Rubriik: Doktorikool

04.06.2021

Taavet Janseni projekti „Hundid/Wolves“ eelretsenseerimine

Hundid002

Reedel, 4. juunil kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Taavet Janseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese projekti „Hundid/Wolves“ eelretsenseerimine Zoomis.

Link osalemiseks 

Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas
Eel-retsensendid on Peeter Jalakas ja dr Raivo Kelomees

Projekt „Hundid/Wolves“ toimus 23. mail eˉlektron platvormil.

„Hundid/Wolves“

Me koguneme kokku ja vaatame, kuidas keegi seab ennast valmis. Ta räägib meile ühte lugu, mille lõppu ei ole veel olemas. Läbi isiklike kogemuste, hirmude, läbi mütoloogiliste tähendusmaastike avaneb tekstiruum, kus me kõik saame koos liikuda. Vaatajad saavad lisada etendusse oma teksti, pakkuda märksõnadega välja, kuhu see lugu võiks hargneda. Sinu kehast jääb digitaalses ruumis järele ainult tekst. Aga me oleme “päris”, näitleja on “päris”, aeg on “päris”, see hetk on “päris”.

Selle lavastusliku eksperimendi fookuses on koosloome publikuga. Loodavas ruumis me tegeleme märksõnadega – kohalolu, interaktsioon, eelhäälestus, autentsus.

Idee ja lavastus: Taavet Jansen
Dramaturgia: Liis Vares
Näitleja: Marion Tammet
Kaamera: Jürgen Volmer
Tekst: Marion Tammet, rahvapärimus ja publik
Video ja heli: Taavet Jansen
Produktsioon: e⁻lektron

Tänud: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Taavet Janseni projekti „Hundid/Wolves“ eelretsenseerimine

Reede 04 juuni, 2021

Hundid002

Reedel, 4. juunil kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Taavet Janseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese projekti „Hundid/Wolves“ eelretsenseerimine Zoomis.

Link osalemiseks 

Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas
Eel-retsensendid on Peeter Jalakas ja dr Raivo Kelomees

Projekt „Hundid/Wolves“ toimus 23. mail eˉlektron platvormil.

„Hundid/Wolves“

Me koguneme kokku ja vaatame, kuidas keegi seab ennast valmis. Ta räägib meile ühte lugu, mille lõppu ei ole veel olemas. Läbi isiklike kogemuste, hirmude, läbi mütoloogiliste tähendusmaastike avaneb tekstiruum, kus me kõik saame koos liikuda. Vaatajad saavad lisada etendusse oma teksti, pakkuda märksõnadega välja, kuhu see lugu võiks hargneda. Sinu kehast jääb digitaalses ruumis järele ainult tekst. Aga me oleme “päris”, näitleja on “päris”, aeg on “päris”, see hetk on “päris”.

Selle lavastusliku eksperimendi fookuses on koosloome publikuga. Loodavas ruumis me tegeleme märksõnadega – kohalolu, interaktsioon, eelhäälestus, autentsus.

Idee ja lavastus: Taavet Jansen
Dramaturgia: Liis Vares
Näitleja: Marion Tammet
Kaamera: Jürgen Volmer
Tekst: Marion Tammet, rahvapärimus ja publik
Video ja heli: Taavet Jansen
Produktsioon: e⁻lektron

Tänud: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

28.05.2021 — 18.06.2021

Arhailiselt high-tech vol 2

näitus_KatrinKabun

28. mail avatakse TASE’21 raames kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus „Arhailiselt high-tech vol 2“.

8. juunil kell 12.00 toimub EKAs ruumis B305 näituse eelretsenseerimine.
Eelretsensendid on dr Tüüne-Kristin Vaikla ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendamise küsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud kolmanda kategooria loomne jääde.

Käesoleva näituse eesmärk ongi juhtida tähelepanu alakasutuses olevale taastuvale ressursile ja laiale rakendusväljale, mida selle materjali funktsionaalsed omadused võimaldavad. Näitus keskendub reaalsetele lahendustele, näidates, kuidas läbi innovatsiooni jõuda lambavillale sobiliku rakenduseni väljaspool traditsioonilisi villakasutuse valdkondi, kuidas lähtudes tänapäeva ühiskonna vajadustest saab       taastada viimastel aastakümnetel unustatud materjali väärtuse.

Näitus on avatud 28. maist 18. juunini EKAs ruumis B305.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Arhailiselt high-tech vol 2

Reede 28 mai, 2021 — Reede 18 juuni, 2021

näitus_KatrinKabun

28. mail avatakse TASE’21 raames kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus „Arhailiselt high-tech vol 2“.

8. juunil kell 12.00 toimub EKAs ruumis B305 näituse eelretsenseerimine.
Eelretsensendid on dr Tüüne-Kristin Vaikla ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendamise küsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud kolmanda kategooria loomne jääde.

Käesoleva näituse eesmärk ongi juhtida tähelepanu alakasutuses olevale taastuvale ressursile ja laiale rakendusväljale, mida selle materjali funktsionaalsed omadused võimaldavad. Näitus keskendub reaalsetele lahendustele, näidates, kuidas läbi innovatsiooni jõuda lambavillale sobiliku rakenduseni väljaspool traditsioonilisi villakasutuse valdkondi, kuidas lähtudes tänapäeva ühiskonna vajadustest saab       taastada viimastel aastakümnetel unustatud materjali väärtuse.

Näitus on avatud 28. maist 18. juunini EKAs ruumis B305.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

14.05.2021

Dila Demiri näituse eelretsenseerimine

Reedel, 14. mail  2021. a kell 15.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Dila Demiri doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese projekti, on-line näituse „SQUEAKY/PAIN“ eelretsenseerimine Zoomis.

Osalemiseks palume registreerida SIIN

On-line näitus: https://dilademir.com/PhD-Porjects

Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat ja dr Kristi Kuusk

Eel-retsensendid on dr Danielle Wilde and dr Claudia Núñez-Pacheco

Loe edasi

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Dila Demiri näituse eelretsenseerimine

Reede 14 mai, 2021

Reedel, 14. mail  2021. a kell 15.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Dila Demiri doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese projekti, on-line näituse „SQUEAKY/PAIN“ eelretsenseerimine Zoomis.

Osalemiseks palume registreerida SIIN

On-line näitus: https://dilademir.com/PhD-Porjects

Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat ja dr Kristi Kuusk

Eel-retsensendid on dr Danielle Wilde and dr Claudia Núñez-Pacheco

Loe edasi

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

05.05.2021

Doktoriõppe infotund

49399448242_d23d6642ac_o

Doktoriõppe infotund toimub 5. mail kell 15.00.

EKAs toimub doktoriõpe neljal erialal: kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, kunst ja disain, muinsuskaitse ja konserveerimine ning arhitektuur ja linnaplaneerimine.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

Infotund toimub Zoomis, link SIIN

Infotunnile registreerimine SIIN

Rohkem infot doktorikooli koduleheküljel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Doktoriõppe infotund

Kolmapäev 05 mai, 2021

49399448242_d23d6642ac_o

Doktoriõppe infotund toimub 5. mail kell 15.00.

EKAs toimub doktoriõpe neljal erialal: kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, kunst ja disain, muinsuskaitse ja konserveerimine ning arhitektuur ja linnaplaneerimine.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

Infotund toimub Zoomis, link SIIN

Infotunnile registreerimine SIIN

Rohkem infot doktorikooli koduleheküljel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

03.04.2021

Sirja-Liisa Eelma näituste eelretsenseerimine

Sirja-Liisa Eelma_Karusell_kaader videost Postkart viies pildis

Laupäeval, 3. aprillil 2021, kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva videojutustuse „Postkaart viies pildis” ja maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime” (näitusel „Korduvad mustrid“) eelretsenseerimine.

Mõlemad väljapanekud on seotud maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime” loomise protsessiga. Tegemist on doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni” esimese eelretsenseeritava projektiga.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik
Eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Tõnis Saadoja

Eelretsenseerimine toimub veebis. Osalemiseks palume registreeruda: irene.hutsi@artun.ee

_______________________________________

Sirja-Liisa Eelma „Postkaart viies pildis”
Hop galerii, Tallinn
18.12.2020–02.02.2021

Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa „Korduvad mustrid“
Kunstihoone galerii, Tallinn
29.01–04.04.2021

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Sirja-Liisa Eelma näituste eelretsenseerimine

Laupäev 03 aprill, 2021

Sirja-Liisa Eelma_Karusell_kaader videost Postkart viies pildis

Laupäeval, 3. aprillil 2021, kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva videojutustuse „Postkaart viies pildis” ja maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime” (näitusel „Korduvad mustrid“) eelretsenseerimine.

Mõlemad väljapanekud on seotud maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime” loomise protsessiga. Tegemist on doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni” esimese eelretsenseeritava projektiga.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik
Eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Tõnis Saadoja

Eelretsenseerimine toimub veebis. Osalemiseks palume registreeruda: irene.hutsi@artun.ee

_______________________________________

Sirja-Liisa Eelma „Postkaart viies pildis”
Hop galerii, Tallinn
18.12.2020–02.02.2021

Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa „Korduvad mustrid“
Kunstihoone galerii, Tallinn
29.01–04.04.2021

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

15.04.2021

EKA doktorikooli konverents

doktorikool bänner 1440x1440px
Doktorikooli konverents FB
lehele

EKA doktorikooli konverents toimub 15. aprillil 2021.

Konverentsi esinejad, diskussandid ja moderaatorid osalevad ZOOM’i keskkonna kaudu. Ülejäänud publik on oodatud konverentsi jälgima EKA TV-s https://tv.artun.ee/eka.

Vaatajatel on võimalik esitada küsimusi EKA TV ülekande akna all avaneva lingi kaudu.

Konverentsile registreerumine on avatud kuni 13.04.2021.

Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

AJAKAVA

10:00 kogunemine Zoomi ja EKA TV keskkondades
10:05 konverentsipäeva tervitussõnad: teadusprorektor dr Anu Allas
10:20 külalisprofessori avasõnad: dr Danielle Wilde
10:30 peaesinejate ettekanne:
dr Lina Michelkevičė, kaasprofessor dr Vytautas Michelkevičius (Vilniuse Kunstiakadeemia) “Atlas of Diagrammatic Imagination: How Can Maps Transfer Knowledge in Artistic Research”. Moderaator dr Anu Allas

 

11:30 kohvipaus

 

Kunst ja disain
Moderaator dr Liina Unt

11:40 Britta Benno “Thinking in Layers, Worlding in Layers. Posthuman Landscapes in Extended Drawings and Prints” (juhendaja dr Elnara Taidre). Diskussant Ulvi Haagensen

12:15 Ulvi Haagensen “An Unravelling Line: A Story of Cleaning” (juhendajad dr Liina Unt, Jan Guy). Diskussant Britta Benno

 

12:50 lõunapaus

 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
Moderaator dr Anneli Randla

13:30 Maria Hansar “How Do We Make New Knowledge in the Conservation and Cultural Heritage Domain?” (juhendaja prof Hilkka Hiiop). Diskussant Nina Stener Jørgensen

14:05 Triin Talk “The Changes in the Community and Functionality of Tallinn Old Town” (juhendaja dr Lilian Hansar, Claudio Milano). Diskussant Mattias Malk

 

14:40 sirutuspaus

 

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Moderaator dr Jüri Soolep

14:50 Mattias Malk “The Urban Fabric, Rail Infrastructure and Fit – A Rail Baltic Case Study From Tallinn” (juhendaja prof Maroš Krivý). Diskussant Triin Talk

15:25 Nina Stener Jørgensen “The Power of the Tower: Nicolas Schöffer’s Tour Lumière Cybernetique for La Défense 1962–1973” (juhendaja prof Maroš Krivý). Diskussant Maria Hansar

 

16:00 kokkuvõttev arutelu:

teadusprorektor dr Anu Allas, külalisprofessor dr Danielle Wilde, dr Liina Unt, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, dr Jüri Soolep

16:45 paus

Õhtune programm:

17:30 Britta Benno teadusfilm “Ruinenlust Lasnamäel: ettekanded kunstnik-uurijale”

 

Lisainfo:
Sirja-Liisa Eelma
sirja-liisa.eelma@artun.ee

 

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

EKA doktorikooli konverents

Neljapäev 15 aprill, 2021

doktorikool bänner 1440x1440px
Doktorikooli konverents FB
lehele

EKA doktorikooli konverents toimub 15. aprillil 2021.

