Rubriik: Doktorikool

13.06.2023

Avalik seminar: Loov teadus EKAs

rakendus-900x900

Euroopa ülikoolide alliansi Transform4Europe nädala raames toimuval seminaril tutvustatakse EKAs läbi viidavaid uurimisprojekte, mis avavad loomingulistel praktikatel põhineva teadmusloome eripära.
Seminar on avatud kõigile huvilistele!
(Seminar toimub inglise keeles)

10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector of Research, Head of Doctoral School

10.15 “Semi-urban communities: a methodology for increasing the biodiversity of cities with landscape architecture solutions” – Karin Bachmann, PhD student of Architecture and Urban Planning programme

10.35 “The Reconstruction and Artistic Development of the Historical Relief Print Technique” – Dr. Jaana Päeva, Researcher at Design Faculty

10.55 “Understanding How Artistic Research Helps to Discover Innovative Roles in Hybrid Performances” – Taavet Jansen, PhD student of Art and Design programme

11.15 “Bedroom Sketches: Sleep Tracking and Surveillance Capitalism” – Tõnis Jürgens, PhD student of Art and Design programme

11.35-12.00 Q&A

Postitas Piret-Klea Velleste — Püsilink

Avalik seminar: Loov teadus EKAs

Teisipäev 13 juuni, 2023

rakendus-900x900

Euroopa ülikoolide alliansi Transform4Europe nädala raames toimuval seminaril tutvustatakse EKAs läbi viidavaid uurimisprojekte, mis avavad loomingulistel praktikatel põhineva teadmusloome eripära.
Seminar on avatud kõigile huvilistele!
(Seminar toimub inglise keeles)

10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector of Research, Head of Doctoral School

10.15 “Semi-urban communities: a methodology for increasing the biodiversity of cities with landscape architecture solutions” – Karin Bachmann, PhD student of Architecture and Urban Planning programme

10.35 “The Reconstruction and Artistic Development of the Historical Relief Print Technique” – Dr. Jaana Päeva, Researcher at Design Faculty

10.55 “Understanding How Artistic Research Helps to Discover Innovative Roles in Hybrid Performances” – Taavet Jansen, PhD student of Art and Design programme

11.15 “Bedroom Sketches: Sleep Tracking and Surveillance Capitalism” – Tõnis Jürgens, PhD student of Art and Design programme

11.35-12.00 Q&A

Postitas Piret-Klea Velleste — Püsilink

31.05.2023 — 17.06.2023

TASE ’23 EKA lõputööde festival

uus TASE-sots-meedia-1920x1080 copy
uus TASE-sots-meedia-ruudu

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘23

tase.artun.ee

01–17.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00

Avamine 31.05 kell 16.00 Vabaduse väljakul ja kell 19.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Vabaduse väljakul toimub Kujundlikku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”. Seejärel antakse üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri tasemel.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes. Seal asuvad Tallinna Kunstihoone, Kunstnike Liidu ateljeed, Vent Space, Graafikakoda, Grafodroom ja Kunstihoone Galerii. Arhitektuuriteaduskonna lõputööd eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemias ja graafilise disaini eriala magistritööd on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis, mis on avatud kuni 11. juunini.

tase.artun.ee avaneb koos peanäitusega 31. mail!
Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. Lisaks näitusel olevatele teostele on veebis üleval kirjalikud lõputööd, nende seas ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli omad.

 

PROGRAMM

 

TASE ‘23 näituse avamine ja Kujundliku Mõtte Labori etendus „Sul on üks minut”
Linda Mai Kari, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik
Juhendaja: Ene-Liis Semper
31.05 kell 16.00
Vabaduse väljak

Arhitektuuri TASE näituse avamine
31.05 kell 19.00
EKA, Põhja pst 7

Lõputööde avalikud kaitsmised
29.05–14.06
artun.ee/kaitsmised

TASE FILM
14.06 kell 18.30
EKA, A101, Põhja pst 7

Giidituur Anna-Liisa Villmanniga
15.06
Inglise keeles kell 15.00
Eesti keeles kell 17.00
Kogunemine Tallinna Kunstihoone ees, Vabaduse väljak 8

Arhitektuuri giidituurid Gregor Tauliga
02.06 kell 12.00 eesti keeles
16.06 kell 12.00 inglise keeles
Kogunemine EKA fuajees, Põhja pst 7

 

