Ilmumas
Järgnevalt EKA Kirjastuses ilmumas:
– ROLAND BARTHES “KATKEID ARMUNU DISKURSUSEST”
Roland Barthes’i “Katkeid armunu diskursusest” (Éditions de Seuil, 1977) on tema eelviimane raamat ja moodustab tema eluajal viimasel jäänud “Camera lucidaga” (ee 2015) omamoodi mõttelise paariku. Kui “Camera lucida” tegeleb kaotuse, säilimise ja edasielamise küsimustega fotomeediumis, siis “Armunu diskursus” tegeleb nendesamade teemadega igal pool mujal. See esitab armastaja vaatepunkti, mis kerkib lääne kultuuris alates filosoofia tekkest (Sokrates) pidevalt esile keskse figuurina ja mida on laialdaselt peetud loomingu peamiseks tõukejõuks. Küsimus on selles, mis närib armastajat, mis tõukab teda tagant või vangistab passiivselt oma paigale. “Camera lucidas” tegeles Barthes nende teemadega ülimalt isiklikust seisukohast, “Armunu diskursus” pakub universaalsemat vaatepunkti. Kujundlikult võiks öelda, et kui “Armunu diskursus” kirjeldab seda, kuidas on vaadata lõket eemalt, siis “Camera lucida” kirjeldab, kuidas on seista keset lõket.
– ANDERS HÄRM “ALLUMATUD KEHAD. Loenguid performatiivsetest praktikatest 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris”
Anders Härmi mahukas monograafia põhineb mitme kümnendi jooksul Eesti Kunstiakadeemias peetud loengukursustel performatiivsetest kunstistrateegiatest viimase enam kui poolsajandi kunstis ja kultuuris. Raamat ei pretendeeri klassikalises mõttes performance-kunsti ajaloo staatusele. Tegu on teatud performatiivsete praktikate: formaatide, strateegiate ja taktikate ajalooga, mille kattuvus performance-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Siin rõhutatakse protsesse ja nende protsesside kulgu ajas, selle asemel et siduda üksikuid kunstnikke või rühmitusi 20. sajandi avangardi ajaloo lineaarse kronoloogiaga.
– DONNA HARAWAY “STAYING WITH THE TROUBLE”
“Mitmeliigilisuse teooria” üks eestvedajaid Donna Haraway püüab oma 2016. aasta raamatus taasmõtestada meie suhteid Maa ja kõigi selle elanikega. Mitmeliigilisuse teooria järgi ei mõelda inim- või muust organismist kui eraldiseisvast piiratud üksusest, mida mingile keskkonnale vastandatakse. Seetõttu astub Haraway vastu ka praegu levivale antropotseeni mõistele (kui liialt antropotsentrilise), soovitades selle asendada ktulutseeniga, mis kirjeldab käimasolevat epohhi täpsemal määral. Ktulutseenis toime tulemiseks on vaja sym-poiesis’t ehk üheskoos hakkamasaamist, vastandina auto-poiesis’ele kui ise toimetulemisele. Üheskoos hakkama saades tuleb õppida elama koos probleemidega, mida selline eluviis tekitab, et ehitada üles eluvõimelisemat tulevikku.
– MARI LAANEMETS “HOMSE KATSELAVA: KUNSTIPRAKTIKA EESTIS 1969–1978”
Mari Laanemetsa doktoritöö Zwischen westlicher Moderne und sowjetischer Avantgarde: künstlerische Praxis im Osteuropa am Beispiel Estlands, 1969–1977 (2008) põhjal valmiv põhjalik monograafia Eesti kunstipraktika tõmbejõududest 1970. aastatel lääne modernsuse ja nõukogude avangardi mõjuväljas.