Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Eesti Kunstiakadeemia alustab ROHEKA üritustesarjaga, mille raames hakkab EKA iga kuu ühel päeval jätkusuutliku mõtteviisi talgusid tegema. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. 

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Alustame sarja sel kolmapäeval, mil EKA tutvustab oma rohelisi põhimõtteid ning jagab näpunäiteid füüsilise- ja digiprügi sorteerimiseks.

Päev algab kell 10.00 ettekannetega, jätkub mängulise jäätmeteemalise veebiviktoriiniga ja lõppeb koristustalgutega. Ürituse esimene pool toimub digitaalselt ning seda kantakse üle ka EKA TV-s. Koristustalgud, algusega kell 12.30, toimuvad üle terve maja. Jälgi infot veebis.

1. septembri ajakava

10.00 Üritustesarja tutvustus (EKA TV)

10.15 Loeng “Roheline EKA” (EKA TV)

11.00 RING rakenduse tutvustus (EKA TV)

11.15 PAUS

11.30 Prügiviktoriin – registreerumisvorm SIIN. Auhinnaks EKA meened! (registreerunutele saadetakse link veebiviktoriinile)

12.00 Loeng “Digiprügi” (EKA TV)

12.30 Koristustalgud keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra juhendamisel. (Koguneme sisehoovis)

2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub kolmapäeval 25. augustil algusega kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemias.

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks on seekord esitatud 14 teost:

Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla.
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiiv

Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tiina-Erika Friedenthal. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Qui vult, potest. Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson, toimetajad Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Igor Kopõtin. Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. Tartu: Rahvusarhiiv

Juhan Maiste. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg. SA Anija Mõisa Haldus

Mati Mandel. Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgus ja häving Läänemaal. Tallinn: Eesti ajaloomuuseum

Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Tallinn: Estopol

Riho Paramonov. Kokkupõrge. Eesti moderniseerumine avaliku privaattranspordi näitel, 1900-1940. Tallinn: Revaleta

Kaarel Piirimäe. „Sama hästi kui venelaste maa“ : Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas. Tallinn: Argo

Inna Põltsam-Jürjo. Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Tallinn: Argo

Erki Russow. Lood ja leiud Tallinna algusest. Tallinn: Stilus

Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Epp Lankots, Triin Ojari. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum

Lauri Vahtre. Eesti Vabadussõja ajalugu, I-II. Tallinn: Varrak

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Tänavu korraldab hindamise ja preemiaürituse Eesti Kunstiakadeemia.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuudi ning eelnevate aastate kõige sisukamaks ja kaunimaks tunnistatud teoste nimekirjaga saab tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel:

http://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/ajalookirjanduse-aastapreemia/

3. mail kell 15-17 toimub järgmine Euroopa Horisondi seminar:
Osaluse laiendamise meetmed ja MSCA

Registreeri seminarile SIIN

Seminaril tutvustab Kristin Kraav (ETAg) valikut meetmeid Euroopa Horisondi valdkondadest „Tipptaseme levik ja osaluse laiendamine“ ning „Marie Sklodowska-Curie tegevused“.

Twinning meetme eesmärgiks on tugevdada teadusasutuse mingit valdkonda koostöös vähemalt kahe tipptasemel partneriga mujalt Euroopast.

ERA Chair meetme eesmärgiks on tuua teadusasutusse tippteadlasi mujalt maailmast, kes siin looksid uurimisrühma ning oma kogemuste abil aitaksid teadusasutusel tõusta tipptasemele selles valdkonnas.

Excellence Hubs eesmärgiks on mitme riigi innovatsiooni ökosüsteemide koostöö arendamine, kuhu oleksid kaasatud nii teadlased, ettevõtjad, avalik sektor kui kodanikuühiskond.

Hop-on meede rakendub järgmisest aastast ja võimaldab Euroopa Horisondi II samba projektidesse lisada partnereid „osaluse laiendamise“ riikidest (sh Eesti).

MSCA järeldoktori meede sobib järeldoktorite sissetoomiseks ja Eesti teadlaste siirdumiseks mujale järeldoktorantuuri. Sissetulijatel on teine võimalus saada rahastust ERA Fellowships meetmest.

MSCA teadlasvahetus soodustab rahvusvahelist ja sektorite vahelist koostööd.

Kõigi nende meetmete taotlusvoorud avanevad lähikuude jooksul ning taotlustähtajad on septembrist järgmise aasta kevadeni.

Ootame kõiki huvilisi osalema!

Neljapäeval, 22. aprillil kl 15-17 toimub EKA liikmetele suunatud Euroopa Horisondi programmi tutvustava veebiseminaride sarja esimene osa.

Seminaril tutvustavad ETAgi konsultandid Katrin Kello ja Kerli Reintamm EUH programmi üldisemalt, New Bauhausi algatust ning loomevaldkonda puudutavaid konkursiteemasid IKT-le ja kultuurile pühendatud tööprogrammides.

Üritusele registreerimise link

Seminari programm

Ootame kõiki huvilisi osalema!

18. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Ingrid Ruudi doktoritööd „Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994“ („Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“).

Avalik kaitsmine toimub 18.12 algusega kell 17.00

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof Vladimir Kulić (Iowa State University), dr Johannes Saar (Tartu Ülikool)

Oponent: prof Vladimir Kulić

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ühiskondliku ruumi loomine ja kujutlemine, avaliku sfääri formeerumine ning ruumilise keskkonna ja subjekti suhete ümbermõtestamine, mis mõjutab meie ruumikultuuri tänapäevani. Doktoritöö esitab väljakutse Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo senisele periodiseerimisele, keskendudes just vahepealsusele ehk interreegnumile kahe selgepiirilise ühiskondliku formatsiooni vahel, vaadeldes seda mitte ajutise üleminekuna „normaalsusesse“, vaid spetsiifilise ja iseväärtusega ajastuna. Sel dünaamilisel perioodil jätkusid ühelt poolt mõned hilisnõukogude ajast pärit praktikad, teisalt aga kohanduti kiirendatud tempos muutuvate sotsiaalpoliitiliste oludega, omandati ja tõlgendati läänest saabuvaid mõjutusi ning kujutleti uut demokraatlikku ühiskonda toetavat ruumilist korraldust. Üleminek ühest ruumilisest režiimist teiseks toimus mitte selgepiirilise katkestusena, vaid pigem hüplikult, hägusalt ja hübriidselt. Doktoritöö näitab, kuidas uue ruumi tootmine leidis sel perioodil aset väga mitmesugustel ja omavahel põimunud tasanditel, käsitledes nii ehitatud ja planeeritud ruumi, selle visualiseerimist ja etendamist kui ka teoreetilist mõtestamist ja refleksiooni.

Monograafia koosneb viiest omavahel lõdvalt seotud juhtumiuuringust. Peatükk „Ehitamata ruum“ analüüsib kõige kõnekamaid näiteid arvukatest realiseerimata jäänud arhitektuuriprojektidest ja linnaplaneeringutest uue avaliku ruumi, identiteediloome ja arhitekti agentsuse seisukohalt. „Utoopiline ruum“ vaatleb Tõnis Vindi pakutud kõrghoonestusega vabakaubandustsooni Naissaarele, paigutades selle nii rahvusvahelise majanduse arengute kui uusvaimsuse ideoloogia taustale. „Diskursiivne ruum“ keskendub kahele esimesele Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaalile kui katsele luua rahvusvahelist dialoogi võimaldav teoreetiline platvorm, kus eri osapoolte ootused ja arusaamad regionaalse arhitektuuri arenguvõimalustest globaalses kontekstis mõneti siiski nihkesse läksid. „Performatiivne ruum“ uurib Rühm T taotlust luua arhitektuuri ja performance’i praktika kombinatsioonis ruumilist kontraavalikkust ja rahvuslusele alternatiivi otsivaid ajutisi kogukondi. „Institutsionaalne ruum“ võtab vaatluse alla Tallinna Kunstihoone (1934) renoveerimise George Steinmanni protsessuaalse kunstiteosena, mis näitab ühtpidi kunstniku agentsust rahvusvahelise valdkondadeülese võrgustiku loojana ja kunstiruumi mõtestamist mitmeplaanilise diskursiivse ruumina, teisalt aga neeldub osati paratamatusse neokolonialismi ja restitutiivsesse sõjaeelse vabariigi ihalusse.

Juhtumiuuringud näitavad, et ajastu arhitektuurikultuur oli erakordselt vitaalne – arhitektid ja kunstnikud osalesid aktiivselt uut ruumi ja avalikku sfääri kujundavates protessides. Kasutades ära interreegnumi ajastule omast radikaalset avatust, realiseeriti nii hilisnõukogude ajast pärit taotlusi kui ka katsetati avaneva ühiskonnaga saabuvaid uusi võimalusi. Ruumieksperimentide aluseks oli veendumus, et arhitektidel ja kunstnikel on määrav roll uue ruumi kujutlemisel ja loomisel ning õigus ja vastutus osaleda avaliku sfääri kujundamisel. Isegi kui neis protsessides loodud ruumid ei olnud käegakatsutavad, oli neil väga oluline roll intereegnumiaegse ja tänasegi ühiskondliku ruumi vormimisel.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Krista Kodres, dr Anu Allas, dr Epp Lankots, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein

Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Kolmapäeval, 19. augustil 2020. a kell 15:00 toimub Tartu Kunstimaja väikses saalis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 30.07-23.08.2020

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on Villu Plink ja Ester Bardone.

Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.

Ulvi Haagenseni doktoritöö teema vaatleb piiri kunsti ja igapäevaelu vahel. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele ta keskendub kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad teda kolm kujutletavattegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse.

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020  Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.

AJAKAVA

10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad

teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

10:15 – 10:55

Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

10:55 – 11:35

Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar

11:35 – 12:15

Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova

12:15 – 12:45 kohvipaus

Kunst ja disain

12:45 – 13:25

Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura

13:25 – 14:05

Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen

14:05 – 14:45

Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak

14:45 – 15:15 kohvipaus

Muinsuskaitse ja konserveerimine

15:15 – 15:55

Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent

15:55 – 16:35

Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont

16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine

The Training School on Local Stories and Visual Narratives will take place on March 25th-27th 2020 at the Estonian Academy of the Arts.
It will focus on the use of local stories in urban research. Participants will engage in site visits, analysis workshops, discussions and lectures. Day 1 focuses on local urban stories, taking the city of Tallinn as an example. Participants will discuss historical, semantical and archetypal settings of the narratives. The knowledge from the local storieswill be compared with stories related to the knowledge and ongoing reserach investigations of participants. Central to the training school is a reflection on Methods, Visuals and Stories. Also digital tools related to narratives will be discussed.
Established in 1914, the Estonian Academy of Arts is the leading university in Estonia for architecture and urbanism, fine arts, design, media, visual studies, art culture, as well as conservation. Academy is located on the border of Medieval Hanseatic old city of Tallinn – a perfect place for urban investigations.

Programme

Registration: please send your motivation by email to jyri.soolep@artun.ee

This event is co-organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)