajutav Ruinenlust – varemete iha black-mirror’likus filmiõhustikus.

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Sageli esitleb ta oma loomingus argiseid autobiograafilisi lugusid, vahenditeks joonistamine, graafiline trükk, animatsioon ja installatsioon. Viimased isikunäitused olid „Lõksus“ (Draakoni galerii, 2017) ja „Rööprähkleja/Multitasking“ (Hobusepea galerii, 2015). Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuseõppe ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks „Kaasaegsed eesti naisgraafikud: identiteedid, meediumid ja omaruumid“.

Näituse kuraator: Siim Preimann

Kunstnik tänab: Ragnar Neljandi (Nukufilm), Roman Kuznetsov, (Linnateater), Mihkel Kivi, Juhan Vihterpal, Lauri Koppel (Ubu Noir), Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Elnara Taidre, Elo-Hanna Seljamaa, Jaak Tomberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

1. juunil avati Narva kunstiresidentuuris esmakordselt EKA TASE näitus! Näituse “Aksessuaaride väikeseeria” puhul on tegemist disainiteaduskonna magistrantide projektiga, mida on juhendanud Marta Moorats ja Aleksander Jakovlev. Ekspositsioon laiub residentuuri esimesel korrusel.

Osalesid kunstnikud: Anni Kivisto, Erle Nemvalts, Johanna Tamm, Kaisa Krusenberg, Oliver Kanniste, Anna-Liisa Hanni, Terje Meisterson, Ketlin Kuusing, Greete Rüütmann, Henri Kaarel Luht, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Andres Mäekallas, Rünno Kulver, Katrin Aasmaa, Kerttu Rannik, Anna Roomet, Siim Simmermann, Cathy Saarm, Maarika Karm, Kristiina Jeromans, Cärol Ott, Triin Tint, Vitali Valtanen, Anna Viik Archanjo.

Näitus jääb avatuks 16. juunini (K-R: 12.00-20.00; L-P: 12.00-18.00 ; E-T: Suletud)!

Avamise päeval astusid ettekannetega üles kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid Silvia Kurr, Michael Keerdo-Dawson, Sofya Safargalieva, Hazuki Okemoto ja Monireh Sadat Razavi Ganji, kelle juhendaja on Andres Kurg. Urbanistika erialalt tegid ettekanded Sean Tyler, Oskar Brohager Öhrling ja Anastassija Malkova, keda juhendas Maroš Krivy. See oli esmakordne võimalus kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning urbanistika osakondade tudengitele TASE näitusest osa võtta, kuna tekstiga töötamise formaat nõuab pigem ettekannete formaati vastupidiselt näitusele.

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.