Ilmumas
Järgnevalt EKA Kirjastuses ilmumas:
– ANDERS HÄRM “ALLUMATUD KEHAD. Loenguid performatiivsetest praktikatest 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris”
Anders Härmi mahukas monograafia põhineb mitme kümnendi jooksul Eesti Kunstiakadeemias peetud loengukursustel performatiivsetest kunstistrateegiatest viimase enam kui poolsajandi kunstis ja kultuuris. Raamat ei pretendeeri klassikalises mõttes performance-kunsti ajaloo staatusele. Tegu on teatud performatiivsete praktikate: formaatide, strateegiate ja taktikate ajalooga, mille kattuvus performance-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Siin rõhutatakse protsesse ja nende protsesside kulgu ajas, selle asemel et siduda üksikuid kunstnikke või rühmitusi 20. sajandi avangardi ajaloo lineaarse kronoloogiaga.
– VICTOR PAPANEK “DISAIN REAALSELE MAAILMALE”
“Disain reaalsele maailmale” (originaalis 1971) on tänaseks üks enim loetavaid disainiraamatuid, mis on tõlgitud enam kui 20 keelde. Selle autor, Austrias sündinud, kuid 1939. aastal Ameerika Ühendriikidesse põgenenud disainer Victor Papanek oli üks esimesi, kes hakkas metoodiliselt tegelema jätkusuutlikkuse ja ühiskondliku disaini küsimustega. Teda huvitas küsimus, kuidas kujundada keskkonda, mis arvestaks tegeliku maailma väljakutsetega ja oleks sobilik võimalikult paljudele inimestele. Need küsimused on disaini ja arhitektuuri eri aspektides aja jooksul üha teravamaks muutunud. Tema võitlus kavandatud vananemise ja kasutute esemete vastu lõi aluse tänapäevasele vastutustundlikule ja jätkusuutlikule disainimõtlemisele maailmas, mida kummitab pidev ressursi- ja energiapuudus.
– DONNA HARAWAY “RASKUSTES PÜSIMINE: HÕIMULOOME KTULUTSEENIS”
“Mitmeliigilisuse teooria” üks eestvedajaid Donna Haraway püüab oma 2016. aasta raamatus taasmõtestada meie suhteid Maa ja kõigi selle elanikega. Mitmeliigilisuse teooria järgi ei mõelda inim- või muust organismist kui eraldiseisvast piiratud üksusest, mida mingile keskkonnale vastandatakse. Seetõttu astub Haraway vastu ka praegu levivale antropotseeni mõistele (kui liialt antropotsentrilise), soovitades selle asendada ktulutseeniga, mis kirjeldab käimasolevat epohhi täpsemal määral. Ktulutseenis toime tulemiseks on vaja sym-poiesis’t ehk üheskoos hakkamasaamist, vastandina auto-poiesis’ele kui ise toimetulemisele. Üheskoos hakkama saades tuleb õppida elama koos probleemidega, mida selline eluviis tekitab, et ehitada üles eluvõimelisemat tulevikku.