Konverentsi esinejad, diskussandid ja moderaatorid osalevad ZOOM’i keskkonna kaudu. Ülejäänud publik on oodatud konverentsi jälgima EKA TV-s https://tv.artun.ee/eka.

Vaatajatel on võimalik esitada küsimusi EKA TV ülekande akna all avaneva lingi kaudu.

Konverentsile registreerumine on avatud kuni 13.04.2021.

Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

AJAKAVA

10:00 kogunemine Zoomi ja EKA TV keskkondades
10:05 konverentsipäeva tervitussõnad: teadusprorektor dr Anu Allas
10:20 külalisprofessori avasõnad: dr Danielle Wilde
10:30 peaesinejate ettekanne:
dr Lina Michelkevičė, kaasprofessor dr Vytautas Michelkevičius (Vilniuse Kunstiakadeemia) “Atlas of Diagrammatic Imagination: How Can Maps Transfer Knowledge in Artistic Research”. Moderaator dr Anu Allas

 

11:30 kohvipaus

 

Kunst ja disain
Moderaator dr Liina Unt

11:40 Britta Benno “Thinking in Layers, Worlding in Layers. Posthuman Landscapes in Extended Drawings and Prints” (juhendaja dr Elnara Taidre). Diskussant Ulvi Haagensen

12:15 Ulvi Haagensen “An Unravelling Line: A Story of Cleaning” (juhendajad dr Liina Unt, Jan Guy). Diskussant Britta Benno

 

12:50 lõunapaus

 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
Moderaator dr Anneli Randla

13:30 Maria Hansar “How Do We Make New Knowledge in the Conservation and Cultural Heritage Domain?” (juhendaja prof Hilkka Hiiop). Diskussant Nina Stener Jørgensen

14:05 Triin Talk “The Changes in the Community and Functionality of Tallinn Old Town” (juhendaja dr Lilian Hansar, Claudio Milano). Diskussant Mattias Malk

 

14:40 sirutuspaus

 

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Moderaator dr Jüri Soolep

14:50 Mattias Malk “The Urban Fabric, Rail Infrastructure and Fit – A Rail Baltic Case Study From Tallinn” (juhendaja prof Maroš Krivý). Diskussant Triin Talk

15:25 Nina Stener Jørgensen “The Power of the Tower: Nicolas Schöffer’s Tour Lumière Cybernetique for La Défense 1962–1973” (juhendaja prof Maroš Krivý). Diskussant Maria Hansar

 

16:00 kokkuvõttev arutelu:

teadusprorektor dr Anu Allas, külalisprofessor dr Danielle Wilde, dr Liina Unt, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, dr Jüri Soolep

16:45 paus

Õhtune programm:

17:30 Britta Benno teadusfilm “Ruinenlust Lasnamäel: ettekanded kunstnik-uurijale”

 

Lisainfo:
Sirja-Liisa Eelma
sirja-liisa.eelma@artun.ee

 

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

22.04.2021 — 23.04.2021

KTKDK Seminar “Situated Writing”

Situated Writing as Theory and Method – Or Why Don’t You Write a Novella Instead of an Article?

Lecturer: Prof Mona Livholts

22-23 April 10.00-15.00

Registration for PhD students HERE:
Registration is open until March 15.

How can we create spaces for writing and language in the academic world that are inclusive to diverse ways of knowing and life forms, textually, materially and visually? This seminar invites you as participants to engage in thinking, conversations and practices of writing as art-based practice in dialogue with your own research projects. It is inspired by the ideas and practices from my book Situated writing as theory and method. The untimely academic novella (Routledge 2019), where I theorise writing as a situated practice that are embodied and spatially located across spaces, institutions, and landscapes. The methodological tool is the writing of untimely academic novellas, composed by literary fiction and creative narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetic writing, and photography.

