EKA, TLÜ ja TÜ ühisseminaril Purdi mõisas
Uudiskiri annab ülevaate KVI töötajate ja õppurite tegemistest suvel ja uue õppeaasta alguses. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee.
Sündmused
KVI korraldas koostöös Bambergi ülikooliga 5.–9. augustil EKAs ja Ravila mõisas doktorantide ja noorteadlaste suvekooli “German Heritage in Eastern Europe. Comparing Narratives, Finding New Perspectives” (“Saksa pärand Ida-Euroopas. Võrreldes narratiive, otsides uusi perspektiive”). Suvekooli eesmärk oli arutleda, kellele aastasadade tagune pärand ikkagi kuulub, kes selle eest hoolitsema peaks, kuidas seda rahvusliku narratiivi taustal on mõtestatud jne. Osales 20 erineva taustaga teadlast Euroopast, Venemaalt ja USAst, peaesinejateks olid prof. Gabi Dolff-Bonekämper (Technische Universität Berlin); prof. Jörg Hackmann (University of Szczecin; University of Greifswald) ja prof. Krista Kodres (EKA KVI). Esinesid ka mitmed TLÜ ning EKA õppejõud, sh dr. Anneli Randla, dr. Eva Näripea, Oliver Orro. Suvekooli KVI-poolne peakorraldaja oli Kristina Jõekalda, Bambergi ülikooli poolt dr. Stephanie Herold.
9.−12. septembril külastas KVI kutsel EKAt Poznanis asuva Adam Mickiewiczi ülikooli professor Ewa Domanska, kes pidas Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames doktorantidele sarja seminare koondnimega “How to Theorize Art Today?”
KVI õppejõud ja magistrandid osalesid uues ülikoolidevahelises ühisalgatuses: 30. septembril ja 1. oktoobril toimus Purdi mõisas TÜ ja TLÜ kunstiajaloo ning EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning muinsuskaitse ja konserveerimise magistrantide ühisseminar. KVId esindasid Kristina Jõekalda ja Anu Allas, ettekannetega esinesid KVI magistrantidest Laura Rajala ja Gerli Mägi.
16. oktoobril alustas uut hooaega KVI ja KKEKi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng”. Esimesteks esinejateks olid Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Soome kunstnikerühmitusest Mustarinda, mis peab omanimelist, loodussäästu ja kestlikkuse põhimõtteid järgivat kunstiresidentuuri. Loeng kandis pealkirja „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“.
Personaliuudised
Septembrist täidab KVI juhataja kohuseid Kristina Jõekalda, professor Virve Sarapikul on vaba semester.
KVI kollektiivi on lisandunud uus teadur Margaret Tali, kes alustas septembrist uuringuid Mobilitas Pluss järeldoktorandina (tegemist on Eesti Teadusagentuuri toetusega välisriigis doktorikraadi kaitsnud teadlastele, kes soovivad järeldoktorantuuri läbida Eesti ülikooli juures). Oma uurimisprojektis keskendub Margaret Tali transkultuurilise mälu diskursustele Baltimaade visuaalkultuuris, võttes vaatluse alla küsimuse, kuidas Baltimaade 21. sajandi visuaalkunstis, dokumentaalfilmides ja näitustel on vahendatud ebamugavaid teadmisi Teise maailmasõja mäletamise kohta. Projekti EKA-poolne juhendaja on professor Virve Sarapik.
Eesti Teaduste Akadeemia on esitanud Eva Näripea EKA nõukogu uue koosseisu liikmeks, mistõttu ei saa ta jätkata tööd KVI teadurina. Augustiga lõppes tööleping teadur Johannes Saarel.
Kroonika
Elise Eimre ettekanne “Cinematic Mapping of Otherness Through Rural Provinces of Baltic Countries” pälvis parima ettekande auhinna (Best Paper Award) 15.-16. juulil Cambridge’i ülikoolis toimunud konverentsil “Applied Research International Conference on Social Science and Humanities 2019 Cambridge”. Lisaks pidas ta 27. juulil ettekande “Affinity Over Facts: The Pictorial Wars of Cinema” samuti Cambridge’i ülikoolis toimunud konverentsil “Narratives of Temporality: Continuities, Discontinuities, Ruptures”.
18. septembril esitles Mari Laanemets New Yorgi galeriis GRIMM enda toimetatud raamatut “Abstraction as an Open Experiment” (“Abstraktsioon kui avatud eksperiment”, Tallinn: Lugemik 2019), milles erinevad autorid võtavad kokku 2018. aastal Kunstihoones toimunud samanimelisel näitusel kajastatud teemad. 20. septembril tutvustas Mari Laanemets raamatut ka messil New York Art Book Fair.
Mari Laaniste aitas kaaskuraatorina korraldada 16. augustil Vilniuses Leedu kunstnike liidu galeriis avatud Balti riikide ühisnäitust “Baltijos iliustracija. Komiksai #3”. Leedu meedias ulatuslikult kajastatud näitust eksponeeritakse hiljem ka Kaunases ja Klaipedas. 13.−15. septembril osales Mari Laaniste Brüsseli rahvusvahelisel koomiksifestivalil, astudes 13. septembril üles paneelvestluses “Curating Comics Exhibitions” ning modereerides 15. septembril Eesti animaatorite vestlusringi “A Sense of Unease: Creating Spooky Atmospheres in Comics and Animation”. 22. oktoobril esines Mari Laaniste Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminaril „Laps kirjanduses 7“, kõneldes ettekandes “Pildi veetlus” illustratsioonist lasteraamatutes.
