Novembri alguses jagas Eesti kultuuriminister Eesti Kultuuri Koja auhindu lõppeval aastal Eestis enim silma paistnud kultuuritegudele. Pidulikuks tseremooniaks koguneti Eesti Rahva Muuseumisse. Kunstnik Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) näitus Parasirte Beach, mis toimus augustis ja septembris Eesti Kaevandusmuuseumis, oli üks konkursi võitnud viiest nominendist Kultuuri Tegu 2016 peaauhinnale.
Nominentide seas olid veel maiade tsivilisatsiooni uurija Rait Kütt; arhitektuuriprogrammi “Hea Avalik Ruum” korraldusmeeskond eesotsas Kalle Vellevoogiga; ETV2 kultuurisaade “Plekktrumm”,Mari-Liis Lill ja Paavo Piik integratsiooniteemalise kultuuriprojektiga “Teisest silmapilgust”/”Kosmos”.
Konkursi Kultuuri Tegu 2016 peaauhinna võitis ETV2 kultuurisaade “Plekktrumm”.
Näituse esitas konkursile Eesti Kaevandusmuuseum. Põhjenduseks tõi Eesti Kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraas muuhulgas järgmist:
Eesti Kaevandusmuuseum esitab „Kultuuri Tegu 2016“ kandidaadiks kunstnik MEELI KÕIVA, kunstniku nimega MERY CRYSTAL RA, näituse-installatsiooni PARASITE BEACH, mis avati Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel 4. augustil 2016.
Näitus räägib inimestest, keda tehnoloogilise üliarengu juures maailmas robotite kõrval aina vähem vaja läheb. Ja kui pole kohta enam maa peal, siis tuleb kolida maa-alla. Näitus räägib vaimsuse ja kunstiinimeste seisust tänases Eestis, kus kunstnikku või kirjanikku või teisigi vaimuinimesi paljud ühiskonnakihid mõttetuks parasiidiks peavad. Sest nende roll on väga paljude jaoks raskesti mõistetav. Näitus räägib vaimsetest pagulastest, sellest, et polegi nii väga palju vahet vaimsetel ja nö tegelikel pagulastel – ühtmoodi VÕÕRAD on mõlemad. Videotelt näeme klaas-võimuteerulli võimukoridoris rullimas üle loovuse.
Siin näeme loovinimest baldahhiinvoodis ööpäevaringselt pidamas monoloogi ja esitamas küsimusi. Kunstnik otsib baldahhiinvoodis meditatsioonide kaudu poeetilisi kujundeid. On vanad energiad ja samas uued energialiigid, mis avanemas kuldse värava tagant.
Ometi on näitus-installatsioonil positiivne sõnum – just loovus on see, mis inimest eristab masinast. Just looja käekiri on see, mille järgi tunneb eksimatult ära, et selle millegi on loonud inimene. Kunstnik näebki väljapääsu loovuses. Aga ühiskonnas tuleb muuta mentaliteeti, et kunstnik töötab tasuta ja et loojad on külahullu staatuses. Ainult loojate loodud ideedel on tõeline väärtus ja see peaks olema ka kõrgesti tasustatud. Just pehmed väärtused on need, mis annavad rahvale ja riigile kestva ja ainuomase unikaalsuse praeguses hetkes ja loomulikult ajaloos. Muide, nii mõnedki töötuks jäänud kaevurid on leidnud oma edasise tee loovuses, maalitakse, tehakse põlevkivist suveniire jne.
http://www.sirp.ee/online-uudi