The seminar is designed to inspire your own novella writing. It begins with an introductory lecture where I talk about the departures of situated writing and diffraction as a key conceptualisation for multiple forms of writing, with exemplars from the untimely academic novellas “The Professor’s Chair”, “The Snow Angel” and “Writing Water”. It continues with hands-on writing practices and small and large group conversations based on selected reading and individual preparations (see separate document).

Mona Livholts [pronouns: hon/hän/she] is Swedish Language Professor of Social Work in the Department of Social Sciences, University of Helsinki; founder and leader of The Network for Reflexive Academic Writing Methodologies (RAW) 2008–2017. Research focuses on creative writing and art-based methods, in particular auto/biographical and narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetry, and photography. Research themes include media narratives on rape, gender, space, and communication, social art and glocal- and post-anthropocentric social work.

Selected publications: Situated Writing as Theory and Method. The Untimely Academic Novella (Routledge 2019), Discourse and Narrative Methods: Theoretical Departures, Analytical Strategies and Situated Writing (Sage with Tamboukou 2015), Emergent Writing Methodologies in Feminist Studies (Routledge, 2012).

Blogposts on writing: https://bsapgforum.com/2019/10/07/situated-writing-as-theory-and-method-or-why-dont-you-write-a-novella-instead-of-an-article-dr-mona-livholts/

http://www.urbariablog.fi/tracing-urban-exhaustion-through-slow-writing/

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

KTKDK Seminar “Situated Writing”

Neljapäev 22 aprill, 2021 — Reede 23 aprill, 2021

Situated Writing as Theory and Method – Or Why Don’t You Write a Novella Instead of an Article?

Lecturer: Prof Mona Livholts

22-23 April 10.00-15.00

Registration for PhD students HERE:
Registration is open until March 15.

How can we create spaces for writing and language in the academic world that are inclusive to diverse ways of knowing and life forms, textually, materially and visually? This seminar invites you as participants to engage in thinking, conversations and practices of writing as art-based practice in dialogue with your own research projects. It is inspired by the ideas and practices from my book Situated writing as theory and method. The untimely academic novella (Routledge 2019), where I theorise writing as a situated practice that are embodied and spatially located across spaces, institutions, and landscapes. The methodological tool is the writing of untimely academic novellas, composed by literary fiction and creative narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetic writing, and photography.

The seminar is designed to inspire your own novella writing. It begins with an introductory lecture where I talk about the departures of situated writing and diffraction as a key conceptualisation for multiple forms of writing, with exemplars from the untimely academic novellas “The Professor’s Chair”, “The Snow Angel” and “Writing Water”. It continues with hands-on writing practices and small and large group conversations based on selected reading and individual preparations (see separate document).

Mona Livholts [pronouns: hon/hän/she] is Swedish Language Professor of Social Work in the Department of Social Sciences, University of Helsinki; founder and leader of The Network for Reflexive Academic Writing Methodologies (RAW) 2008–2017. Research focuses on creative writing and art-based methods, in particular auto/biographical and narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetry, and photography. Research themes include media narratives on rape, gender, space, and communication, social art and glocal- and post-anthropocentric social work.

Selected publications: Situated Writing as Theory and Method. The Untimely Academic Novella (Routledge 2019), Discourse and Narrative Methods: Theoretical Departures, Analytical Strategies and Situated Writing (Sage with Tamboukou 2015), Emergent Writing Methodologies in Feminist Studies (Routledge, 2012).

Blogposts on writing: https://bsapgforum.com/2019/10/07/situated-writing-as-theory-and-method-or-why-dont-you-write-a-novella-instead-of-an-article-dr-mona-livholts/

http://www.urbariablog.fi/tracing-urban-exhaustion-through-slow-writing/

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

14.12.2020

Britta Benno näituse eelretsenseerimine

BB_Ruinenlust Lasnamäel_Kaader nukufilmist

Esmaspäeval, 14. detsembril 2020. a kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Ruinenlust Lasnamäel” eelretsenseerimine Hobusepea galeriis (ja Zoomis).

Palume huvilistel liituda Zoomi kaudu. Zoomi link SIIN

Näitus on avatud 25.11 – 14.12.2020

Doktoritöö juhendaja: dr Elnara Taidre
Näituse eel-retsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa ja Andreas Trossek

Lõunaunest ärgates oli ta moondunud hiiglaslikuks seni tundmatuks tuleviku dinosauruseks. Udu taga oli aimata kuppelmaastikule pillutud vettinuid majakobakaid. Need olid juhuse tahtel hästi säilinud paneelmajade varemed paigas, mida kutsuti kord Lasnamäeks.

Aknaid-uksi risttahukatel polnud, tühjade avade taga irvitas pimedus hambutut naeratust. Ometi polnud aknaaukude taga tühjus – uus elu oli kolinud sisse Lasnamäele. Seal elasid temasugused elukad – suured, imelised loomad, kelle esivanemad pärinesid kaugest antropotseenist.

Ruinenlust Lasnamäel“ on ulmeline tulevikuvaade inimesejärgsele linnamaastikule, kus džungel ja mägimaastik ühes tulevikuolenditega on üle võtnud magalarajooni varemed. Nauding varemete vaatamisest, Ruinenlust, on projitseeritud raske tähenduste koorma minetanud Lasnamäe linnaosale, millele vihjavad majamudelid nukuanimatsioonis ja joonistused ofortidel, justkui leiud iidsest tsivilisatsioonist.

Tehniliselt aeganõudvad ja vanaaegsed kunstid, trükigraafika ning stereoskoopiline ümarnukufilm ühes klavessiinimuusikaga moodustavad installatiivse lavastuse. Mure keskkonna düstoopilise seisukorra pärast ajendab kujutlema inimesejärgset tulevikku. Kunstide hübriid ja kihiliselt kombineerimine saab kujutlemise/kujutamise tööriistaks.

Hobusepea galerii näitus on ühtlasi Britta Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppe teine eelretsenseeritud loominguline väljund. Benno kunstniku-uurimus tegeleb ulmelise maastiku kujutamisega laiendatud joonistus- ja trükikunsti väljal.

 

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad.

Benno viimane, residentuuris valminud teostega hüpiknäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ (Of Becoming a Shape of a Land(Scape)) oli avatud mõned päevad Outvert galeriis, Islandil. Tallinnas eksponeerus näituseprojekt ühes kunstnik Heather Beardsleyˈga „Oli mul kord …“ projektiruumis Kraam 2019. aasta sügisel ning olulisim isiknäitus „Düstoopiline Tallinn“ oli avatud Kunstihoone galeriis 2019. aasta suvel.

Aitäh: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Heigo Eeriksoo (nukumeister), Mait Eerik (dekoratsioonimeister)
Näituseteoste valmimist toetab Eesti Kultuurkapital ja Nukufilm OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Britta Benno näituse eelretsenseerimine

Esmaspäev 14 detsember, 2020

BB_Ruinenlust Lasnamäel_Kaader nukufilmist

Esmaspäeval, 14. detsembril 2020. a kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Ruinenlust Lasnamäel” eelretsenseerimine Hobusepea galeriis (ja Zoomis).

Palume huvilistel liituda Zoomi kaudu. Zoomi link SIIN

Näitus on avatud 25.11 – 14.12.2020

Doktoritöö juhendaja: dr Elnara Taidre
Näituse eel-retsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa ja Andreas Trossek

Lõunaunest ärgates oli ta moondunud hiiglaslikuks seni tundmatuks tuleviku dinosauruseks. Udu taga oli aimata kuppelmaastikule pillutud vettinuid majakobakaid. Need olid juhuse tahtel hästi säilinud paneelmajade varemed paigas, mida kutsuti kord Lasnamäeks.

Aknaid-uksi risttahukatel polnud, tühjade avade taga irvitas pimedus hambutut naeratust. Ometi polnud aknaaukude taga tühjus – uus elu oli kolinud sisse Lasnamäele. Seal elasid temasugused elukad – suured, imelised loomad, kelle esivanemad pärinesid kaugest antropotseenist.

Ruinenlust Lasnamäel“ on ulmeline tulevikuvaade inimesejärgsele linnamaastikule, kus džungel ja mägimaastik ühes tulevikuolenditega on üle võtnud magalarajooni varemed. Nauding varemete vaatamisest, Ruinenlust, on projitseeritud raske tähenduste koorma minetanud Lasnamäe linnaosale, millele vihjavad majamudelid nukuanimatsioonis ja joonistused ofortidel, justkui leiud iidsest tsivilisatsioonist.

Tehniliselt aeganõudvad ja vanaaegsed kunstid, trükigraafika ning stereoskoopiline ümarnukufilm ühes klavessiinimuusikaga moodustavad installatiivse lavastuse. Mure keskkonna düstoopilise seisukorra pärast ajendab kujutlema inimesejärgset tulevikku. Kunstide hübriid ja kihiliselt kombineerimine saab kujutlemise/kujutamise tööriistaks.

Hobusepea galerii näitus on ühtlasi Britta Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppe teine eelretsenseeritud loominguline väljund. Benno kunstniku-uurimus tegeleb ulmelise maastiku kujutamisega laiendatud joonistus- ja trükikunsti väljal.

 

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad.

Benno viimane, residentuuris valminud teostega hüpiknäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ (Of Becoming a Shape of a Land(Scape)) oli avatud mõned päevad Outvert galeriis, Islandil. Tallinnas eksponeerus näituseprojekt ühes kunstnik Heather Beardsleyˈga „Oli mul kord …“ projektiruumis Kraam 2019. aasta sügisel ning olulisim isiknäitus „Düstoopiline Tallinn“ oli avatud Kunstihoone galeriis 2019. aasta suvel.

Aitäh: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Heigo Eeriksoo (nukumeister), Mait Eerik (dekoratsioonimeister)
Näituseteoste valmimist toetab Eesti Kultuurkapital ja Nukufilm OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

22.12.2020

Siim Tuksami doktoritöö kaitsmine

modulated_modularity_cover

22. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Siim Tuksam doktoritööd „Modulated Modularity – from mass customisation to custom mass production“ („Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EET (UTC +2)
Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Antoine Picon (Harvard University)
Eelretsensendid: Andrew Witt (Harvard University) ja dr John Harding (University of Reading)
Oponent: Andrew Witt

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, seistes silmitsi ulatusliku standardiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellektiga?

Digitaalne arhitektuur kui kriitiline diskursus on suuresti üles ehitatud Gilles Deleuze’i voltimise ideele, mis kirjeldab mateeria kujunemist pideva, intensiivsuspõhise protsessina. Arhitektuuris väljendub voltimine topoloogia ja tektoonika kombineerimises, kus tervik koosneb sujuvalt moonduvatest adaptiivsetest detailidest. Käesolev väitekiri seab kahtluse alla sellise sujuva kohanemise produktiivsuse. Töös välja pakutud modulatsiooni tuleks mõista pigem aktiivse sekkumise kui vastupanuta optimeerimisena ehk valitseva ideoloogia õõnestamisena seestpoolt – suhtudes süsteemi tõsisemalt kui süsteem ise, parafraseerides Slavoj Žižekit.

Ajaloolisest perspektiivist on vaatluse all modulaarse arhitektuuri kujunemine: 19. sajandi alguse arhitektuuriprofessor Jean-Nicolas-Louis Durand ja tema analüütiline meetod ning 20. sajandi keskpaiga süsteemiteooriast inspireeritud moodulstruktuurid, millest joonistub välja arhitektuuri digiteerimise lugu. Modulaarsuse sissetoomine digitaalsesse arhitektuuri tekitab sisemise pinge, mis seab aine kujunemisele piirangud. 1960. aastatel uuris saksa arhitekt Eckhard Schulze-Fielitz seda tüüpi esilekerkivaid moodustisi ruumistruktuuri termini kaudu, mida ta nimetas modulatsioonivõimeliseks makromaterjaliks. Tingivate asjaolude moduleerimisel ruumistruktuuri mudeliks luuakse kujundusruum, mis piirab kujunemist – mitte šabloon, vaid esilekerkiv ruumistruktuur.

Need sisemised pinged avalduvad makromaterjali formaalsetes omadustes ruumistruktuuri  väljendusena. Selle väljenduse kaudu on töös vaatluse all modulatsiooni kommunikatiivne ja poliitiline mõõde, mis viitab projektide ornamentaalsele kvaliteedile ja selle kaudu eristab neid pelgalt ehitusest.

See uurimus on samaaegselt tulevikku vaatav ja reflektiivne – eksperimentaalne disainiuurimus, mis muundub nii praktikapõhiseks kui teoreetiliseks uurimuseks. Mimeetilistel algoritmidel ja adaptiivsel tektoonikal põhinevate projektide katsetamisest Eesti puitmajatööstuses on välja kasvanud eelratsionaliseeritud disainimeetod – moduleeritud modulaarsus –, mis võimaldab luua variatsiooni standardsetest elementidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Siim Tuksami doktoritöö kaitsmine

Teisipäev 22 detsember, 2020

modulated_modularity_cover

22. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Siim Tuksam doktoritööd „Modulated Modularity – from mass customisation to custom mass production“ („Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EET (UTC +2)
Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Antoine Picon (Harvard University)
Eelretsensendid: Andrew Witt (Harvard University) ja dr John Harding (University of Reading)
Oponent: Andrew Witt

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, seistes silmitsi ulatusliku standardiseerimise, automatiseerimise ja tehisintellektiga?

Digitaalne arhitektuur kui kriitiline diskursus on suuresti üles ehitatud Gilles Deleuze’i voltimise ideele, mis kirjeldab mateeria kujunemist pideva, intensiivsuspõhise protsessina. Arhitektuuris väljendub voltimine topoloogia ja tektoonika kombineerimises, kus tervik koosneb sujuvalt moonduvatest adaptiivsetest detailidest. Käesolev väitekiri seab kahtluse alla sellise sujuva kohanemise produktiivsuse. Töös välja pakutud modulatsiooni tuleks mõista pigem aktiivse sekkumise kui vastupanuta optimeerimisena ehk valitseva ideoloogia õõnestamisena seestpoolt – suhtudes süsteemi tõsisemalt kui süsteem ise, parafraseerides Slavoj Žižekit.

Ajaloolisest perspektiivist on vaatluse all modulaarse arhitektuuri kujunemine: 19. sajandi alguse arhitektuuriprofessor Jean-Nicolas-Louis Durand ja tema analüütiline meetod ning 20. sajandi keskpaiga süsteemiteooriast inspireeritud moodulstruktuurid, millest joonistub välja arhitektuuri digiteerimise lugu. Modulaarsuse sissetoomine digitaalsesse arhitektuuri tekitab sisemise pinge, mis seab aine kujunemisele piirangud. 1960. aastatel uuris saksa arhitekt Eckhard Schulze-Fielitz seda tüüpi esilekerkivaid moodustisi ruumistruktuuri termini kaudu, mida ta nimetas modulatsioonivõimeliseks makromaterjaliks. Tingivate asjaolude moduleerimisel ruumistruktuuri mudeliks luuakse kujundusruum, mis piirab kujunemist – mitte šabloon, vaid esilekerkiv ruumistruktuur.

Need sisemised pinged avalduvad makromaterjali formaalsetes omadustes ruumistruktuuri  väljendusena. Selle väljenduse kaudu on töös vaatluse all modulatsiooni kommunikatiivne ja poliitiline mõõde, mis viitab projektide ornamentaalsele kvaliteedile ja selle kaudu eristab neid pelgalt ehitusest.

See uurimus on samaaegselt tulevikku vaatav ja reflektiivne – eksperimentaalne disainiuurimus, mis muundub nii praktikapõhiseks kui teoreetiliseks uurimuseks. Mimeetilistel algoritmidel ja adaptiivsel tektoonikal põhinevate projektide katsetamisest Eesti puitmajatööstuses on välja kasvanud eelratsionaliseeritud disainimeetod – moduleeritud modulaarsus –, mis võimaldab luua variatsiooni standardsetest elementidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

21.12.2020

Sille Pihlaku doktoritöö kaitsmine

projects evolvment uus marts 2020_madalam
ruut v-01
alus veebi

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Sille Pihlaku doktoritöö kaitsmine

Esmaspäev 21 detsember, 2020

projects evolvment uus marts 2020_madalam
ruut v-01
alus veebi

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink