Üritused
01.12.2015 — 05.12.2015
Eesti Kunstnikud osalevad art baselil miamis
Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.
Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.
Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.
Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
Lisainfo:
Kadri Laas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
kadri@ecadc.ee
56698720
Eesti Kunstnikud osalevad art baselil miamis
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Laupäev 05 detsember, 2015
Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.
Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.
Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.
Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
Lisainfo:
Kadri Laas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
kadri@ecadc.ee
56698720
01.12.2015 — 10.02.2016
Valga Gümnaasiumi kunstikonkurss
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.
Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.
Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.
Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.
Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.
Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.
Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.
Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
Valga Gümnaasiumi kunstikonkurss
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Kolmapäev 10 veebruar, 2016
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.
Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.
Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.
Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.
Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.
Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.
Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.
Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
30.11.2015 — 01.03.2016
EV100 kunstikonkurss “Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti”
Konkursi eelarve on 50 000€
Tegevused toimuvad aprill 2017 kuni detsember 2018
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga on hea meel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kuulutada kunstiprojektide konkurss “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.
2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.
Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?
Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon” ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?
Avatud konkursi formaat on kombineeritud rahvusvahelise kuratooriumi kokku pandud programmiga, mida saab ühendama online-platvorm, mis kajastab ja salvestab kõik suurprojekti tegevused 2017-2018. aasta lõpuni. Koostööprojekti eesmärk on vahetada rännete kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Alustada debatte rändamisest ja liikuda välja ammu elututeks kuulutatud keskustest senitundmatutele äärealadele jutustama, koguma ja vahetama lugusid visuaalkunsti meediumis. Eriti soositakse ettevõtmisi, mis on suunatud väljapoole keskustest, kus suheldakse kogukondadega, olgu see siis Tallinnas Kopli, Lasnamäe, Viljandi Paalalinn või Tartu Annelinn, Narva Kreenholm, Meenikunno raba või Pärnu Raeküla, televisioon või ajakiri.
“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.
Projektilt ootame:
1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,
2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks
3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist
4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu
5. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)
6. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).
Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:
projektikirjeldus (1-2 lk)
projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)
projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)
projekti tiimi lühitutvustus
projekti vastuvõtja kinnitus
Õiguslikud suhted:
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.
Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.
Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.
Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).
Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)
Küsimused ja täiendav info:
Rebeka Põldsam
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
rebeka@cca.ee
631 40 50
EV100 kunstikonkurss “Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti”
Esmaspäev 30 november, 2015 — Teisipäev 01 märts, 2016
Konkursi eelarve on 50 000€
Tegevused toimuvad aprill 2017 kuni detsember 2018
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga on hea meel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kuulutada kunstiprojektide konkurss “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.
2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.
Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?
Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon” ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?
Avatud konkursi formaat on kombineeritud rahvusvahelise kuratooriumi kokku pandud programmiga, mida saab ühendama online-platvorm, mis kajastab ja salvestab kõik suurprojekti tegevused 2017-2018. aasta lõpuni. Koostööprojekti eesmärk on vahetada rännete kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Alustada debatte rändamisest ja liikuda välja ammu elututeks kuulutatud keskustest senitundmatutele äärealadele jutustama, koguma ja vahetama lugusid visuaalkunsti meediumis. Eriti soositakse ettevõtmisi, mis on suunatud väljapoole keskustest, kus suheldakse kogukondadega, olgu see siis Tallinnas Kopli, Lasnamäe, Viljandi Paalalinn või Tartu Annelinn, Narva Kreenholm, Meenikunno raba või Pärnu Raeküla, televisioon või ajakiri.
“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.
Projektilt ootame:
1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,
2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks
3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist
4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu
5. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)
6. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).
Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:
projektikirjeldus (1-2 lk)
projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)
projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)
projekti tiimi lühitutvustus
projekti vastuvõtja kinnitus
Õiguslikud suhted:
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.
Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.
Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.
Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).
Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)
Küsimused ja täiendav info:
Rebeka Põldsam
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
rebeka@cca.ee
631 40 50
04.12.2015
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reede 04 detsember, 2015
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
01.12.2015 — 02.12.2015
KAS MAGISTRAAL VÕI…? Linnafoorum kutsub mõtestama Tallinna peatänavat
Tänavune Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? 1.-2. detsembril toimuv Linnafoorum annab avalöögi Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on kujundada Pärnu mnt südalinna poolsest lõigust ja Narva mnt algusest kaasaegne, 21. sajandile kohane linnaruum.
Täna on Tallinna peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse.
Euroopa ja maailma kogemus kinnitab, et julgete ja läbimõeldud muudatustega saab linnaruumi inimestele tagasi anda nii, et sellest võidavad kõik. Kaasaegne, inimestele loodud peatänav paneb elama teenindus- ja kaubanduspiirkonna, mille kaudu rikastub ja sünnib uus linnakultuur, inimestele tekib turvalisem ja tervislikum linnakeskkond.
Kes on need inimesed, kes peatänavat igapäevaselt kasutavad? Milline peaks olema üks tänapäevane euroopalik peatänav? Milline peaks olema Tallinna peatänav? Kas siin peaks olema mõnus jalutada? Millised sündmused võiksid seal aset leida? Kas vajame enam ruumi jalakäijatele? Kas peatänav tähendab varjulisi alleesid mõnusate istumiskohtadega, hästi toimivat ühistransporti koos kergliiklusega, või mõlemat? Kas jalgratas on tõsiseltvõetav alternatiiv autoliiklusele ja ühistranspordile? Kas peatänaval peab saama parkida? Kas autoliikluse vähendamine südalinnas on üldse mõistlik ja mõeldav?
Neile küsimustele otsib Peatänava projekt koos tallinlastega vastuseid umbes pooleteise aasta jooksul. Tallinna Peatänav on praktiliseks väljundiks kesklinna ja Vanasadama vahelise liikukmisruumi ümberkavandamise ja transpordisaaste vähendamise projektile.
Tänavuse Linnafoorumi eesmärk on poolteist päeva vältavate töötubade käigus vaadeldava ala mitmekülgne linnaehituslik mõtestamine, läbi arutamine ning ideede genereerimine, leidmaks laiapõhjalise konsensuse piirkonnale arhitektuurivõistluse läbiviimiseks.
Kutsume Teid Tallinna Peatänava Linnafoorumi töötoa tulemuste tutvustusele ning sellele järgnevale diskussioonile 2. detsembril kell 17.30 Arhitektuurikeskusesse (Põhja pst 27a).
Täiendav info:
Raul Järg
Eesti Arhitektuurikeskus
5112044
raul@arhitektuurikeskus.ee
Foto: Paco Ulman
KAS MAGISTRAAL VÕI…? Linnafoorum kutsub mõtestama Tallinna peatänavat
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Kolmapäev 02 detsember, 2015
Tänavune Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? 1.-2. detsembril toimuv Linnafoorum annab avalöögi Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on kujundada Pärnu mnt südalinna poolsest lõigust ja Narva mnt algusest kaasaegne, 21. sajandile kohane linnaruum.
Täna on Tallinna peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse.
Euroopa ja maailma kogemus kinnitab, et julgete ja läbimõeldud muudatustega saab linnaruumi inimestele tagasi anda nii, et sellest võidavad kõik. Kaasaegne, inimestele loodud peatänav paneb elama teenindus- ja kaubanduspiirkonna, mille kaudu rikastub ja sünnib uus linnakultuur, inimestele tekib turvalisem ja tervislikum linnakeskkond.
Kes on need inimesed, kes peatänavat igapäevaselt kasutavad? Milline peaks olema üks tänapäevane euroopalik peatänav? Milline peaks olema Tallinna peatänav? Kas siin peaks olema mõnus jalutada? Millised sündmused võiksid seal aset leida? Kas vajame enam ruumi jalakäijatele? Kas peatänav tähendab varjulisi alleesid mõnusate istumiskohtadega, hästi toimivat ühistransporti koos kergliiklusega, või mõlemat? Kas jalgratas on tõsiseltvõetav alternatiiv autoliiklusele ja ühistranspordile? Kas peatänaval peab saama parkida? Kas autoliikluse vähendamine südalinnas on üldse mõistlik ja mõeldav?
Neile küsimustele otsib Peatänava projekt koos tallinlastega vastuseid umbes pooleteise aasta jooksul. Tallinna Peatänav on praktiliseks väljundiks kesklinna ja Vanasadama vahelise liikukmisruumi ümberkavandamise ja transpordisaaste vähendamise projektile.
Tänavuse Linnafoorumi eesmärk on poolteist päeva vältavate töötubade käigus vaadeldava ala mitmekülgne linnaehituslik mõtestamine, läbi arutamine ning ideede genereerimine, leidmaks laiapõhjalise konsensuse piirkonnale arhitektuurivõistluse läbiviimiseks.
