KVI uudiskiri, mai 2020

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised märtsist maini 2020. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee.

Sündmused

Märtsi alguses ilmus koguteose “Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis annab ülevaate 19. sajandi keskpaiga ja teise poole kunstist ja arhitektuurist Eestis. 4. köite koostaja on Juta Keevallik, sarja peatoimetaja professor Krista Kodres. Raamatu esitlus lükati eriolukorra tõttu edasi ja toimub siis, kui üldine olukord seda taas võimaldab. Vt ka Indrek Targa intervjuud köite toimetaja Juta Keevallikuga, “Paljud Eesti kunstiajaloo olulised teemad on seni läbi uurimata” (Eesti Päevaleht, 23. III 2020).

Pandeemia tõttu 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorrast tingitult lükkusid edasi paljud kevadeks ja suveks planeeritud KVI ettevõtmised ja rahvusvahelise mõõtmega üritused, sh aprillis toimuma pidanud õppereis Portugali, uurimisseminarid jm. Koostöös KKEKiga korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” jätkub praeguste plaanide kohaselt järgmisel õppeaastal. Ka juunis KVI kaaskorraldamisel EKAs toimuma pidanud Euroopa Esteetikaühingu (ESA) aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse.

26. märtsil kuulutas AABS (Association for the Advancement of Baltic Studies) välja oma 2020. aasta grandid ja stipendiumid. KVI teaduri Kädi Talvoja uurimisprojekt “Nõukogudeaegsed Balti kunstitriennaalid ja suured rahvusnäitused Moskvas” pälvis AABSi tõusva teadlase grandi. Õnnitleme!

30. märtsil peeti KVI tavakohane magistrikonverents esmakordselt veebikonverentsina. Ettekannetega esinesid Annika Üprus (“Teekond produtsendist kuraatoriks”), Gerli Mägi (“Kuus “Krati” lavastust arhiivides – stsenograafia jäädvustuse õppetunnid”), Rahel Aerin Eslas (“Tõde maalikunstis ja seda mõjutavad tegurid Denis Diderot’ järgi”), Laura Rajala (“Kunsti vahendamine nägemispuudega inimestele”) ja Maria Ravaev (“Ökofeminismist”).

Mais avas KVI oma koduleheküljel uue teemajaotuse “KVI eriolukorras”, mis on mõeldud toetama pandeemia ajal KVI tavapärast tegevust oma eriala tutvustamisel ning kunsti-, arhitektuuri- ja disainiteadmiste vahendamisel laiemale publikule. KVI õppejõud ja teadurid jagavad veebilehe vahendusel nii võimalikele sisseastujatele kui kõigile teistele huvilistele oma mõtteid ja kogemusi kunstiteadlasena töötamisest ning pakuvad lugemiseks ja vaatamiseks välja oma tekste, videoloenguid ja näituste kuraatorituure, toimetades sedasi kunstiteaduse soovijatele koju kätte. Eriolukorra veebilehe panid kokku Margaret Tali ja Mari Laaniste.

Värskelt on valminud ka rahvusvahelise uurimus- ja vahetusprojekti “Vahendades ebamugavat minevikku” ingliskeelne koduleht. Projekti kuraatoriteks on KVI teadur Margaret Tali ja Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest. See tegeleb Baltimaade 20. sajandi ajaloo tumedama poole avamisega, asetades selle laiemasse geopoliitilisse konteksti, arvestades seejuures ka vähemuskogukondade perspektiiviga. Koduleht koondab ülevaadet toimunud tegevustest, intervjuusid projektile kaastööd teinud teoreetikute, kunstnike ja kuraatoritega ning ilmunud esseid. Samuti jagatakse lisainfot näituse “Keeruline minevik. Jagatud maailm” (“Difficult Pasts. Connected Worlds”) kohta, mis lükkus seoses eriolukorraga edasi ja toimub novembris 2020 Läti Kunstimuuseumis. Kuna näituseks on valminud mitmed uued tööd, siis jagab koduleht ka karantiini tingimustes läbi viidud intervjuusid, milles kunstnikud Paulina Pukyte, Quinsy Gario, Jörgen Gario, Lia Dostlieva, Andrii Dostliev, Vika Eksta ja Ülo Pikkov räägivad lähemalt oma näitusele kaasatud töödest.

22. mail avati KUMUs Ando Keskküla retrospektiivnäitus “Tehnodeelia ja tegelikkus”, mille kureeris Anders Härm. Näitus tutvustab Keskküla loomingut kahe keskse motiivi kaudu, ühelt poolt tegeles ta läbi mitme aastakümne kunsti ja tegelikkuse suhetega ning teisalt tehnoloogia mõjudega nii kultuurile kui ka inimesele ja tema tajudele. Näitust saadab ka mahukas kataloog, mille koostas Anders Härm, tekstide autorid on Anders Härm, Mari Laanemets ja Eric Kluitenberg. Vt ka näituse kuraatorituuri ja Indrek Targa intervjuud Anders Härmiga Eesti Päevalehes: “Ando Keskküla huvitas, kuidas inimeste tajudega manipuleeritakse” (26. V 2020).

