KTI uudiskiri oktoober 2014

Seekordses uudiskirjas teavitame oktoobrikuus eesootavast ning kroonika osas kajastuvad juulist septembrini toimunud sündmused, millega on seotud Kunstiteaduse instituudi õppejõud ja tudengid. Uudiskiri levib KTI listi kaudu ja on üleval osakonna kodulehel. Oma tegemistest teavitamiseks palun kirjutage ingrid.ruudi@artun.ee.

Oktoobris toimub:

Kunstiteaduse Instituut alustab taas avatud loengute sarja. Loenguseeria “Space, media, mediation” keskendub arhitektuuri representeerimise mitmesugustele meetoditele ja vahenditele, kureerimisele ja arhitektuurile kui meediale. Seeria kõigil loengutel aktiivselt osalenud EKA tudengid võivad kevadsemestril saada valikaine ainepunkti.

Sarja avaloenguks on Columbia Ülikooli arhitektuuriprofessori Reinhold Martini ettekanne “Ülikool kui meediakompleks: teadmiste arhitektuurist“ (The University as a Media Complex: Excerpts from an Architecture of Knowledge), mis leiab aset reedel, 3. oktoobril kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Reinhold Martin keskendub Ameerika teaduspõhise ülikooli väljakujunemisele 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, võttes vaatluse alla tehnikavahendite, teadmispraktikate, institutsioonide ja esteetilise vormi vahelise suhte. Mitmesugused arhitektuursed detailid osutuvad sel viisil palju üldisematele protsessidele, mille käigus ülikoolist kujunes meediakompleks: informatsiooni talletamise, töötlemise ja vahendamise tehnikate seade. Selline infrastruktuurikeskne lähenemine lubab heita uut valgust esemelise maailma, sealhulgas hoonete, rollile ajalooliste muutuste vahendamisel. 

Prof Reinhold Martin on Columbia ülikooli arhitektuuri-, planeerimise- ja konserveerimiskooli (Graduate School of Architecture, Planning and Preservation, GSAPP) arhitektuuriprofessor ja doktoriprogrammi juht, kelle uurimisvaldkondadeks on ruumi, võimu ja esteetika suhted ning tehnoloogia kaudu vahendatud arhitektuuri kuvand. Arvukates teostes on ta uurinud arhitektuuri ja epistemoloogiat, globaliseerumise mõju linnadele ning meediaajalugu, samuti on ta arhitektuuriteooria ajakirja Grey Room üks asutajaid.

10.-12. oktoobrini toimub Kunstiteaduse Instituudis konverents Circulation, Translation, Transition, mis on võrgustiku Second World Urbanity: Between Capitalist and Communist Utopias teistkordne kokkusaamine. Arhitektuuriajaloolaste Steven Harrise ja Daria Bocharnikova algatatud võrgustiku uurimisaineseks on sotsialistlikud linnad Kuubast Jugoslaaviani ja Venemaast Hiinani, nende loomine, ehitamine, ideede liikumine ja argipraktikad. Projektis osalevate mitmesuguse taustaga uurijate eesmärgiks on kummutada ettekujutus sotsialistlikest linnadest kui hallist ja igavast keskkonnast, pakkudes mitmeplaanilisemat arusaama nende saavutustest ja piirangutest. 

Konverents leiab aset Kunstiteaduse Instituudis, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. 

16. oktoobril kõneleb avatud loengute sarjas Anton Kalgaev. Kuraator ja kultuurikriitik Anton Kalgajev on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli filosoofiateaduskonna ja 2012. aastal Strelka instituudi Moskvas, kus tema uurimisprojektiks oli rahvakunsti mõju kaasaja kultuuri arengutele. Ta on kureerinud linnaruumilistele muutustele keskendunud näitusi nagu “Uus formalism” Peterburis ja “Desorientatsioon” Samaaras (mõlemad 2010). 2014. aastal kureeris Kalgajev koos Brendan McGetricki ja Daria Paramonovaga 14. Veneetsia arhitektuuribiennaali Vene paviljoni näituse “Fair Enough”, mis pakkus pilkupüüdvaks ehitusmessiks lavastatuna iroonilise tõlgenduse vene arhitektuuri viimasest sajast aastast ja tänapäevast. Loeng pealkirjaga “Fair enough about “Fair Enough”” toimub neljapäeval, 16. oktoobril kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis. 

