Rubriik: Doktorikool

17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.

Näitus on avatud 11. maini 2024.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja.

www.mariakapajeva.com

Disainer: Kersti Heile
Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.

Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.

EKA doktorikooli konverents toimub 5. aprillil, 2024.

Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

AJAKAVA

09:50 Registration
10:00 Introduction: Dr. Kristina Jõekalda

Guest Speaker
Moderator: Dr. Kristina Jõekalda
10:10 Prof. Danielle Wilde (Umeå Institute of Design, Umeå University)
„Food(Design) as a Force for Change“

Art & Design
Moderator: Dr. Jaana Päeva
11:00 Marta Põldma (Konovalov), „Designer, the Resilient Gardener“ (supervised by Dr. Kristi Kuusk, Dr. Julia Valle Noronha). Discussant Paco-Ernest Ulman.
11:40 Jane Remm, „Interspecies Social Sculpture as a Platform for Multi-Perspective Co-Creation“ (supervised by Dr. Urve Sinijärv). Discussant Triin Metsla.

12:20 Lunch break

Architecture & Urban Planning
Moderator: Dr. Siim Tuksam
13:40 Paco-Ernest Ulman, „A Fixed View: Connection Between Architecture and Image“ (supervised by Dr. Jüri Soolep). Discussant Maija Rudovska.
14:20 Discussion: Danielle Wilde, Siim Tuksam, Jaana Päeva

14:50 Coffee break

Art History & Visual Culture
Moderator: Prof. Andres Kurg
15:10 Triin Metsla, „The Need for Decanonization and a Polyphonic Canon: Towards a More Horizontal Approach to Art History“ (supervised by Prof. Krista Kodres). Discussant Ragne Soosalu.
15:50 Maija Rudovska, „The Fluctuations: Where Does an Artist as Curator Stand During the Transition Period of Late 1980s and Early 1990s in Latvia?“ (supervised Dr. Mari Laanemets). Discussant Marta Põldma (Konovalov).
16:30 Ragne Soosalu, „This is a Man’s World: on Humor, Women and Preservation of Art During the Interwar Era in Estonia“ (supervised by Dr. Katrin Kivimaa, Dr. Kristina Jõekalda). Discussant Hasso Krull.

17:10 Coffee Break

17:30 Hasso Krull, „Trickster on the Mythical Landscape“ (supervised by Prof. Virve Sarapik, Dr. Margus Ott). Discussant Jane Remm.
18:10 Discussion: Kristina Jõekalda, Andres Kurg, Anneli Randla

For more information: rahel.eslas@artun.ee

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

Kunsti ja disaini õppekava doktorant Jane Remm esindab Eesti Kunstiakadeemiat konkursil “Teadus 3 minutiga”.
Jane kõneleb sellest, kuidas koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled. Ettekandega seotud populaarteadusliku artikliga saab tutvuda Novaatoris.

Konkursi finaal toimub 2. veebruaril algusega kell 18.00 Eesti teaduste akadeemia saalis. Galaõhtu otseülekannet saab vaadata teaduste akadeemia veebilehel.

1.–2. veebruaril toimub EKAs loovuurimuslike doktoritööde juhendajate koolitus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudiga.
Koolitust viib läbi Helsingi Kunstiülikooli loovuurimuse professor Leena Rouhiainen.

Registreeri SIIN kuni 30.01.

Koolituse ajakava

1.veebruar, 2024
10.15–10.30 Hommikukohv
10.30–12.00 Helsingi Teatriakadeemia (Uniarts) loovuurimusliku doktoriõppe nõuded

• loovuurimuse definitsioon Teatriakadeemias
• loovuurimusliku doktoritöö kaitsmise ja avaldamise protsess
• kuidas struktureerida ja eksponeerida loovuurimuslikku doktoritööd (loomeprojektid, kirjastamisvõimalused)

12.00–12.45 Lõunapaus

12.45–14.00 Teatriakadeemia doktoriõppekava

• kuidas doktoriõppekava toetab üleminekut kunstnikust loovuurijaks ning doktorandi kaasamist Teatriakadeemia ja laiemalt Uniartsi teaduskogukonda.
• 1. aasta mentor/kontaktõpetaja, orientatsioon ABCD/EFGH/XYZ, iga-aastased õpetamisnädalad, mis keskenduvad kahele esimesele õppeaastale)