Kutsume Teid Tallinna Peatänava Linnafoorumi töötoa tulemuste tutvustusele ning sellele järgnevale diskussioonile 2. detsembril kell 17.30 Arhitektuurikeskusesse (Põhja pst 27a).
Täiendav info:
Raul Järg
Eesti Arhitektuurikeskus
5112044
raul@arhitektuurikeskus.ee
Foto: Paco Ulman
26.11.2015 — 28.02.2016
Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis
26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.
Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”
Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”
“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).
Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti
28.11.2015-28.02.2016
Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar
Kuraator: Carl-Dag Lige
Produtsent: Hannes Praks
Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment
Graafiline kujundus: Aadam Kaarma
Fotograaf: Renee Altrov
Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater
Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich
Lisainfo:
Triin Männik
Näituse kommunikatsioon
Tel: +372 56201104
E-post: triin@pluk.ee
Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis
Neljapäev 26 november, 2015 — Pühapäev 28 veebruar, 2016
26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.
Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”
Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”
“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).
Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti
28.11.2015-28.02.2016
Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar
Kuraator: Carl-Dag Lige
Produtsent: Hannes Praks
Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment
Graafiline kujundus: Aadam Kaarma
Fotograaf: Renee Altrov
Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater
Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich
Lisainfo:
Triin Männik
Näituse kommunikatsioon
Tel: +372 56201104
E-post: triin@pluk.ee
17.11.2015 — 18.11.2015
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Teisipäev 17 november, 2015 — Kolmapäev 18 november, 2015
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
12.11.2015 — 15.11.2015
Kirjastus Lugemik osales kunstiraamatumessil Offprint Paris 2015
12.–15. novembril osales Pariisis toimuval kunstiraamatumessil Offprint Paris taaskord ka Eesti kunstiraamatute kirjastus Lugemik, mille asutajad on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja dotsent Indrek Sirkel ja õppejõud Anu Vahtra.
Pariisis esitles Lugemik lisaks varasemalt ilmunud teostele nelja sel sügisel ilmunud trükist: Anu Vahtra kunstnikuraamatut “Untitled”, Kristi Kongi monograafiat “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, Marge Monko kunstnikuraamatut “Õige / Vale”, ning Tõnis Saadoja värsket loomingu kokkuvõtet “Tööd 2008–2014”. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased ja/või õppejõud.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Kadri Noormets, Jaanus Samma, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Flo Kasearu, Marko Mäetamm, ja Merike Estna.
Offprint Paris on Euroopa üks suuremaid kunstiraamatute messe, kus sel aastal osales üle 125 kunsti, fotograafia, disaini ja eksperimentaalse muusika välja andmisele keskenduva kirjastuse rohkem kui 20 erinevast riigist.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 45 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Lugemiku raamatumessil osalemist toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Offprint Paris 2015
12.–15. november 2015
Beaux-arts de Paris
l’école nationale supérieure
14 rue Bonaparte
75006 Pariis, Prantsusmaa
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
info@lugemik.ee
Kirjastus Lugemik osales kunstiraamatumessil Offprint Paris 2015
Neljapäev 12 november, 2015 — Pühapäev 15 november, 2015
12.–15. novembril osales Pariisis toimuval kunstiraamatumessil Offprint Paris taaskord ka Eesti kunstiraamatute kirjastus Lugemik, mille asutajad on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja dotsent Indrek Sirkel ja õppejõud Anu Vahtra.
Pariisis esitles Lugemik lisaks varasemalt ilmunud teostele nelja sel sügisel ilmunud trükist: Anu Vahtra kunstnikuraamatut “Untitled”, Kristi Kongi monograafiat “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, Marge Monko kunstnikuraamatut “Õige / Vale”, ning Tõnis Saadoja värsket loomingu kokkuvõtet “Tööd 2008–2014”. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased ja/või õppejõud.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Kadri Noormets, Jaanus Samma, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Flo Kasearu, Marko Mäetamm, ja Merike Estna.
Offprint Paris on Euroopa üks suuremaid kunstiraamatute messe, kus sel aastal osales üle 125 kunsti, fotograafia, disaini ja eksperimentaalse muusika välja andmisele keskenduva kirjastuse rohkem kui 20 erinevast riigist.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 45 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Lugemiku raamatumessil osalemist toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Offprint Paris 2015
12.–15. november 2015
Beaux-arts de Paris
l’école nationale supérieure
14 rue Bonaparte
75006 Pariis, Prantsusmaa
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
info@lugemik.ee
05.11.2015
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Neljapäev 05 november, 2015
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.