24. oktoobril toimub KTI rebastepidu. Täpsem info peagi!

Kroonika

8. juulil pidas Kristina Jõekalda Greifswaldi ülikoolis rahvusvahelise uurimisprojekti Baltic Borderlands avalike loengute sarjas loengu “Art History in 19th-Century Estonia? Beginnings of a Discipline and the Early Definitions of ‘Baltic’ Art”.

29.- 31. augustini osales Elnara Taidre Helsingi ülikoolis toimunud avangardi ja modernismi uuringute Euroopa võrgustiku (EAM) konverentsil “Utopia”. Elnara Taidre pidas ettekande “The Total Aesthetico-Philosophical System of Tõnis Vint: an Example of Utopian Thinking in the Soviet Estonia”.

17.-19. septembrini toimus Moskvas Venemaa Kunstide Akadeemias Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Kunstiteaduse Instituudi ühiskonverents, mis keskendus Moskva-Eesti kunstikontaktidele nõukogude perioodil. Näitusega “Juri Sobolevi saared” kaasneval konverentsil esinesid ettekannetega KTI poolt Andres Kurg (Неловкость в отношении границ. Меняющаяся среда в мультимедийной программе для конгресса ИКСИД 75), Virve Sarapik (Кибернетика и семиотика. Как приручить абстракционизм), Elnara Taidre (Художник-энциклопедист Тынис Винт и его связи с (неофициальным) русским искусством), Kädi Talvoja (Притяжение и отторжение. Московские параллели в эстонском искусствоведении), lisaks Eha Komissarov Eesti Kunstimuuseumist (Техномораль и декаданс. О сотрудничестве и эстетических взглядах Юрия Соболева и Юло Соостера). 

Ilmunud publikatsioonid

Kristina Jõekalda. “Võõra” pärandiga leppimine ja lepitamine. 1920.–1930. aastate debatid ajaloolise arhitektuuri väärtuse ja kaitse üle. – Kaljundi, Linda; Sooväli-Sepping, Helen (Toim.). Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 

Maria Jäärats. Kodanliku mineviku ja sotsrealistliku tuleviku vahel. Sotsialistliku realismi diskursuse juurutamine eesti kunstikirjutuses 1944–1948. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 1-2/2014.

Krista Kodres. Peeglid ja peegeldused: lugedes ja vaadates 19. sajandit. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 1-2/2014. 

Mari Laanemets. Reconstructing Art and Architecture. Absorbing the Legacies of Constructivism in 1970s Soviet Estonia. – Centropa, volume XIV, number 3 (September 2014).

Virve Sarapik. Sulast ja piiridest. Boris Bernstein 90. Kunstiteaduslikke Uurimusi 1-2/2014.

Elnara Taidre. Richard Kaljo. Vabagraafika Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Tallinn: EKM, 2014. 

Ilmunud kriitika

Maria Jäärats arvustas “Eesti kunsti ajaloo” 6. köidet artiklis “Mida on kunstiajalool ütelda stalinismi kohta?”, Kunstiteaduslikke Uurimusi 1-2/2014. 

Sten Ojavee arvustas Merike Estna näitust (“Suvine leitsak maalinäitusel”, Postimees 14. august 2014) ja Tõnis Saadoja näitust (“Aga mis on sellel pildil valesti?”, Arhitektuurifoto väikese poisiga – õlimaal lõuendil. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, s.a.)

Siim Preiman kirjutas omaalgatuslikust projektiruumist Rundum (“Ainulaadne ja asendamatu Rundum”, Sirp 26. september 2014). 