Personaliuudised

19. mail toimunud EKA senati istungil nimetati professor David Vseviov, alates 1986. aastast EKAs töötanud, armastatud ja lugupeetud ajalooõppejõud, emeriitprofessoriks.

Mais jõudsid EKAs lõpule 2020. aasta korraliste õppejõudude valimised. KVI kultuuriajaloo professoriks valiti Linda Kaljundi, kes on pälvinud doktorikraadi 2016. aastal Helsingi Ülikoolist ning töötanud TLÜ humanitaarteaduste instituudis dotsendi ja teadurina, samuti KUMU kunstimuuseumis külaliskuraatorina.

KVI ja üldteooriaainete keskuse lektoriks valiti Liisa-Helena Lumberg.

Kroonika

Kristina Jõekalda salvestas video “Insights on life in Estonia during the Covid-19 pandemic” Greifswaldi Ülikooli loodud veebiplatvormile, kus võrreldakse Läänemeremaade teadlaste kogemusi pandeemia-aegsest töö- ja elukorraldusest.

Aprilli alguses valmis Flo Kasearu isikunäituse “Ohustatud liigid” videotuur. Näitus Tartu Kunstimuuseumis jõudis enne eriolukorra kehtestamist olla külastajatele lahti vaid paar nädalat. Videotuuri viib läbi KVI doktorant, näituse korraldamisel assistendi ja konsultandina töötanud Hanna-Liis Kont ja selle on filminud Johan Huimerind. Videole on lisatud ka eesti- ja ingliskeelsed subtiitrid.

KVI magistrant Reigo Kuivjõgi korraldas aprillis virtuaalse kunstioksjoni, millega koguti raha Saaremaa haigla toetuseks..

Mari Laaniste pidas 21. aprillil KVI, TLÜ TÜHI ja TÜ uurijaid koondava kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma veebiseminaril ettekande “Kus asub “Hukkunud Alpinisti” hotell?”.

KVI tudeng Grete Tiigiste võitis TalveAkadeemia 2020 lühiartiklite konkursi tööga “Arhitekt Karl Burmani projekteerimispõhimõtete muutumine juugendstiilist funktsionalismi”.

Publikatsioonid ja kriitika

Tiina Abel (2020). Biidermeierlikust realismist naturalismini. – Eesti kunsti ajalugu 4. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2020, lk 31–80.

Tiina Abel (2020). Natuuriläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond. – Eesti kunsti ajalugu 4. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2020, lk 81–122.

Anders Härm (2020). Tehnodeelia ja tegelikkus / Ando Keskküla. Reality and Technodelics. – Anders Härm (toim.), Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum, lk 10–48 / 48–78.

Katrin Kivimaa (2020). Not A Woman from Everyday Life, but A Creative Initiator: The Early Diaries of Karin Luts. – Tiina Abel, Anu Allas (Ed.), Creating the Self. Emancipating Woman in Estonian and Finnish Art (lk 85−101). Estonian Museum of Art.

Maria Helen Känd (2020). Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna.Postimees, 26. II.

Mari Laanemets (2020). Leida ennast ümbritsevas keskkonnas. Ando Keskküla redaktsioonid / Discover Yourself in Your Environment. Ando Keskküla’s Revisions. – Anders Härm (toim.), Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum, lk 79–107 / 112–143.

Kati Ots (2020). Kunstiakadeemia galerii – kellele ja milleks?Sirp, 8 V. (NB! Teksti täismahus versioon on loetav EKA koduleheküljel.)

Kädi Talvoja (2020). Official Art Becoming Resistance. Adopting the Discourse of Dissent into Estonian Art History Writings. – Noemi de Haro García, Patricia Mayayo, Jesús Carrillo (eds.). Making Art History in Europe After 1945. (Studies in Art Historiography). Routledge, pp. 212–227.

Grete Tiigiste (2020). Tudeng teadusmasinas. – Müürileht, mai.

Esinemised meedias ja muu loome

Toomas Kall (2020). Humans, not eras, are either boring or compelling. Interview with David Vseviov. – ELM, no. 1, pp. 6–13.

David Vseviov (2020), Autobiography: The First Two Weeks [Excerpt translated by Adam Cullen]. – ELM, no. 1, pp. 14–17.

Jaga sõpradega:

Postitas Mari Laaniste
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur