Veebruari lõpus avalikustasid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased ja õppejõud Kohtla-Järve linnas, VKG tootmisterritooriumil asuva 1924. aastal ehitatud vana õlivabrikutorni neli taastamiskontseptsiooni. Eskiiskavandite loomiseks toimus EKA ja TTÜ üliõpilastele eraldi kursus, mida juhendasid mõlema ülikooli 7 õppejõudu arhitektuuri ja linnaplaneerimise, muinsuskaitse ja restaureerimise, sisearhitektuuri ja mööblidisaini ning TTÜ ehitusinseneri õppe osakondadest.
VKG algatuse eesmärgiks on taastada tootmisterritooriumil asuv ajalooline objekt. Keemiakontserni soov on säilitada see põlevkivitööstuse sümbolina ja rajada sinna õppe – ja turismiobjekt. 2012 oktoobrist kuni käesoleva aasta veebruarini kestnud õlivabrikutorni eskiisi koostamise kursusel osalesid 16 Kunstiakadeemia ja Tehnikaülikooli magistrandi ja tudengit. Neid juhendasid EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna külalisteadurid Maris Mändel ja Oliver Orro, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna teadur Martin Melioranski, mahulise arhitektuuri õppetooli külalisprofessor Andres Ojari, sisearhitektuuri ja mööblidisaini doktorant ja õppejõud Tüüne-Kristin Vaikla ning TTÜst professorid Karl Õiger ja Targo Kalamees. Nelja kuu jooksul tegutses neli tudengite gruppi, kes pakkusid Õlitorni taastamiseks välja neli eskiisprojekti.
TTÜ professor Karl Õigeri sõnul saaks VKG tootmisterritooriumil asuvast vanast õlivabrikutornist ajalise- ja rahalise ressursi olemasolul välja arendada ühe silmapaistvaima Eesti turismisobjekti. “Tema asukoht, arhitektuur ja ajalugu pakuvad palju ideid ja põnevust,” sõnab Õiger.
VKG plaani järgi hakkab uues tornis asuma põlevkivitööstusele pühendatud interaktiivne ekspositsioon, klass keemiatundide korraldamiseks, konverentsiruum ning vaateplatvorm, kust avaneb vaade tööstuslinnale ja VKG tootmisterritooriumile. Tudengite esitatud ideede järgi võiks kontseptsiooni täiendada ka lõburaudteega, mis viiks külastajad Kohtla-Järve kesklinnast tornini. Samuti võiks nende meelest taastada 1920-ndatel Eesti Vabariigi ajal territooriumil olnud õunapuuaia ning osaliselt vabriku põhihoone, mis sisaldaks tööstustöötajatele ja linnarahvale suunatud keskust kino ja kohvikuga.
“Kursuse puhul oli oluline lisaväärtus tudengitele see, et projektis osalesid need erialad, kes päriselus tihti kokku puutuvad, kuid paraku koolipingis mitte nii tihti kui võiks,” sõnas kursuse üks juhendajatest, EKA teadur Maris Mändel.
VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul on VKG territooriumil asuva õlivabrikutorni näol tegu ehtsa ajaloolise objektiga.
“Just see vabrik andis kunagi alguse hetkel õitsevale Eesti põlevkivitööstusele, just selle ümber formeerusid hiljem linnad ja elurajoonid. Sellepärast on VKG jaoks tähtis seda hoida ja võimalusel taastada, et ühelt poolt tutvustada Eesti inimestele meie tööstusajalugu ja teiselt poolt veelkord rõhutada seda, et põlevkivitööstus oli ja on Eesti majanduse alustala,” rõhutab ta.
„VKG ellukutsutud projekti omapära on selles, et Eesti tööstusajaloo seisukohast ühe tähtsaima allesjäänud objekti taastamisse on algusest peale kaasatud tudengid. Töö õlivabrikutorni taastamiseks jätkub suure tõenäosusega ka 2013. aastal ja ma loodan, et kahe Eesti ülikooli magistrandid ja õppejõud arendavad eskiiskavandid niikaugele, et sellest sünniks reaalsete tööde aluseks vajalik projekt,” kommenteerib Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.
Pildid ja link venekeelsele uudisele: http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/foto-v-viru-keemia-grupp-prezentovali-varianty-proekta-uchebno-turisticheskogo-obekta.d?id=65710512
Teate esialgne tekst Julia Piilmann
Teadet täiendas ja toimetas Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
Head of Communications
Estonian Academy of Arts