Üritused

30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.

Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.

Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.

Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:

• Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
• Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
• Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
• Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
• Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
• „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
• „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
• Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.

Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi  „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.

Konverents “Varajane ja Hiline muusika” 17.–18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika Keskuses, Pühavaimu 9.

Kas nüüdismuusika on saanud vanaks ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kas helilooja  inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri ja mida tähendab ajalooline autentsus konservaatorile? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab ja kui hästi vananeb avangardmuusika?

Et arutada vana ja uue muusika seoste üle tänapäevases kultuurikontekstis ning mõista vanamuusika kultuuriloolist rolli, toimub 17. ja 18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika keskuses rahvusvaheline konverents. Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avame mineviku kunstipärandi tõlgendamise arutelu laiemal kultuuri- ja humanitaariaväljal.

Autentsuse ambivalentsusest konservaatori praktikas räägib EKA Kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop ning ajalooliste helikihtide materiaalsest kohalolust arhitektuuris ja ruumis EKA doktorant Andrus Laansalu. Diskussiooniküsimused puudutavad aga autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. “Konserveerimine tundub tänasel Eesti kultuuriväljal olevat üks vähem konservatiivseid valdkondi,” selgitas teemavalikuid EKA doktorant ja Eesti Nüüdismuusika keskuse arendusjuht Maria Hansar. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.

Konverentsi kava:

17. novembril kell 11.00–17.00 (eesti keeles)

Toomas Siitan             Uus ja vana – kiuslikud kategooriad

Jaan Ross                     Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud

Andrus Laansalu         Kas seinad kirjutavad muusikat?

Hilkka Hiiop                 Autentsuse ambivalentsus pärandihoius

Kerri Kotta                   Vana ja uus muusika “dissidentlike” muusikatena

Maarja Tyler                Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal

18. novembril kell 10.00–16.00 (inglise keeles)

Taavi-Mats Utt What Could We Learn from Original Early Music Instruments?

Andrew Lawrence-King Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance

Liisa Hõbepappel How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?

Taavi Kerikmäe  The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music

Halla Steinunn Stefánsdóttir Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments

Konverentsi esimesel õhtul kell 19.00 esitab legendaarne  ajalooliste keelpillide virtuoos  ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele. Teisel konserdiõhtul, 18. novembril kell 18 laotavad  meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli “Nordic Affect” liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe.  Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.

Info: www.eccm.ee

Piletid fientas ja piletilevis

Muusikalinna noortepiletid 70% tavahinnast soodsamad.

Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.

Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.

Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.

Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.

Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.

Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.

Performance “Elu ja surm”

Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.

Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui  füüsiliselt hõivavad.

Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.  

CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

18. oktoobril toimub 2023/24. õppeaasta esimese ROHEKA, mille raames tutvustab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse kolme viimase aasta (2021-2023) võrdlust, seejuures keskendudes eelkõige viimasele, 2023. a. küsitlusele. 

Käsitletakse transporti, sh EKAsse saabumise kaugust ja sagedust, lähetustel käimiste sagedust, liiklusvahendeid ja paikasid, samuti jäätmete liigiti kogumist, jäätmete tekke koguseid EKAs inimese kohta nii igapäevaselt kui ürituste raames, paberi jt materjalide kasutust, digiprügi kustutamise aktiivsust, kraanivee eelistamist pudelijookide asemel, toiduga seotud eelistusi, valgustuse ja seadmete väljalülitamise harjumusi. Lisaks saab teada, millised olid kõige populaarsemad keskkonnahoidlikud teod ning milliseid ettepanekuid tehti, et muuta EKA veelgi jätkusuutlikumaks.

Lisaks keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustusele teeb seekord lühikese ettekande ka EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar, kes annab ülevaate Transform4Europe raames külastatud Saarlandi ülikooli jätkusuutlikkusest, kus ta tutvustas EKA süsiniku jalajälge ja õppehoone energiatõhususe plaane rahvusvahelisele publikule.

ROHEKA on 2021. a sügisel alguse saanud jätkusuutliku mõtteviisi üritustesari, mille eesmärgiks on tõsta EKA kogukonna teadlikkust kestlikust arengust ja keskkonnahoidlikust eluviisist ning rakendada neid teadmisi EKA igapäevases töö- ja õppetegevuses.

Lisainfo: Johanna Vahtra, johanna.vahtra@artun.ee