Rubriik: Kategoriseerimata

1. aprillil kell 11.00 avaneb Telliskivi Loomelinnaku poetänaval moodsat disaini ja uut kunsti müütav EKA Pop-Up Pood. 

Enam kui nelikümmend tudengit toovad välja oma parima, uusima, jätkusuutlikuma ja silmatorkavama disaini ning kunsti.

Paljude EKA noordisainerite ja kunstnike seas on töödega välkpoes esil ka juba tunnustamist leidnud autorite teosed. Teiste seas esitleb poes oma loomingut 2021. aasta Wiiralti stipendiumi laureaat moetudeng Cärol Ott, keraamik ja ehtekunstnik Elize Hiiop, aksessuaaridisainer Sandra Luks, etenduskunstnik ja EKA keraamika magistrant ning Teatriliidu 2022. aasta Kristallkingakese auhinna võitja Keithy Kuuspu. 

Aprillikuu vältel, mil EKA Pop-Up Pood Telliskivi Loomelinnaku poetänaval avatud on, toimuvad ka töötoad ning meistriklassid linnaelanikele, turistidele, inimestele maalt ja mere tagant. Poe innustaja ning eestvedaja, EKA aksessuaaridisaini professori ning disaineri, Stella Runneli mehitusel leiab uuest müügisaalist loomingut, mis varieerub graafikast, joonistustest, maalidest ja fotodest rõivadisaini, aksessuaaride, ehete, keraamika ja sepisteni.  

Oma töödega on välkpoes esindatud autorid:

Markus Vernik
Kaisa Uik
Oliver Udeküll
Keithy Kuuspu
Helen Griffiths
Visa Eino
Triin Türnpuu
Sergei Saprykin
Evridiki Papaiakovou
Daria Dementeva
Kaileen Palmsaar
Natalia Mirzoian
Alp Eren Özalp
Helena Pass
Helen Tiits
Mirjam Aun
Riina Lii Parve
Elisa Margot Winters
Sirje Järv
Mia Felic
Anna Ovtšinnikova
Piibe Tomp
Erle Nemvalts
Cristopher Siniväli
Maria Elise Remme
Valeria Poljakova
Cärol Ott
Anu Kadri Uustalu
Samuel Eff Markkus Savimägi
Elize Hiiop
Villu Mustkivi
Liis Tisler
Zoe Koerbunner
Rita Volkov
Sandra Luks
Heli Haav
Rita Lenore
Valdek Laur
Gontsugova
Morris Motel
Elis Liivo
Kärt Heinvere

Lahtiolekuajad: E–R 11–19 ja L,P 11–17

Jälgi infot EKA Pop-Up Poe Facebooki lehel

“Solidaarsuskino/ Ukraine Solidarity Screenings” elektron.art keskkonnas.

Solidaarsuskino #9 “Heat Singers”, Nadia Parfan

Esmaspäeval, 21.03 kell 20:00 näitame oma online-kinos Ukraina režisööri Nadia Parfani dokumentaalfilmi “Heat Singers”. Kogu piletitulu läheb filmitiimile, kes on vabatahtlikena abistamas oma riiki.

Ivan Vasyliovitš on aastaid olnud Lääne-Ukraina munitsipaalkütteettevõtte Ivano-Frankivsk TeploKomunEnergo ametiühingujuht. Tema magnum opus on mehaanikute, remondimeeste, dispetšerite, raamatupidajate ja teiste töötajate ametiühingukoor. Ivan Vasyliovitš on nende loominguliste saavutuste üle väga uhke, kuid soovib ka märkida, et “enne küte ja alles siis laul!”. Proovide ajakava tuleb korraldada “kütteperioodi” paiku. Sel ajal, kui kollektiiv üritab vanu torustikke korda teha, pommitavad kliendid vihjeliini teenust. Kas ukraina rahvalaulu jõul on võimalik külmi radiaatoreid soojendada?

Nadia Parfan sündis Ivano-Frankivskis, Lääne-Ukrainas. Ta on lõpetanud Kyiv-Mohyla Akadeemia Kiievis ja Kesk-Euroopa Ülikooli Budapestis. Ta on filmi- ja urbanistikafestivali “86” kuraator ja kaasasutaja. “Heat Singers” on režissööridebüüt ja see esilinastus Šveitsis Visions du Réel.

Piletid (panke oma hind, min 5 EUR).

Loe lisa: 

https://elektron.art/projektid/saveukraine

Reedel, 4. veebruaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“. Väljapanekuks andsid tõuke Peet Vallaku, Mehis Heinsaare ja Ilmar Külveti novellid, mille peategelased on eri põhjustel sunnitud seadma nii füüsilisi kui ka vaimseid piire.

Näitusel saavad kokku kunstnikud Amie Nga Man Chan, Eike Eplik, Kristaps Epners, Hanna Samoson ja Augustas Serapinas, kes tegelevad oma loomingus identiteediküsimustega. Eksponeeritakse ka Eesti mäluasutuste kogude ajaloolisi fotosid. Näituse kuraator on Gregor Taul.

Kristaps Epnersi ja Amie Nga Man Chani multimeediainstallatsioonid vaatlevad üksikisiku toimetulekut keeruliste olukordade kiuste. Chani performance’is avaldub elu nullpunkt Narva jõel, Epnersi lugu kihutab peategelase Siberisse Sajaanide mäestiku müüriladujate brigaadi keskele. Hanna Samosoni videoteose alus on unenägu või tundmus kohast, kus inimese mina saab olemisega üheks. Eike Eplik esitleb nii savist, pajuvitstest kui ka traadist punutisi ja skulptuure. Ühelt poolt on tegemist hämara otstarbega tarbeesemetega, mis võiksid kuuluda Vallaku novelli tegelase korvitegija Siimu „tootekataloogi“ või Heinsaare kujutatud Soontaga küla elanike ja neid päästma asuvate Läti rotipüüdjate arsenali. Teisest küljest avaldub nendes töödes iseennast pidevalt taasloova keha mõte: käelise töö ja traditsioonide edasiandmise kaudu luuakse nii iseennast kui ka kultuuri.

Näitus Facebookis

Reedel, 4. septembril kell 16.00 algab Eesti Kunstiakadeemia ruumis A300 workshop “Ühisruumi otsides”, mis kestab 18. septembrini. Kahe nädala jooksul viivad EKA tudengid läbi erinevaid töötube, mille raames püütakse kollektiivselt leida ühist ajaveetmise ja sotsaliseerumise paika. Workshop on avatud kõikidele EKA tudengitele.

Ühine maja on olemas, kuid kuhu on kadunud Kunstiakadeemiale omane inspireeriv atmosfäär, kogukonna ja kokkukuuluvuse tunne? Kaasaegse kunsti magistritudengid on keskendunud just nendele probleemkohtadele, luues õpperuumist hubase ja piiridevaba tudengitele mõeldud ala. Workshopi raames kombatakse institutsiooni piire. Kuna koolimajas ruume napib, on ainuke viis ühisruumi loomisel läheneda küsimusele akadeemiliselt, kasutades workshopi ettekäändena olemisala loomiseks. Workshopi legitiimsuse saavutamiseks on kunstnikud kokku pannud ironiseeriva alatooniga programmi, kust võib leida näiteks 5 minutit kestva seina vaatamise või olesklemise õpitoa, mis küsib, milliseid meetmeid peab kasutusele võtma, et rangete reeglitega ja ruumipuuduses vaevlev institutsioon saaks aru loova ühisala tähtsusest EKA kogukonna loomisel? Projekti eesmärk on juhtida juhtkonna tähelepanu sellele, et üliõpilased tunnevad puudust ruumist, mis soosiks osakondade vahelist suhtlust, inspireeriks ja pakuks vaheldust akadeemilisele õhkkonnale. Tahame taasluua vanale akadeemiale omast kogukonna ja ühtekuuluvuse tunnet.

Kunstnikud: Sindey Lepp, Johannes Luik, Nusrat Jahan, Ott Lemsaar, Tõnis Laurson, Grete Remmel