Ingrid Ruudi kirjutas Anders Härmi kureeritud näitusest “Must maja” (“Pilk arhitektuuri poliitilisse alateadvusse”,  Kunst.ee 3/2014) ja tegi portreeloo arhitekt Maarja Kasest (Maja 3/2014) 

Tunnustused

Tehnikadoktor Ervin Pütsepa Mälestusfondi 2014. aasta auhinna pälvis professor Krista Kodres monograafia “Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal” eest. Preemia anti üle 19. septembril kell 17 Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Žürii esimehe Mart Kalmu sõnul: “Raamat murrab tavaarusaama, et vanalinn koosneb peamiselt keskaegsetest hoonetest ja muudatustest alates 19. sajandi lõpust, tuues esile tähelepanuväärse 17.-18. sajandi vahekihistuse nii linnaruumis kui eriti majades sees. Teda ei huvita ehitised iseenesest, vaid see, kuidas majad esitlesid oma omanikku. Teisenenud arusaamad mugavusest, hügieenist, maitsest, usust, käitumisest ja esinduslikkusest koos majandusliku kandevõime ja saadaolevate teostajatega kokku moodustavad omaniku tellimuse keerulise kompleksi. Kodres uurib, kust pärinevad Tallinna kosunud eliidi ideed oma kodude kaasajastamisel ja leiab arhitektuuritraktaatidest eelkäijad tänastele kodukujundusajakirjadele. Tegu on uurija pikaaegse tööga, mille empiiriline materjal on valdavalt kogutud eelmisel sajandil. Kunstiteaduses toimunud pöörete tõttu muutus aga autori pilk ja palju on tulnud ümber mõelda, mistõttu võttis tõlgendusprotsess rohkelt aega, kuid andis värske tulemuse.”

Rootsis elanud arhitekti ja kunstiajaloost kirjutaja, tehnikadoktor Ervin Pütsepa kunstiteadusliku monograafia preemiat antakse välja 1996. aastast. Varem on selle pälvinud Mai Levin, Ants Hein, Leo Gens, Ene Lamp, Peeter Linnap, Mari Laanemets jt väljapaistvad uurijad. Tänavu juhtis žürii tööd Mart Kalm ja liikmed olid Anu Allas, Katrin Kivimaa, Kersti Markus ning Anneli Randla.

Muu

11-12 juulini kureerisid Maarin Ektermann ja Sten Ojavee Patarei Kultuuritolmu kunstiprogrammi. 

21.-25. juulil osalesid Marika Agu ja Sten Ojavee Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli “Urban Youth and Social Acceleration” vestlusringis teemal Insights on Youth and Art.

15.-16. augustil Riias NOASSi kunstikeskuses toimunud rahvusvahelisel videokunsti festivalil Waterpieces oli esindatud ka Eesti filmiprogramm, mille kureeris Sten Ojavee

11. septembrist 5. oktoobrini toimus ISFAG galeriis näitus”Ebamugavad narratiivid”, mille kureerisid Marika Agu ja Siim Preiman

22.-25. septembrini toimus Essexi Ülikooli kunstiajaloo ja –teooria professori Margaret Iverseni erikursus “The Aesthetics of Trauma”. Nädalane doktorikooli erikursus keskendus trauma ja esteetilise diskursuse kokkupuutepunktidele psühhoanalüütilise meetodi toel, analüüsides mitmesuguseid psühhoanalüüsi alustekste ja afektiivselt laetud kunstiteoseid.  

24.-27. septembrini viibis Mart Kalm ICOMOSI missioonil Hamburgis hindamaks Saksamaa taotlust esitada Speicherstadt ja Kontrohausi piirkond koos Chilehausiga UNESCO Maailmapärandi nimekirja.

Oktoobri jooksul toimub galeristide meistrikursus, mida korraldab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös KTIga. 

 

 

 

Jaga sõpradega:

Postitas Ingrid Ruudi
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur