Kogukondliku hoolitsuse tingimuste tuvastamine ühes naabruskonnas

Kuidas võiks kaaslaste tugi ja kogukonna kaasatus võimaldada Eestis uut käsitlust, millele tuginedes laiendada kulutõhusaid ja kättesaadavaid vaimse tervise teenuseid?

Sellest küsimusest sai käesoleva kümne kuu pikkuse uurimisprojekti kese, mis viidi läbi Haigekassa ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühise arendusgranti abil. Projekti käigus tuvastasid uurijad puudujääke just noortele täiskasvanutele suunatud vaimse tervise teenustes ja tegid koostööd ühe perearstikeskusega ühes Tallinna asumis.

Uurimisrühma liikmed hoolitsesid projekti vältel koostöise disainiprotsessi juurutamise eest, et mõista erinevate Eesti avaliku sektori sidusrühmade vajadusi ja nende väärtushinnanguid, millest saaks uue teenuse loomise alguspunkt. Disainiprotsess ja teenuse kontseptsioon võtab arvesse asjaolu, et patsientide võimestamisel saavad nad oma heaolu nimel võtta rohkem vastutust ja seeläbi kanda olulist rolli vaimse tervise teenustes osalemises. Sellist uut käsitlust nimetamegi kogukondlikuks hoolitsuseks, see arvestab sidusrühmade olemasolevate ressurssidega ja võimekusega luua teenus, mis samaaegselt peegeldab ka kogukonna väärtusi.

Uus teenuse kontseptsioon hõlmab endas eakaaslaste tugirühma noortele täiskasvanutele, et toetada individuaalsest teraapiast väljumise
protsessi, mida mentordab vaimse tervise spetsialist kuue kuu jooksul. Lühendatud mahus tugirühma testimine kuue noore täiskasvanuga tekitas noortes kuuluvustunnet ja positiivset tuju kohtumiste järgselt. Tegu on hübriidkäsitlusega, mis hõlmab grupiteraapial ja kogemusnõustamisel põhinevate teenuste elemente.

Kontseptsioon tõukus vajadusest adresseerida süvenenud nõudlust teraapia järele ja vaimse tervise spetsialistide defitsiiti. Iga uus vaimse tervise teenuse kontseptsioon peab kindlasti arvestama kulutõhususega ja ressursside säästlikkusega.

Käesolev projekt on näide selle kohta, kus ja kuidas saab sektoriteülene koostöö tegelikkuses toimida, ning projekti käigus uuritakse selleks vajalikke spetsiifilisi praktilisi tegureid, nagu näiteks rahastamine, teenuse ülesehitus ja tegevused, mida teenus hõlmab.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab Eesti arvestama ka patsientide kogemustega kui kasutamata ressurssiga, mis võiks aidata tervishoiusüsteemi koormat kergendada. Kahjuks see uurimisprojekt ja loodud uus vaimse tervise kontseptsioon ei lahenda Eesti laiemat süsteemset vajadust uute vaimse tervise spetsialistide järele.

UURIMISRÜHM

Eva Liisa Kubinyi (külalislektor, tootedisaini osakond, Eesti Kunstiakadeemia)
Meghan Lazier (külalislektor, tootedisaini osakond, Eesti Kunstiakadeemia)
Maarja Mõtus (tootedisaini osakonna juhataja, Eesti Kunstiakadeemia)
Josina Vink (disainiuurija, Oslo School of Architecture and Design)
Ruth-Helene Melioranski (disainiteaduskonna dekaan, Eesti Kunstiakadeemia)

Koostööpartnerid:
Järveotsa Perearstikeskus
Haabersti Noortekeskus
Haabersti Linnaosa Valitsus
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine
Sotsiaalministeerium
Tervisekassa

Toetajad: Tervisekassa, EKA teadusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond

Graafiline disain: Patrick Erik Zavadskis, Michael Ashley Fowler

Jaga sõpradega:

Postitas Mari Maiste
Viimati muudetud