Eva Näripea esines 8. juunil ettekandega Austria filmimuuseumis toimunud festivalil “Orphans Film Symposium: Radicals!” (6.−8. VI 2019), tutvustades Päratrusti filme “Kalkar” (1980) ja “Tsaar Muhha” (1981). 11. septembril pidas Ajaloomuuseumi filmimuuseumis lühiloengu Herbert Rappapordi filmist “Valgus Koordis” (1951). 19. septembril esines Eva Näripea Vilniuses toimunud konverentsil “Cooperation and Co-creativity in/between Cinemas of the Baltic Sea Region” (19.−20.9.2019) ettekandega “Cinema and the Geography of International Co-operation: Transnational Spaces in Marek Piestrak’s The Test of Pilot Pirx (Test pilota Pirxa, 1978)”.
Krista Kodres osales 26.−28. septembril Läti Kunstiakadeemia Kunstiajaloo instituudi korraldatud konverentsil “The Migration of Artists and Architects in Central and Northern Europe 1560−1900”, esinedes ettekandega “Early Modern Period Artistic Internationalism: Migrating to Tallinn/Reval” ja osaledes ka konverentsi kokkuvõtvas paneelvestluses.
Virve Sarapik osales 21.−26. juulil Belgradis toimunud 21. rahvusvahelisel esteetika kongressil “ICA 2019. Possible Worlds of Contemporary Aesthetics: Aesthetics Between History, Geography and Media” ning esines seal ettekandega “Realism as a tradition, realism as an innovation”. Samuti osales ta CIHA (International Committee of the History of Arts) 35. kongressil “MOTION: Transformation”, mis toimus 1.−6. septembril Firenzes, ning esines seal ettekandega “In-between: Image, picture, and sound-picture”.
Epp Lankots osales 24.−26. juulil Kurtnas toimunud TLÜ TÜHI korraldatud sümpoosionil “The Soviet otherwise: Affects, margins, and imaginaries in the Late Soviet era”, ettekandega “Leisure spaces of urbanized socialist ‘summerfolk’ − from summer cottages to company holiday home”. Ühtlasi tegi ta õppejõuna kaasa samanimelises suvekoolis.
Publikatsioonid ja kriitika
A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades [Sotsrealistlik ajalugu? Kunstiajalookirjutus sõjajärgsetel kümnenditel]. Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim). (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag, 2019, 280 lk.
Kristina Jõekalda (2018). Cherished and Perished Monuments: Some 19th-Century Cases of Renovation in the Baltic Heimat. – Stephanie Herold, Anneli Randla, Ingrid Scheurmann (toim). Re-Nationalisierung oder Sharing Heritage? Wo steht die Denkmalpflege im europäischen Kulturerbejahr 2018? (Veröffentlichungen des Arbeitskreises Theorie und Lehre der Denkmalpflege e.V. 28.) Holzminden: Verlag Jörg Mitzkat / Heidelberg: arthistoricum.net, lk 32–41.
Katrin Kivimaa (2019). Naised, kes ei mahtunud raamidesse. − Sirp, 26. VII. (Anna-Stina Treumundi näitusest Fotografiskas.)
Katrin Kivimaa (2019). Jõuline naiseks olemise väljendus . − Postimees, 29. VIII. (Kate Lyddoni ja Angela Maasalu ühisnäitusest “Throbwerk”.)
Krista Kodres (2019) Architekturgeschichte und Kulturerbe in Estland. Eine wechselseitige Beziehung − Stephanie Herold, Anneli Randla, Ingrid Scheurmann (toim). Re-Nationalisierung oder Sharing Heritage? Wo steht die Denkmalpflege im europäischen Kulturerbejahr 2018? (Veröffentlichungen des Arbeitskreises Theorie und Lehre der Denkmalpflege e.V. 28.), lk 20−29.
Krista Kodres; Kristina Jõekalda (2019). Introductory Remarks to Socialist Art History: On Formulating the Soviet Canon. − Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim). A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte; 9), lk 11−35.
Hanna-Liis Kont (2019). “Sõna saab kunstnik”. Kuraator tegi muuseumist mänguväljaku. − Eesti Päevaleht, 8. X.
Abstraction as an Open Experiment. Dóra Maurer, Sirje Runge, Falke Pisano, Zofia Kulik. Mari Laanemets (toim). Tallinn: Lugemik, 2019.
Mari Laanemets (2019). Abstraction as an Open Experiment. − Mari Laanemets (toim). Abstraction as an Open Experiment. Dóra Maurer, Sirje Runge, Falke Pisano, Zofia Kulik. Tallinn: Lugemik, lk 205−224.
Mari Laaniste (2019). Vanamees ja lüps. − Sirp, 11. X. (Animafilmi “Vanamehe film” arvustus.)
Matas Šiupšinskas; Epp Lankots (2019). Collectivist Ideals and Soviet Consumer Spaces: Mikrorayon Centers in Vilnius, Lithuania and Tallinn, Estonia. − Hess, Daniel Baldwin; Tammaru, Tiit (Toim). Housing Estates in the Baltic Countries: Legacy of Central Planning in Estonia, Latvia, and Lithuania. Springer, lk 301−320. (Vaba juurdepääs.)
Eva Näripea (2019). Screening Space in Film Adaptations of Estonian Historical Fiction: “The Last Relic” (1969) and “Between Three Plagues” (1970). − Culture Crossroads: Journal of the Research Centre at the Latvian Academy of Culture, kd 14, lk 81−91.