SATELLIITPROGRAMM

Ehte ja sepise kursusetööd „Säile_21:12”
Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Juhendajad: Eve Margus ja Nils Hint
19.05–04.06, iga päev kell 14.00–20.00
Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 2

Klaasi ja keraamika kursusetööd „Piiritu loomus”
Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova, Õnne Paulus
19.05–18.06, iga päev kell 9.00–19.00, avamine 18. mail kell 17.00
Tallinna Loomaaia endises karupuuris, Paldiski mnt 145, sissepääs loomaaia piletiga

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
Juhendaja ja kuraator: Britta Benno
23.05–17.06, T-L kell 12.00–18.00, avamine 22.05 kell 17.00
EKA Galerii, Põhja pst 7

Maaliosakonna näitus „Paraja temperatuuriga bassein”
Karola Ainsar, Luis Bruder, Maria Hindreko, Sander Karjus, Rebecca Norman, Daria Morozova, Elisa Margot Winters
Juhendad ja kuraatorid: Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
25.05–09.06.23, E-R kell 12.00–18.00, avamine 24.05 kell 17.00
ARSi projektiruum, Pärnu mnt 154

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti grupinäitus „Kunagi kasvasid kirsid mu aias”
Gerda Hansen, Iryna Tanasiichuk, Siew Ching Ang, Mirjam Varik, Sarah Noonan
Kuraator: Ketlin Käpp
27–28.05 ja 01–04.06 kell 12.00–19.00 või kokkuleppel 26.05–07.06
Uus Rada galerii, Raja 11a

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Puu olemise varjus”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
27.05–18.06, iga päev kell 9.00–18.00, avamine 26.05 kell 17.00
Tampere maja galerii, Jaani 4, Tartu

Avatud akadeemia kursusetööd „Tekstiilidisain kiust nutilahenduseni”
Carolin Freiberg, Madde Jerbach, Piret Kuhlbars, Monika Lepik, Marit Lillenberg, Mari-Liis Lõppe, Tiia Nõmm, Heidi Renzer, Aleksander Väär
28.05–19.06, iga päev kell 9.00–23.00
EKA, I korruse klaaskoridor, Põhja pst 7

Kaasaegse kunsti magistrantide näitus „Loomingulised reaalsused”
Gerda Hansen, Mirjam Varik, Syed Sachal Rizvi, Eri Rääsk, Mari Steinberg, Anna-Liisa Kree, Mia Felić, Lara Žagar, Mohammadmojtaba Habibidavijani
Kuraator: Siim Raie
28.05–28.08, R-L kell 12.00–18.00, avamine 28.05 kell 15.00
Villa Dombrovka, Karepa, Lääne-Virumaa

Tudengite grupinäitus „Kolm tilka verd”
Agnes Milla Bereczki, Anu Kadri Uustalu, Lumimari, Kaur Joonas Karu, Kirke Mari Päll, Piret Potter, Ringo Roots, Triinu Väikmeri, Wing Kiu Mak, Denise Damaso, Camille Laurelli
31.05–14.06, K-N 13.00–20.00, R-P 11.00–18.00
Kalamaja muuseum, Kotzebue 16, sissepääs muuseumipiletiga

Sisearhitektuuri erialaprojekti näitus „Katarsis”
Marleen Armulik, Katarina Ild, Hanna Kruusma, Laura Movits, Getter Pihlak, Elle Marie Randoja, Jaan Repnikov, Sven Samyn, Mirjam Vaht
Juhendaja: Nele Tiidelepp
01–4.06 24/7, performance 31.05 kell 19.00
Mahajäetud maja üle tee EKA peauksest, Põhja pst 2

Sisearhitektuuri magistristuudio „Mõõdutunne”
Simon Baguette, Piret-Liis Carson, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Anni Truu, Krete Tarkmees, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo, Eliisabet Valmas-Romanov
Juhendajad: Roland Reemaa ja Hannah Sergerkrantz
01–17.06, 09.00–23.00, avamine 31.05 kell 18.00
EKA söökla, Põhja pst 7

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti kursusetööd „Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”
Sandra Ernits, Mara Kirchenberg, Rose Magee, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
03–11.06, E-R kell 14.00–20.00, L–P kell 12.00–18.00, avamine 2.06 kell 18.00
Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammi lõpp-peatuses

Peakorraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Kaisa Maasik, Johannes Luik
Installeerimise juht: Johannes Luik
Arhitektuuri näituse kujundus: Diana Drobot, Karl Erik Miller
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass, Pärtel Eelmere
Veebi koordinaator: Kert Väljak
Veebi arendaja: Patrick Zavadskis
TASE FILM: Maya Chaudhary, Terje Losvik
TASE pood: Sigrit Lõhmus

Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kultuurkapital, Akzonobel, Punch

Postitas Andres Lõo — Püsilink

TASE ’23 EKA lõputööde festival

Kolmapäev 31 mai, 2023 — Laupäev 17 juuni, 2023

uus TASE-sots-meedia-1920x1080 copy
uus TASE-sots-meedia-ruudu

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘23

tase.artun.ee

01–17.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00

Avamine 31.05 kell 16.00 Vabaduse väljakul ja kell 19.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Vabaduse väljakul toimub Kujundlikku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”. Seejärel antakse üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri tasemel.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes. Seal asuvad Tallinna Kunstihoone, Kunstnike Liidu ateljeed, Vent Space, Graafikakoda, Grafodroom ja Kunstihoone Galerii. Arhitektuuriteaduskonna lõputööd eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemias ja graafilise disaini eriala magistritööd on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis, mis on avatud kuni 11. juunini.

tase.artun.ee avaneb koos peanäitusega 31. mail!
Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. Lisaks näitusel olevatele teostele on veebis üleval kirjalikud lõputööd, nende seas ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli omad.

 

PROGRAMM

 

TASE ‘23 näituse avamine ja Kujundliku Mõtte Labori etendus „Sul on üks minut”
Linda Mai Kari, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik
Juhendaja: Ene-Liis Semper
31.05 kell 16.00
Vabaduse väljak

Arhitektuuri TASE näituse avamine
31.05 kell 19.00
EKA, Põhja pst 7

Lõputööde avalikud kaitsmised
29.05–14.06
artun.ee/kaitsmised

TASE FILM
14.06 kell 18.30
EKA, A101, Põhja pst 7

Giidituur Anna-Liisa Villmanniga
15.06
Inglise keeles kell 15.00
Eesti keeles kell 17.00
Kogunemine Tallinna Kunstihoone ees, Vabaduse väljak 8

Arhitektuuri giidituurid Gregor Tauliga
02.06 kell 12.00 eesti keeles
16.06 kell 12.00 inglise keeles
Kogunemine EKA fuajees, Põhja pst 7

 

SATELLIITPROGRAMM

Ehte ja sepise kursusetööd „Säile_21:12”
Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Juhendajad: Eve Margus ja Nils Hint
19.05–04.06, iga päev kell 14.00–20.00
Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 2

Klaasi ja keraamika kursusetööd „Piiritu loomus”
Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova, Õnne Paulus
19.05–18.06, iga päev kell 9.00–19.00, avamine 18. mail kell 17.00
Tallinna Loomaaia endises karupuuris, Paldiski mnt 145, sissepääs loomaaia piletiga

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
Juhendaja ja kuraator: Britta Benno
23.05–17.06, T-L kell 12.00–18.00, avamine 22.05 kell 17.00
EKA Galerii, Põhja pst 7

Maaliosakonna näitus „Paraja temperatuuriga bassein”
Karola Ainsar, Luis Bruder, Maria Hindreko, Sander Karjus, Rebecca Norman, Daria Morozova, Elisa Margot Winters
Juhendad ja kuraatorid: Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
25.05–09.06.23, E-R kell 12.00–18.00, avamine 24.05 kell 17.00
ARSi projektiruum, Pärnu mnt 154

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti grupinäitus „Kunagi kasvasid kirsid mu aias”
Gerda Hansen, Iryna Tanasiichuk, Siew Ching Ang, Mirjam Varik, Sarah Noonan
Kuraator: Ketlin Käpp
27–28.05 ja 01–04.06 kell 12.00–19.00 või kokkuleppel 26.05–07.06
Uus Rada galerii, Raja 11a

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Puu olemise varjus”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
27.05–18.06, iga päev kell 9.00–18.00, avamine 26.05 kell 17.00
Tampere maja galerii, Jaani 4, Tartu

Avatud akadeemia kursusetööd „Tekstiilidisain kiust nutilahenduseni”
Carolin Freiberg, Madde Jerbach, Piret Kuhlbars, Monika Lepik, Marit Lillenberg, Mari-Liis Lõppe, Tiia Nõmm, Heidi Renzer, Aleksander Väär
28.05–19.06, iga päev kell 9.00–23.00
EKA, I korruse klaaskoridor, Põhja pst 7

Kaasaegse kunsti magistrantide näitus „Loomingulised reaalsused”
Gerda Hansen, Mirjam Varik, Syed Sachal Rizvi, Eri Rääsk, Mari Steinberg, Anna-Liisa Kree, Mia Felić, Lara Žagar, Mohammadmojtaba Habibidavijani
Kuraator: Siim Raie
28.05–28.08, R-L kell 12.00–18.00, avamine 28.05 kell 15.00
Villa Dombrovka, Karepa, Lääne-Virumaa

Tudengite grupinäitus „Kolm tilka verd”
Agnes Milla Bereczki, Anu Kadri Uustalu, Lumimari, Kaur Joonas Karu, Kirke Mari Päll, Piret Potter, Ringo Roots, Triinu Väikmeri, Wing Kiu Mak, Denise Damaso, Camille Laurelli
31.05–14.06, K-N 13.00–20.00, R-P 11.00–18.00
Kalamaja muuseum, Kotzebue 16, sissepääs muuseumipiletiga

Sisearhitektuuri erialaprojekti näitus „Katarsis”
Marleen Armulik, Katarina Ild, Hanna Kruusma, Laura Movits, Getter Pihlak, Elle Marie Randoja, Jaan Repnikov, Sven Samyn, Mirjam Vaht
Juhendaja: Nele Tiidelepp
01–4.06 24/7, performance 31.05 kell 19.00
Mahajäetud maja üle tee EKA peauksest, Põhja pst 2

Sisearhitektuuri magistristuudio „Mõõdutunne”
Simon Baguette, Piret-Liis Carson, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Anni Truu, Krete Tarkmees, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo, Eliisabet Valmas-Romanov
Juhendajad: Roland Reemaa ja Hannah Sergerkrantz
01–17.06, 09.00–23.00, avamine 31.05 kell 18.00
EKA söökla, Põhja pst 7

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti kursusetööd „Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”
Sandra Ernits, Mara Kirchenberg, Rose Magee, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
03–11.06, E-R kell 14.00–20.00, L–P kell 12.00–18.00, avamine 2.06 kell 18.00
Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammi lõpp-peatuses

Peakorraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Kaisa Maasik, Johannes Luik
Installeerimise juht: Johannes Luik
Arhitektuuri näituse kujundus: Diana Drobot, Karl Erik Miller
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass, Pärtel Eelmere
Veebi koordinaator: Kert Väljak
Veebi arendaja: Patrick Zavadskis
TASE FILM: Maya Chaudhary, Terje Losvik
TASE pood: Sigrit Lõhmus

Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kultuurkapital, Akzonobel, Punch

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.05.2023

Matthias Sildniku näituse eelretsenseerimine

00009-3726121291

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Ülesküntud uudismaa“ eelretsenseerimine toimub 22. mail kell 14.30 Vabaduse galeriis. „Ülesküntud uudismaa“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv kolmas isikunäitus.

Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.

Näitus on avatud kuni 24.05.2023.

Doktoritöö eelnevaid näitusi, teoreetilist tausta ja uurimisküsimusi kirjeldava materjaliga saab tutvuda https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Matthias Sildniku näituse eelretsenseerimine

Esmaspäev 22 mai, 2023

00009-3726121291

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Ülesküntud uudismaa“ eelretsenseerimine toimub 22. mail kell 14.30 Vabaduse galeriis. „Ülesküntud uudismaa“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv kolmas isikunäitus.

Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.

Näitus on avatud kuni 24.05.2023.

Doktoritöö eelnevaid näitusi, teoreetilist tausta ja uurimisküsimusi kirjeldava materjaliga saab tutvuda https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

19.05.2023

Kadri Liis Rääki näituse eelretsenseerimine

KLR 27.04 - Harry Tiits 2023-5289

19. mail kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Exopoiesis“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A302.

Näituse eelretsensendid on Keiu Krikmann ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus ruumi kogemise vahendina kunstis” esimene eelretsenseeritav loomeprojekt “Exopoiesis” uurib tajuja ja kunstiteose vahelise kohtumise multisensoorset ja kehastatud olemust. Projekt toetub spekulatiivsele ideele materjalist kujutlemas endas uut füüsilisust – materjalid loovad endale korraga kuju ja räägivad endast, nad muutuvad kehaliseks. Piirid sisemise ja välise, loodusliku ja tehisliku vahel on hägustunud ning suhetel puuduvad äratuntavad kontuurid. Esimese loomeprojekti kaudu uurib kunstnik, kuidas mõjutab kehalisus nii teoste loomist kui tajumist ning kuidas tõlgendatakse ja suhestutakse ümbritsevaga kehaliste aistingute kaudu.
https://hobusepeadraakon.ee/arhiiv/

Kadri Liis Rääk (1990) on transdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab loomes installatsioone, joonistusi, keraamikat ja tegevuskunsti, luues hõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Ta kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud aladel. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK). Ta mängib teostes arhetüüpsete ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja erinevate eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on loonud näituseid ja osalenud residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis. Alates 2022. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Kadri Liis Rääki näituse eelretsenseerimine

Reede 19 mai, 2023

KLR 27.04 - Harry Tiits 2023-5289

19. mail kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Exopoiesis“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A302.

Näituse eelretsensendid on Keiu Krikmann ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus ruumi kogemise vahendina kunstis” esimene eelretsenseeritav loomeprojekt “Exopoiesis” uurib tajuja ja kunstiteose vahelise kohtumise multisensoorset ja kehastatud olemust. Projekt toetub spekulatiivsele ideele materjalist kujutlemas endas uut füüsilisust – materjalid loovad endale korraga kuju ja räägivad endast, nad muutuvad kehaliseks. Piirid sisemise ja välise, loodusliku ja tehisliku vahel on hägustunud ning suhetel puuduvad äratuntavad kontuurid. Esimese loomeprojekti kaudu uurib kunstnik, kuidas mõjutab kehalisus nii teoste loomist kui tajumist ning kuidas tõlgendatakse ja suhestutakse ümbritsevaga kehaliste aistingute kaudu.
https://hobusepeadraakon.ee/arhiiv/

Kadri Liis Rääk (1990) on transdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab loomes installatsioone, joonistusi, keraamikat ja tegevuskunsti, luues hõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Ta kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud aladel. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK). Ta mängib teostes arhetüüpsete ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja erinevate eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on loonud näituseid ja osalenud residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis. Alates 2022. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

13.04.2023

EKA doktorikooli konverents

DK_FHD_ekraanid
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19

EKA doktorikooli aastakonverents toimub 13. aprillil, 2023. 

Palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

TIMETABLE

9.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School

10.10 Key Talk: Prof. Esa Kirkkopelto (University of Helsinki), visiting professor of EKA Doctoral School 2022/23, „On the Possibility of Artistic Research“.

11.10 Coffee break

Art and Design, moderator Dr. Liina Unt

11.20 Taavet Jansen, supervisor Dr. Anu Allas
„Memento – Directing a Hybrid Event as Practice-based Research“. Discussant Nesli Hazal Oktay

12.00 Mia Čopíková, supervisors Prof. Karol Weisslechner, Dr. Nadia Kančevová
„Transformation of the Stones in Jewelry“. Discussant Varje Õunapuu

12.40 Nesli Hazal Oktay, supervisors Prof. Danielle Wilde, Dr. Kristi Kuusk
„Intimacy with Far-away Bodies“. Discussant Mia Čopíková

13.20 Lunch break

Architecture and Urban Planning, moderator Dr. Jüri Soolep

14.10 Johan Tali, supervisors Prof. Andres Kurg, Prof. Maroš Krivy
„Curious Cases of Exhibiting Architects: Shaping the Mindset Through Displays of Environments and Spatial Interventions“. Discussant Martin Melioranski

14.50 Martin Melioranski, supervisor Dr. Jüri Soolep
“Re-writing the Rules – Architecture by Iterative Ideas”. Discussant Johan Tali

15.30 Coffee break

Cultural Heritage and Conservation, and Art History and Visual Culture,
moderators Dr. Anneli Randla, Prof. Andres Kurg

15.40 Varje Õunapuu, supervisors Dr. Hilkka Hiiop, Ms. Karol Bayer
„How Is it Done? Technical Aspects of the Estonian Medieval Wall-paintings and the Underneath Plaster“. Discussant Mariann Raisma

16.20 Mariann Raisma, supervisors Prof. Linda Kaljundi, Dr. Anneli Randla
„Discontinuance or Continuity? Changes in the Role of Museums as Mediators of Cultural Memory During the Major Changes of the 20th Century“. Discussant Mariliis Elizabeth Holzmann

17.00 Mariliis Elizabeth Holzmann, supervisors Dr. Regina-Nino Mion, Dr. Barbi Pilvre
„A Diffractive Approach to Analyzing Horror Films Directed by Women“. Discussant Taavet Jansen

17.40 Coffee break

17.50 Roundtable (Dr. Anu Allas, Dr. Liina Unt, Dr. Anneli Randla, Dr. Jüri Soolep, Prof. Andres Kurg)

For more information:
Henry Kuningas Henry.kuningas@artun.ee

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

EKA doktorikooli konverents

Neljapäev 13 aprill, 2023

DK_FHD_ekraanid
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19

EKA doktorikooli aastakonverents toimub 13. aprillil, 2023. 

Palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

TIMETABLE

9.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School

10.10 Key Talk: Prof. Esa Kirkkopelto (University of Helsinki), visiting professor of EKA Doctoral School 2022/23, „On the Possibility of Artistic Research“.

11.10 Coffee break

Art and Design, moderator Dr. Liina Unt

11.20 Taavet Jansen, supervisor Dr. Anu Allas
„Memento – Directing a Hybrid Event as Practice-based Research“. Discussant Nesli Hazal Oktay

12.00 Mia Čopíková, supervisors Prof. Karol Weisslechner, Dr. Nadia Kančevová
„Transformation of the Stones in Jewelry“. Discussant Varje Õunapuu

12.40 Nesli Hazal Oktay, supervisors Prof. Danielle Wilde, Dr. Kristi Kuusk
„Intimacy with Far-away Bodies“. Discussant Mia Čopíková

13.20 Lunch break

Architecture and Urban Planning, moderator Dr. Jüri Soolep

14.10 Johan Tali, supervisors Prof. Andres Kurg, Prof. Maroš Krivy
„Curious Cases of Exhibiting Architects: Shaping the Mindset Through Displays of Environments and Spatial Interventions“. Discussant Martin Melioranski

14.50 Martin Melioranski, supervisor Dr. Jüri Soolep
“Re-writing the Rules – Architecture by Iterative Ideas”. Discussant Johan Tali

15.30 Coffee break

Cultural Heritage and Conservation, and Art History and Visual Culture,
moderators Dr. Anneli Randla, Prof. Andres Kurg

15.40 Varje Õunapuu, supervisors Dr. Hilkka Hiiop, Ms. Karol Bayer
„How Is it Done? Technical Aspects of the Estonian Medieval Wall-paintings and the Underneath Plaster“. Discussant Mariann Raisma

16.20 Mariann Raisma, supervisors Prof. Linda Kaljundi, Dr. Anneli Randla
„Discontinuance or Continuity? Changes in the Role of Museums as Mediators of Cultural Memory During the Major Changes of the 20th Century“. Discussant Mariliis Elizabeth Holzmann

17.00 Mariliis Elizabeth Holzmann, supervisors Dr. Regina-Nino Mion, Dr. Barbi Pilvre
„A Diffractive Approach to Analyzing Horror Films Directed by Women“. Discussant Taavet Jansen

17.40 Coffee break

17.50 Roundtable (Dr. Anu Allas, Dr. Liina Unt, Dr. Anneli Randla, Dr. Jüri Soolep, Prof. Andres Kurg)

For more information:
Henry Kuningas Henry.kuningas@artun.ee

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

18.03.2023 — 14.05.2023

Tõnis Jürgensi „Paabeli ulmad“ Tartu Kunstimuuseumis

Tõnis Jürgens uus-paabel-fb

Tõnis Jürgens „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“

Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum

18.03.2023–14.05.2023

Näituse peamiseks lähtepunktiks on viimaste aastate trend, une digitaalne mõõtmine. Oma argielu harjumuste jälgimist võimaldab üha suurem valik tavakasutajatele pakutavaid seadmeid: nutikellad, -võrud, -sõrmused, -kõlarid, -matid, äpid jpm. Need aparaadid jälgivad kasutajat ka siis, kui too magab, kogudes tasahilju andmeid tema uneharjumuste ja -tsüklite kohta.

Ühest küljest aitab une mõõtmine vägagi tervitatavalt tähelepanu pöörata magamisharjumuste olulisusele. Teisalt aga on mõõtmisega kogutud andmed ka ressurss ja kaup, mis suubub lõpuks jälgimisseadmete tootjate andmekeskustesse ning mida saab statistika ja turuinfona edasi müüa. Seega tähendab enda uneharjumuste jälgimine ja jälgida laskmine mingis mõttes ka une pealt töö tegemist.

Tundub, et uni, mis on siiani säilinud justkui viimse müstilise pelgupaigana, kuhu kapitalism ei küüni, on salamahti saamas osaks jälgimisühiskonna mahhinatsioonidest. Une mõõtmisega on unenäod muutunud justkui kõrvalproduktiks mingi teise asja tootmisprotsessis. Nagu raadiosignaali ümbritsev müra või mahlapudelisse jäänud sete.

Näitusel „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“ käsitleb Tõnis Jürgens nii jälgimisühiskonnas kogutavate andmete kui ka üleskirjutatud unenägude järelelusid. Näituse keskmes on butafoorne magamistuba, mida täidavad kellegi elu jäljendid. Toas linastub film – stseenid inimtühjadel maastikel kõrguvatest serverikastidest –, mida saadavad ainiti muutuva narratiivina unenägude kirjeldused.

Näitus kuulub Tartu kunstimuuseumi näitustesarja Noor Tartu.

Tõnis Jürgens (snd 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolis Eesti Kunstiakadeemias. Täiendavalt on ta veetnud aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM). Näitus on jätk Jürgensi käimasolevale loovuurimusele Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

kuraator: Indrek Grigor

graafiline disain: Laura Merendi

tõlge: Peeter Talvistu

keeletoimetajad: Anti Saar, Richard Adang

koordinaator: Kristlyn Liier

trükk: Ecoprint

näituse meeskond: Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Aadu Lambot, Katrin Lõoke, Jaanika Kuznetsova, Kristel Sibul

filmi meeskond:
helirežissöör: Joosep Ehasalu
operaatori assistendid: Erki Kase, Aadu Lambot
tegevprodutsent, värvimääraja: Fidelia Regina Randmäe

suur tänu: Toomas Jürgens, Raul Keller, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Hans-Gunter Lock, Mihkel Oksmann, Allan Proos, Mikk-Erik Saidla, Mihkel Salk, Anu Salumaa, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad: Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Jürgensi „Paabeli ulmad“ Tartu Kunstimuuseumis

Laupäev 18 märts, 2023 — Pühapäev 14 mai, 2023

Tõnis Jürgens uus-paabel-fb

Tõnis Jürgens „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“

Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum

18.03.2023–14.05.2023

Näituse peamiseks lähtepunktiks on viimaste aastate trend, une digitaalne mõõtmine. Oma argielu harjumuste jälgimist võimaldab üha suurem valik tavakasutajatele pakutavaid seadmeid: nutikellad, -võrud, -sõrmused, -kõlarid, -matid, äpid jpm. Need aparaadid jälgivad kasutajat ka siis, kui too magab, kogudes tasahilju andmeid tema uneharjumuste ja -tsüklite kohta.

Ühest küljest aitab une mõõtmine vägagi tervitatavalt tähelepanu pöörata magamisharjumuste olulisusele. Teisalt aga on mõõtmisega kogutud andmed ka ressurss ja kaup, mis suubub lõpuks jälgimisseadmete tootjate andmekeskustesse ning mida saab statistika ja turuinfona edasi müüa. Seega tähendab enda uneharjumuste jälgimine ja jälgida laskmine mingis mõttes ka une pealt töö tegemist.

Tundub, et uni, mis on siiani säilinud justkui viimse müstilise pelgupaigana, kuhu kapitalism ei küüni, on salamahti saamas osaks jälgimisühiskonna mahhinatsioonidest. Une mõõtmisega on unenäod muutunud justkui kõrvalproduktiks mingi teise asja tootmisprotsessis. Nagu raadiosignaali ümbritsev müra või mahlapudelisse jäänud sete.

Näitusel „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“ käsitleb Tõnis Jürgens nii jälgimisühiskonnas kogutavate andmete kui ka üleskirjutatud unenägude järelelusid. Näituse keskmes on butafoorne magamistuba, mida täidavad kellegi elu jäljendid. Toas linastub film – stseenid inimtühjadel maastikel kõrguvatest serverikastidest –, mida saadavad ainiti muutuva narratiivina unenägude kirjeldused.

Näitus kuulub Tartu kunstimuuseumi näitustesarja Noor Tartu.

Tõnis Jürgens (snd 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolis Eesti Kunstiakadeemias. Täiendavalt on ta veetnud aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM). Näitus on jätk Jürgensi käimasolevale loovuurimusele Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

kuraator: Indrek Grigor

graafiline disain: Laura Merendi

tõlge: Peeter Talvistu

keeletoimetajad: Anti Saar, Richard Adang

koordinaator: Kristlyn Liier

trükk: Ecoprint

näituse meeskond: Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Aadu Lambot, Katrin Lõoke, Jaanika Kuznetsova, Kristel Sibul

filmi meeskond:
helirežissöör: Joosep Ehasalu
operaatori assistendid: Erki Kase, Aadu Lambot
tegevprodutsent, värvimääraja: Fidelia Regina Randmäe

suur tänu: Toomas Jürgens, Raul Keller, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Hans-Gunter Lock, Mihkel Oksmann, Allan Proos, Mikk-Erik Saidla, Mihkel Salk, Anu Salumaa, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad: Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.03.2023 — 07.05.2023

Maria Kapajeva Võru muuseumis

Kapajeva-digiplakat-212x300

7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“. 

Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Maria Kapajeva Võru muuseumis

Reede 10 märts, 2023 — Pühapäev 07 mai, 2023

Kapajeva-digiplakat-212x300

7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“. 

Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.03.2023

Andrus Laansalu loeng Kumus

Andrus Laansalu

23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.

Inimene on looduse osa ja inimkultuur ei vastandu loodusele. Siiski on loodust sageli kujutatud pigem kui Teist. Loodus on võõras isegi siis, kui ta on oma. Inimese ja looduse vahel on keelebarjäär – meie räägime, nemad mitte. Või vähemalt on inimene ette kujutanud, et keel eristab teda kogu ülejäänud loodusest. On veel üks pöördpidisus – meie kujutame kõiki neid teisi, nemad meid aga ei kujuta. Ka see tundub kuidagi ebasümmeetriline ja eristav. Ja ikkagi on nüüd käes aeg, kus me tahaks liikuda pigem tagasi kunagise kokkukuuluvuse suunas. Kujutamisviiside muutumine on üks oluline osa selles lähemale liikumises.
Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant, kelle tegevusvaldkondadeks on teater ja kunst. Nüüdseks on ta oma kunstiteooria alused toetanud biosemiootikale ja evolutsiooniteooriale ning kirjutab doktoritööd sellest, kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Ta kuulub voogteatri platvormi e¯lektron meeskonda ning oli ka Eesti teatriuuenduse ja tehnoloogilise teatri arengu seisukohalt olulise Tartu Teatrilabori (2000–2003) algataja ning vedaja.
Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.

Osalemine muuseumipiletiga.

Üritus Facebookis.

 

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Andrus Laansalu loeng Kumus

Neljapäev 23 märts, 2023

Andrus Laansalu

23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.

Inimene on looduse osa ja inimkultuur ei vastandu loodusele. Siiski on loodust sageli kujutatud pigem kui Teist. Loodus on võõras isegi siis, kui ta on oma. Inimese ja looduse vahel on keelebarjäär – meie räägime, nemad mitte. Või vähemalt on inimene ette kujutanud, et keel eristab teda kogu ülejäänud loodusest. On veel üks pöördpidisus – meie kujutame kõiki neid teisi, nemad meid aga ei kujuta. Ka see tundub kuidagi ebasümmeetriline ja eristav. Ja ikkagi on nüüd käes aeg, kus me tahaks liikuda pigem tagasi kunagise kokkukuuluvuse suunas. Kujutamisviiside muutumine on üks oluline osa selles lähemale liikumises.
Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant, kelle tegevusvaldkondadeks on teater ja kunst. Nüüdseks on ta oma kunstiteooria alused toetanud biosemiootikale ja evolutsiooniteooriale ning kirjutab doktoritööd sellest, kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Ta kuulub voogteatri platvormi e¯lektron meeskonda ning oli ka Eesti teatriuuenduse ja tehnoloogilise teatri arengu seisukohalt olulise Tartu Teatrilabori (2000–2003) algataja ning vedaja.
Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.

Osalemine muuseumipiletiga.

Üritus Facebookis.

 

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.03.2023

Sirja-Liisa Eelma näituse eelretsenseerimine

SLEelma_näitusevaade2_TKM_foto Jürgen Vainola

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Sirja-Liisa Eelma näituse eelretsenseerimine

Laupäev 25 märts, 2023

SLEelma_näitusevaade2_TKM_foto Jürgen Vainola

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

21.03.2023

Taavet Janseni lavastuse eelretsenseerimine

memento_033 (2)

21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.

„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento

Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Taavet Janseni lavastuse eelretsenseerimine

Teisipäev 21 märts, 2023

memento_033 (2)

21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.

„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento

Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink