Rubriik: Kuraatoriõpe

12.01.2024 — 14.01.2024

“Kolmes vahetuses. Töö lõpp” Sillart galeriis

uus-3-vahetust-fb-cover copy

Sillart kunstigaleriis Sillamäel avatakse 12. jaanuaril kell 16.00 näitus “Kolmes vahetuses. Töö lõpp”, mis toob kokku Ida-Virumaa muuseumide kogudes olevad teosed ja kaasaegse videokunsti.

Näituse keskmes on Kai Kaljo, Ivar Veermäe, Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Raivo Kelomehe ja Maria Kapajeva videokunsti teosed, mida on kõrvutatud Ida-Virumaa muuseumikogudest (Narva Muuseum, Sillamäe muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Viru Keemia Grupi kunstikogu) pärit maalide ja graafikaga.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Milena Appajeva, Õnne Paulus ja Siim Raie.

Vaid kolmel päeval avatud näitus tegeleb Ida-Virumaal jätkuvalt aktuaalse ja tundliku teemaga: traditsioonilise tööstuse, töökohtade kadumise ning töö ja töötamise viiside muutusega. Videokunsti, klassikalise maalikunsti ja graafika abil annab näitus ülevaate, kuidas on muutunud töötamine, sellega seotud väärtused ning töö kujutamine viimase poolesaja aasta jooksul kunstis.

Näituse ühe kuraatori Milena Appajeva sõnul on taoline paralleeli tõmbamine Ida-Virumaa kontekstis unikaalne: “Püüame teoste valikuga tuua vaatajateni põnevaid paralleele, näiteks käsitleme naiste töö küsimusi lokaalselt Ida-Virumaa kontekstis ja töötava naise kujutamist kunstis. Samuti oleme esile toonud keskkonna ja reostuse kujutamise problemaatika – kui kunagi oli suitsev korsten märk progressist, jõukuse kasvust ning töökohtadest, siis nüüdseks on sellest saanud keskkonnavaenulikkuse sümbol.” Kuraatorid osutavad, et Sillarti galerii on samamoodi tähis muutustest, sest hoone on läbinud ja läbimas mitmeid ümberkorraldusi ning on nüüd asetamas Sillamäed Ida-Virumaa kaasaegse kunsti kaardile.

Näitus on avatud 12.–14. jaanuaril, iga päev kell 13.00–18.00.

Avamine toimub 12. jaanuaril kell 16.00 Sillart galeriis (Mere pst 3, Sillamäe).

Näitusele saab Tallinnast kunstibussiga, mis stardib Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemia eest (Põhja pst. 7) kell 13.30 ja naaseb samasse kohta orienteeruvalt kell 23.30.

Tasu 5€, maksta eelistatavalt ülekandega (Anita Kodanik EE967700771008489622) või bussis sularahas

NB! Kohtade arv on piiratud ning juhul kui te peale registreerimist ei saa siiski üritusel osaleda, palume sellest aegsasti teada anda!

Lisainfo: Anita Kodanik, anita.kodanik@artun.ee

13. ja 14. jaanuaril kell 14.00 ja 16.00 toimuvad näitusel kuraatorituurid.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Sillart, Sillamäe Muuseum ja Purtse pruulikoda.

Lisainfo:
Õnne Paulus, kuraator
onnepaulus@gmail.com

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1996360600723006

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Kolmes vahetuses. Töö lõpp” Sillart galeriis

Reede 12 jaanuar, 2024 — Pühapäev 14 jaanuar, 2024

uus-3-vahetust-fb-cover copy

Sillart kunstigaleriis Sillamäel avatakse 12. jaanuaril kell 16.00 näitus “Kolmes vahetuses. Töö lõpp”, mis toob kokku Ida-Virumaa muuseumide kogudes olevad teosed ja kaasaegse videokunsti.

Näituse keskmes on Kai Kaljo, Ivar Veermäe, Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Raivo Kelomehe ja Maria Kapajeva videokunsti teosed, mida on kõrvutatud Ida-Virumaa muuseumikogudest (Narva Muuseum, Sillamäe muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Viru Keemia Grupi kunstikogu) pärit maalide ja graafikaga.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Milena Appajeva, Õnne Paulus ja Siim Raie.

Vaid kolmel päeval avatud näitus tegeleb Ida-Virumaal jätkuvalt aktuaalse ja tundliku teemaga: traditsioonilise tööstuse, töökohtade kadumise ning töö ja töötamise viiside muutusega. Videokunsti, klassikalise maalikunsti ja graafika abil annab näitus ülevaate, kuidas on muutunud töötamine, sellega seotud väärtused ning töö kujutamine viimase poolesaja aasta jooksul kunstis.

Näituse ühe kuraatori Milena Appajeva sõnul on taoline paralleeli tõmbamine Ida-Virumaa kontekstis unikaalne: “Püüame teoste valikuga tuua vaatajateni põnevaid paralleele, näiteks käsitleme naiste töö küsimusi lokaalselt Ida-Virumaa kontekstis ja töötava naise kujutamist kunstis. Samuti oleme esile toonud keskkonna ja reostuse kujutamise problemaatika – kui kunagi oli suitsev korsten märk progressist, jõukuse kasvust ning töökohtadest, siis nüüdseks on sellest saanud keskkonnavaenulikkuse sümbol.” Kuraatorid osutavad, et Sillarti galerii on samamoodi tähis muutustest, sest hoone on läbinud ja läbimas mitmeid ümberkorraldusi ning on nüüd asetamas Sillamäed Ida-Virumaa kaasaegse kunsti kaardile.

Näitus on avatud 12.–14. jaanuaril, iga päev kell 13.00–18.00.

Avamine toimub 12. jaanuaril kell 16.00 Sillart galeriis (Mere pst 3, Sillamäe).

Näitusele saab Tallinnast kunstibussiga, mis stardib Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemia eest (Põhja pst. 7) kell 13.30 ja naaseb samasse kohta orienteeruvalt kell 23.30.

Tasu 5€, maksta eelistatavalt ülekandega (Anita Kodanik EE967700771008489622) või bussis sularahas

NB! Kohtade arv on piiratud ning juhul kui te peale registreerimist ei saa siiski üritusel osaleda, palume sellest aegsasti teada anda!

Lisainfo: Anita Kodanik, anita.kodanik@artun.ee

13. ja 14. jaanuaril kell 14.00 ja 16.00 toimuvad näitusel kuraatorituurid.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Sillart, Sillamäe Muuseum ja Purtse pruulikoda.

Lisainfo:
Õnne Paulus, kuraator
onnepaulus@gmail.com

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1996360600723006

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.12.2023 — 14.01.2024

Urmas Lüüs avab Tütar galeriis isikunäituse

Urmas Lu_u_s_Tu_tar ga lerii_Lüüs_email
UrmasLüüs_autorAdele-KristelleLehtorg

Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.

Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Urmas Lüüs avab Tütar galeriis isikunäituse

Neljapäev 07 detsember, 2023 — Pühapäev 14 jaanuar, 2024

Urmas Lu_u_s_Tu_tar ga lerii_Lüüs_email
UrmasLüüs_autorAdele-KristelleLehtorg

Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.

Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn

Postitas Andres Lõo — Püsilink

05.10.2023 — 19.11.2023

Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse

Tütar_event_banner

5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“. 

Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse

Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023

Tütar_event_banner

5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“. 

Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

02.06.2023 — 11.06.2023

Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad

Pretty Gimmicks Charming Trinkets and All the Other Things

Reedel, 2. juunil kell 18.00 avatakse Kopli trammiliini lõpp-peatuses grupinäitus “Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”.

Kuut näitusel osalevat kunstnikku seob armastus asjade vastu: nende looming keerleb peaaegu unustatud leidesemete ümber, justkui pikendades nende eluiga. Ajal, mil asju on rohkem kui kunagi varem ja ammugi liiga palju, ollakse siiski materiaalsusesse tugevalt kiindunud. Läbi argiste objektide pingsa vaatlemise, kogumise, lammutamise ja kordamise heidetakse pilk inimkonna alateadvusesse. Kunstnikud tegelevad asjade najal nii autobiograafiliste, poeetiliste kui antropoloogiliste küsimustega.

Näitus leiab aset Kopli trammiliini viimasesse peatusse paigutatud vanas kioskis. Putkaletile laotunud teosed uurivad inimese armastust ilukulinate vastu, masstootmise absurdset olemust, esemete võimet kogukondi ühendada ja lahutada.

Kioski müüja asemel on kioskis valvel igal päeval üks kunstnikest, mistõttu võtab näitusekogemus iga kunstniku või kuraatori kohalolu kaudu igal päeval veidi erineva kuju.

Osalevad kunstnikud: Sandra Ernits, Rose Magee, Mara Kirchberg, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
Graafiline disain: Kertu Klementi

Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammipeatuses

Näitus on avatud 11. juunini
E–R 14.00–20.00, L–P 12.00–18.00

Eriline tänu: Mart Veelmaa, Anders Härm, Margit Säde, Mattias Veller, kohvik Derevjashka

Rohkem infot:
Anita Kodanik 
anita.kodanik@artun.ee
+372 55507327

Facebook event

 

 

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad

Reede 02 juuni, 2023 — Pühapäev 11 juuni, 2023

Pretty Gimmicks Charming Trinkets and All the Other Things

Reedel, 2. juunil kell 18.00 avatakse Kopli trammiliini lõpp-peatuses grupinäitus “Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”.

Kuut näitusel osalevat kunstnikku seob armastus asjade vastu: nende looming keerleb peaaegu unustatud leidesemete ümber, justkui pikendades nende eluiga. Ajal, mil asju on rohkem kui kunagi varem ja ammugi liiga palju, ollakse siiski materiaalsusesse tugevalt kiindunud. Läbi argiste objektide pingsa vaatlemise, kogumise, lammutamise ja kordamise heidetakse pilk inimkonna alateadvusesse. Kunstnikud tegelevad asjade najal nii autobiograafiliste, poeetiliste kui antropoloogiliste küsimustega.

Näitus leiab aset Kopli trammiliini viimasesse peatusse paigutatud vanas kioskis. Putkaletile laotunud teosed uurivad inimese armastust ilukulinate vastu, masstootmise absurdset olemust, esemete võimet kogukondi ühendada ja lahutada.

Kioski müüja asemel on kioskis valvel igal päeval üks kunstnikest, mistõttu võtab näitusekogemus iga kunstniku või kuraatori kohalolu kaudu igal päeval veidi erineva kuju.

Osalevad kunstnikud: Sandra Ernits, Rose Magee, Mara Kirchberg, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
Graafiline disain: Kertu Klementi

Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammipeatuses

Näitus on avatud 11. juunini
E–R 14.00–20.00, L–P 12.00–18.00

Eriline tänu: Mart Veelmaa, Anders Härm, Margit Säde, Mattias Veller, kohvik Derevjashka

Rohkem infot:
Anita Kodanik 
anita.kodanik@artun.ee
+372 55507327

Facebook event

 

 

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.05.2023 — 01.07.2023

Tütar galerii avaneb maalikunstnik Katrin Piile isikunäitusega 

Tytar_1920x1080px

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“. 

 

Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning rahvusvaheliselt. „Noored kunstnikud on professionaalsed ja ambitsioonikad ning on koostöös toimiva ja nende eesmärke toetava galeriiga võimelised paistma silma ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Tütar galerii täiustab Eesti galeriide maastikku, pakkudes just noorema põlvkonna silmapaistvatele tegijatele võimalust ennast nii Eestis kui ka väljaspool näidata ning seeläbi oma karjääris sammu edasi teha,“ selgitas Timmi. Tema sõnul on ka galerii nimi Tütar justkui metafoor kunstniku ja galerii teineteist täiendavast koostööst sündivale uuele väärtusele.

 

Tütar galerii avaneb Katrin Piile näitusega, mis pühendub intensiivselt otsingutele, mis ei jõua tõenäoliselt kunagi sihile. Otsingute käigus püüab kunstnik leida ja jäädvustada puhkepausi, hetke, mil keskenduda hingamisele, vaikusele ja rahule. Kunstikirjutaja Laura De Jaegeri sõnul on see lahutamatult seotud maalikunstiga, mille üks väljund on vaikelu kujutamine ehk nature morte. „Ometi ei ole miski kunagi täiesti paigal. Iga elutu ese kannab endas ühel või teisel moel mingisugust tegevust: sel on oma ajalugu, seda sorteeritakse, eksponeeritakse ja taasavastatakse. Piile näitus kombineerib erinevaid teoseid, et kujutada aktiivset loomeprotsessi.

 

„Idülli otsides“ mõjub rahuoaasina, milles võib aimata teatavat püsimatust. See väljendab seost praktiseerimise ja eksponeerimise vahel. Piile annab vaatajale võimaluse peatuda ja puhata, aga see paus sünnib lakkamatu ja lõputu (lõppu soovimatagi) loomistsükli tulemusena ning kahekõnes maalimiseks kasutatavate vahenditega. Kokkuvõttes on Piile kogu näituse üles ehitanud vaikeluna,“ kirjutab De Jaeger.

 

Katrin Piile (1987) on vabakutseline maalikunstnik ja joonistaja. 2010. aastal lõpetas Piile  Eesti Kunstiakadeemia maali erialal. Näitusetel on kunstnik esinenud aastast 2006 ja 2019. aastast kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. 2020. aastal pälvis Piile Malle Leisi kunstipreemia. Piile looming tegeleb peamiselt maalikunsti tehniliste oskuste, värvikompositsiooni, maaliajaloo ja erinevate kujutamisviisidega.

 

Katrin Piile isikunäitus jääb Tütar galeriis avatuks 1. juulini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud kolmapäevast laupäevani.

 

Suvisel perioodil on galerii avatud ka pühapäeviti.

 

Tütar galerii tegemisi toetavad EAS ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tütar galerii avaneb maalikunstnik Katrin Piile isikunäitusega 

Laupäev 13 mai, 2023 — Laupäev 01 juuli, 2023

Tytar_1920x1080px

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“. 

 

Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning rahvusvaheliselt. „Noored kunstnikud on professionaalsed ja ambitsioonikad ning on koostöös toimiva ja nende eesmärke toetava galeriiga võimelised paistma silma ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Tütar galerii täiustab Eesti galeriide maastikku, pakkudes just noorema põlvkonna silmapaistvatele tegijatele võimalust ennast nii Eestis kui ka väljaspool näidata ning seeläbi oma karjääris sammu edasi teha,“ selgitas Timmi. Tema sõnul on ka galerii nimi Tütar justkui metafoor kunstniku ja galerii teineteist täiendavast koostööst sündivale uuele väärtusele.

 

Tütar galerii avaneb Katrin Piile näitusega, mis pühendub intensiivselt otsingutele, mis ei jõua tõenäoliselt kunagi sihile. Otsingute käigus püüab kunstnik leida ja jäädvustada puhkepausi, hetke, mil keskenduda hingamisele, vaikusele ja rahule. Kunstikirjutaja Laura De Jaegeri sõnul on see lahutamatult seotud maalikunstiga, mille üks väljund on vaikelu kujutamine ehk nature morte. „Ometi ei ole miski kunagi täiesti paigal. Iga elutu ese kannab endas ühel või teisel moel mingisugust tegevust: sel on oma ajalugu, seda sorteeritakse, eksponeeritakse ja taasavastatakse. Piile näitus kombineerib erinevaid teoseid, et kujutada aktiivset loomeprotsessi.

 

„Idülli otsides“ mõjub rahuoaasina, milles võib aimata teatavat püsimatust. See väljendab seost praktiseerimise ja eksponeerimise vahel. Piile annab vaatajale võimaluse peatuda ja puhata, aga see paus sünnib lakkamatu ja lõputu (lõppu soovimatagi) loomistsükli tulemusena ning kahekõnes maalimiseks kasutatavate vahenditega. Kokkuvõttes on Piile kogu näituse üles ehitanud vaikeluna,“ kirjutab De Jaeger.

 

Katrin Piile (1987) on vabakutseline maalikunstnik ja joonistaja. 2010. aastal lõpetas Piile  Eesti Kunstiakadeemia maali erialal. Näitusetel on kunstnik esinenud aastast 2006 ja 2019. aastast kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. 2020. aastal pälvis Piile Malle Leisi kunstipreemia. Piile looming tegeleb peamiselt maalikunsti tehniliste oskuste, värvikompositsiooni, maaliajaloo ja erinevate kujutamisviisidega.

 

Katrin Piile isikunäitus jääb Tütar galeriis avatuks 1. juulini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud kolmapäevast laupäevani.

 

Suvisel perioodil on galerii avatud ka pühapäeviti.

 

Tütar galerii tegemisi toetavad EAS ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.12.2022 — 05.02.2023

“Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NARTis

Teisel-pool-1920x1080-EKA-ekraan

Narva Kunstiresidentuuris avaneb EKA kuraatoriõppe tudengi Maria Helen Kändi kuraatorinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunnet, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise.

Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui Manfred Dubovi ja Angela Maasalu looming väljendab laetud seisundeid lõuendil.

Näitus pakub võimalust aduda, et kõik juhtub pidevas vahepealsuse olekus. Olevikuhetk lööb ennast poolitusse. Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostumist, lubades endaga mängida, kasvades üle pea, kuniks nad lahti rulluvad ja taas teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Kummastavad, riituslikud, kohati mängulised ja mõneti humoorikad teosed löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse.

Näituse pealkiri on inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus “Raske on kergeks saada” (1982). Luulemina annab edasi müstilist aegruumi kogemust, kus pole veel inimesele antud oma kindlat aega, ruumi ja nime. Kaplinski luulemina jaoks pole teadmatuse kogemus vilets või tume vaimuseisund. Vastupidi enda minast vaba olemine on kirgastav. Samas jõudmine selle kirgastunud seisundini võib osutuda vaevaliseks, tähendades kaotusi ning loobumisi.

Näituse avamine toimub 10. detsembril kell 16.00 ning see jääb avatuks 5. veebruarini 2023.

Lahtiolekuajad: N, R 15–19, L 13–21, P 13–19 

Täpsem info Facebookis

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Narva linn, Water Fox OÜ

Näitusel osalevad kunstnikud on EKA vilistlased ja õppejõud ning kuraator Maria Helen Känd on EKA kuraatoriõppe tudeng.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NARTis

Laupäev 10 detsember, 2022 — Pühapäev 05 veebruar, 2023

Teisel-pool-1920x1080-EKA-ekraan

Narva Kunstiresidentuuris avaneb EKA kuraatoriõppe tudengi Maria Helen Kändi kuraatorinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunnet, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise.

Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui Manfred Dubovi ja Angela Maasalu looming väljendab laetud seisundeid lõuendil.

Näitus pakub võimalust aduda, et kõik juhtub pidevas vahepealsuse olekus. Olevikuhetk lööb ennast poolitusse. Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostumist, lubades endaga mängida, kasvades üle pea, kuniks nad lahti rulluvad ja taas teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Kummastavad, riituslikud, kohati mängulised ja mõneti humoorikad teosed löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse.

Näituse pealkiri on inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus “Raske on kergeks saada” (1982). Luulemina annab edasi müstilist aegruumi kogemust, kus pole veel inimesele antud oma kindlat aega, ruumi ja nime. Kaplinski luulemina jaoks pole teadmatuse kogemus vilets või tume vaimuseisund. Vastupidi enda minast vaba olemine on kirgastav. Samas jõudmine selle kirgastunud seisundini võib osutuda vaevaliseks, tähendades kaotusi ning loobumisi.

Näituse avamine toimub 10. detsembril kell 16.00 ning see jääb avatuks 5. veebruarini 2023.

Lahtiolekuajad: N, R 15–19, L 13–21, P 13–19 

Täpsem info Facebookis

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Narva linn, Water Fox OÜ

Näitusel osalevad kunstnikud on EKA vilistlased ja õppejõud ning kuraator Maria Helen Känd on EKA kuraatoriõppe tudeng.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.09.2022 — 08.10.2022

“Ükssarvik” grupinäitus Rüki galeriis 

Ükssarvik Rüki galeriis

Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis 

Avamine 15. septembril kell 18.00.

Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).

Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.

Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.

Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Ükssarvik” grupinäitus Rüki galeriis 

Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 08 oktoober, 2022

Ükssarvik Rüki galeriis

Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis 

Avamine 15. septembril kell 18.00.

Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).

Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.

Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.

Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.05.2022

EXTENSION: Skoone bastion on ruumi sekkumine

Extention Digital IG Story

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EXTENSION: Skoone bastion on ruumi sekkumine

Neljapäev 26 mai, 2022

Extention Digital IG Story

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.05.2022 — 26.05.2022

Grupinäitus “Ideations of the World”

IDEATIONS EKA NEWS UPDATE

Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).

Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso). 

Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.

Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00

Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia

Kunstnikud: 

Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.

Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.

Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.

Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.

Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.

Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.

Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.

Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.

Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.

Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.

Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.

Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Grupinäitus “Ideations of the World”

Laupäev 21 mai, 2022 — Neljapäev 26 mai, 2022

IDEATIONS EKA NEWS UPDATE

Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).

Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso). 

Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.

Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00

Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia

Kunstnikud: 

Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.

Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.

Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.

Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.

Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.

Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.

Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.

Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.

Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.

Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.

Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.

Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.03.2020

Avatud loeng sarjast “Rahvusvaheline laeng”: The White Pube lükkub edasi

SSENSE - WHITE PUBE

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng”: The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril.

Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal “The White Pube: saamislugu”. The White Pube on noorte kunstnike Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammadi ühisettevõtmine, mille raames nad kirjutavad kriitikat, eksponeerivad oma loomingut ja kureerivad näitusi. Tegevuste baasiks on veebileht thewhitepube.com, mida toetavad Instagrami ja Twitteri kontod @thewhitepube. Oktoobris 2015 tegevust alustanud The White Pube’il on nüüdseks rahvusvaheline, nende tegemistega aktiivselt suhestuv lugejaskond. Oma edu võtmeks peavad nad seda, et neil on õnnestunud mitmekesistada harjumuspärast kunstikriitiku-identiteeti, võimestades töölisklassist pärineva ja mittevalge naise häält. The White Pube’i kunstikirjutuse eesmärgiks on nõuda nii praktikutelt kui institutsioonidelt kõrge kunstilise kvaliteedi alalhoidmist, kunstigaleriide külastajaskonna demokratiseerimist ja kolonialismi taagast vabastamist, samuti julgustada subjektiivset kriitikat kui kõigile kättesaadavat ja olulist kunstikirjutuse vormi.

Loengus “The White Pube: saamislugu” plaanisid Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammad kirjeldada, miks nad otsustasid rajada oma veebilehe, milline on nende tööprotsess, ning kõike seda, mis on juhtunud nelja aasta jooksul, mil nad on veebis ja sotsiaalmeedias kunstikriitikat avaldanud.

Reedel, 27. märtsil loengule järgnema pidanud The White Pube’i seminar jääb samuti ära.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta aprillis astub loengusarja raames eeldatavalt üles veel Christoph Platz (Steirischer Herbst, Austria). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Avatud loeng sarjast “Rahvusvaheline laeng”: The White Pube lükkub edasi

Neljapäev 26 märts, 2020

SSENSE - WHITE PUBE

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng”: The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril.

Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal “The White Pube: saamislugu”. The White Pube on noorte kunstnike Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammadi ühisettevõtmine, mille raames nad kirjutavad kriitikat, eksponeerivad oma loomingut ja kureerivad näitusi. Tegevuste baasiks on veebileht thewhitepube.com, mida toetavad Instagrami ja Twitteri kontod @thewhitepube. Oktoobris 2015 tegevust alustanud The White Pube’il on nüüdseks rahvusvaheline, nende tegemistega aktiivselt suhestuv lugejaskond. Oma edu võtmeks peavad nad seda, et neil on õnnestunud mitmekesistada harjumuspärast kunstikriitiku-identiteeti, võimestades töölisklassist pärineva ja mittevalge naise häält. The White Pube’i kunstikirjutuse eesmärgiks on nõuda nii praktikutelt kui institutsioonidelt kõrge kunstilise kvaliteedi alalhoidmist, kunstigaleriide külastajaskonna demokratiseerimist ja kolonialismi taagast vabastamist, samuti julgustada subjektiivset kriitikat kui kõigile kättesaadavat ja olulist kunstikirjutuse vormi.

Loengus “The White Pube: saamislugu” plaanisid Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammad kirjeldada, miks nad otsustasid rajada oma veebilehe, milline on nende tööprotsess, ning kõike seda, mis on juhtunud nelja aasta jooksul, mil nad on veebis ja sotsiaalmeedias kunstikriitikat avaldanud.

Reedel, 27. märtsil loengule järgnema pidanud The White Pube’i seminar jääb samuti ära.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta aprillis astub loengusarja raames eeldatavalt üles veel Christoph Platz (Steirischer Herbst, Austria). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mari Laaniste — Püsilink