14.00–14.30 Kohvipaus

14.30–16/16.30 Juhendamise vormilised näitajad Teatriakadeemia doktoriõppekaval

• juhendid, juhendaja leping, kohustused, eetilised suunised, juhendamise protsess ja juhendamise koolitus

17.30 Eesti loovuurijaid tutvustava lühifilmide sarja “Loov teadus” esilinastus BFMi SuperNova kinosaalis (Narva mnt 27, 4. korrus, ruum N-406)

2. veebruar, 2024

09.00–11.00 Praktilised kaalutlused juhendamisel

• juhendamise individuaalsed aspektid – juhendaja-doktorandi suhe, eetiline kontroll ja teaduseetika

11.00–12.00 Lõunapaus

12.00–13.30 Praktilised kaalutlused juhendamisel

• doktorandi toetamine lõpufaasis, parimad praktikad ja katsumused

13.30–14.00 Kohvipaus
14.00–15.30 Kokkuvõte ja järgmised sammud

Kontakt:

Irene Hütsi
doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Tallinna Botaanikaaia Palmimajas avatakse kolmapäeval, 17. jaanuaril kl 14 loovuurimuslik näitus “Segaduse külvist teadmiste korjeni”.

Näitus väärtustab hääbumist ja segadust aias, kunstis ja disainis. Disainer Marta Konovalov ja kunstnik Jane Remm eksponeerivad sügis-talvel enda aedades ja botaanikaaia Meelte aias külvatud segaduse kaudu kogunenud teadmisi. Huvilised on oodatud kaasa lööma seemnevahetuses ja töötubades. 

“Aed on koht teadmiste korjeks. Koht, kus füüsiline töö muutub rituaaliks ja me astume dialoogi teiste liikidega. Siin on kunstnik ja disainer edasihoidlikud aednikud,” räägivad näituse autorid.

Alates oktoobrist on Tallinna Botaanikaaia Meelte Aia kastid olnud pühendatud hääbumise, taasloome ja ebakorrapärasuse esteetikale. Osana Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslikust projektist “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontektis” katsetasid Marta Konovalov ja Jane Remm, kuidas läbi aiapidamise ja looduses toimiva jälgimise ning minimaalse sekkumise nihutada tüüpilisi toimimisi viise ja otsida viise aias loodusega ühenduses olemiseks. Kunstnikud külvasid Meelte Aeda segadust jättes eksponeerituks taimede loomuliku hääbumise protsessi, uurides sealjuures, kuidas tavaliselt tarbetuna nähtu, näiteks umbrohi, saab olla kasulik ressurss. Kunsti- ja disainivahenditega protsesse jäädvustades ja väikeste sekkumiste kaudu nihkeid luues väärtustavad autorid looduslikku esteetikat, mis on tihti ebakorrapärane, läbipõimunud ja lagunev. Need dokumentatsioonid dialoogis visualiseeritud mõtteprotsessidega on eksponeeritud loovuurimuslikul näitusel botaanikaaia Palmimajas märtsini 2024. 

Näituse avamisel, 17. jaanuaril kell 14.00 avaneb seemnevahetuspunkt “Külvame segadust”

Võta oma aiast korjatud seemneid näitusele ja sealt sobivaid kaasa. Põllumajandus- ja toiduamet lubab sertifitseerimata  lillede ja maitsetaimede seemnete vahetust. Seemneid saab vahetada kogu näituse jooksul. 

Näitusel toimub kaks töötuba “Hääbumise ilu: taimede mustrid tekstiilil ja jäljed paberil”.

21. jaanuaril kell 11.00-13.00 tutvustab Jane Remm taimede joonistamist kui meetodi süvenemiseks endasse, taimedesse ja inimestevahelistesse suhetesse.

28. jaanuaril kell 13.00-15.00 õpetab Marta Konovalov kulunud kudumite nõelumist taimedelt värvi saanud lõngadega.

4. veebruaril kell 12.00–16.00 toimub Tiia Morfini seemnesäilitaja õpituba “Kasvatan ise endale toidutaimede ja talulillede seemned”, kus räägime erinevate toidutaimede ja talulillede seemnete kogumisest, puhastamisest ja säilitamisest. Õpime milliseid seemneid ja taimi saab ise lihtsal viisil paljundada.

15. märtsil 11.30–14.30 räägib Marian Nummert edasihoidlikust aiandusest.

Marta Konovalov on disainer, EKA doktorant ja lektor. Marta Konovalovi loomepraktika keskmeks on tekstiilide parandamine ja taasloome. Ta mõtestab moodi kui tegemise viisi ja tarbimise ning tootmise süsteemi, mis vajavad ümber disainimist ja parandamist. www.taasloome.ee

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja EKA doktorant. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. www.janeremm.ee

Tallinna Botaanikaaed on teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, mille tegevus on suunatud taimeriigi kaitsele ja tutvustamisele. https://botaanikaaed.ee

Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslik projekti “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajatena ja partneritena tasaarengu kontekstis” (1.07.2023−31.12.2024) eesmärgiks on luua ja arendada loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks, mis aitavad võimendada teadlikku vähem tegemist kunsti ja disaini valdkonnas ning selle kaudu panustada tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse.

Finantseerija: Kultuuriministeerium. https://www.artun.ee/segaduse-kulvist-teadmiste-korjeni/

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 7. veebruaril 2024 kell 13.00-14.30 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2024.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

NB! Vaata ka: Ettevalmistuskursus doktoriõppeks 2024

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid. 
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.

Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.

Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liitub nendega dr Kristi Kuusk.

Kursust toetab Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

AJAKAVA

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk)
tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Lisainfo:

Doktoriõppe infotund 2024 – 7. veebruaril kell 13.00

Doktoriõppe vastuvõtutingimused

Eesti loovuurimuse raamlepe

21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)

Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.

Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.

Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.

Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.

Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.

19. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Arife Dila Demir praktikapõhist doktoritööd „(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ („Extended (Textile) Soma: Somaesthetics of Bodily Discomforts“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: prof Nithikul Nimkulrat (OCAD University), dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kristina Höök (KTH Royal Institute of Technology), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: dr Claudia Núñez-Pacheco (Umeå University)

Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks kehalise eksistentsi määratlejaks. Käesolev doktoritöö tegelebki püsivate, keha igapäevast elurütmi katkestavate ja ebamugavust põhjustavate nähtustega nagu migreen, fibromüalgia, ärritatud soole sündroom, depressioon, krooniline valu jne.

“(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ keskendub konkreetsemalt kroonilisele luu- ja lihasvalule. Uurimus teadvustab raskusi sellest nähtusest vabanemisel. Kuna sümptomite leevendamisest kaugemale ulatuv lähenemisviis võib märkimisväärselt kehalist ebamugavustunnet leevendada, keskendubki doktoritöö keha ebamugavustunde transformeerimisele, et leida seeläbi uusi elamis- ja toimimisviise. Sellist praktikat nimetan ma kehalise ebamugavuse somaesteetikaks.

Vastavalt sellele on käesoleva praktikapõhise doktoritöö peamine uurimisküsimus: kuidas saab liikumispõhiseid interaktiivseid kantavaid tekstiilesemeid kui soma-laiendusi disainida nii, et need arendaksid somaesteetilist teadlikkust kroonilisest luu- ja lihasevalust, vahendades ja aidates selgitada selle interaktsiooni? Teisisõnu uurib see doktoritöö, kuidas somaesteetilise teadlikkuse tõstmise abil murda ebamugavustundega toimetuleku harjumuslikke viise. Selleks kasutatakse soma-laiendusi, mis liikumispõhise interaktsiooni abil tegelevad kroonilise valu tunnetamisega ja pakuvad uusi võimalusi valuga suhestumiseks. Doktoritöö peamisele uurimisküsimusele otsitakse vastust kolme juhtumiuuringu abil, mis pakuvad metoodilisi ja teoreetilisi teadmisi, kuidas disainida kehalise ebamugavusega koos, selle jaoks ja selle kaudu.

Kogutud teadmised moodustavad doktoritöö peamise panuse ja koonduvad disainiuuringute programmiks nimetusega “Ebamugavusest lähtuv disain”. See programm ja doktoritöö kutsuvad kolme juhtumiuuringu näitel disainiuurijaid üles kujutlema alternatiivseid viise ebamugavate kehaliste kogemustega toimetulekuks ja pakkuma uusi võimalusi selliste aistingutega lähemalt tegelemiseks.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Danielle Wilde, prof Indrek Ibrus.