Sisearhitektuuri magistrandid lõpetasid äsja kümnepäevase magistristuudio sisearhitekt Tom Callebauti ja prof Tüüne-Kristin Vaikla kaasjuhendamisel.
Sissejuhatuseks analüüsisid tudengid pika ajalooga püha ruumi, uue püha ruumi loomise ning püha ja profaanse ruumi üksteisega läbi põimimise näiteid ja problemaatikat, mõtestasid sisearhitekti rolli püha ruumiga töötamisel ning küsisid, milline on aastal 2021 püha ruumi roll ja milline on püha ruumi roll Eestis – ning küsisid, mis neid endid liikuma paneb ja liigutab. Õppemeetodiks valitud research by design ehk teisisõnu praktikapõhine uurimus aitas sisearhitektuuritudengitel disainprotsessi läbi tehes uusi vaatenurki avastada.
Magistristuudio praktiline osa oli jagatud kaheks: Esna mõisa tundlikus atmosfääris suhestusid tudengid oma privaatse ruumiga, otsides sisemist motivatsiooni ehk tõukejõudu, mis igaüht isiklikult puudutab, mille abil mõisa kabeliruumi taaselustada. Teine pool magistristuudiost tõi tudengid tagasi linna, kus Tallinna linnaruumis otsiti avalikus ruumis kohta, kus õnnestuks kokku põimida püha ja profaanne ruum, et luua uute väärtustega, helde ruum. Tudengid visandasid ideid joonistades õhku ja õhuga ning töötasid lõpuks savis, mis andis piirideta vabaduse unistada.
Tom Callebaut on ruumiuurija ja sisearhitekt. Ta on seotud KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnaga ja ta töötab Brugges oma disainibüroos tc plus. Praktikuna paeluvad Tomi ruumi ja muutumisprotsesside vastastikused jõud: ta näeb iga tegevust vastastikuse suhtlemisena ning sellest tõukub ka tema uurimus „Helde ruum, liikuva maailma põimuv kontseptsioon”. Tom on veendunud, et kunagi inimkonna ajaloos pole meil olnud nii palju teadmisi, kogemusi ja ressursse, et muuta planeet kõigi jaoks paremaks paigaks. Meil napib vaid usaldust ja kujutlusvõimet, et seda teha.
Pealkirja “Püha ruum” alla koonduva stuudio ülevaatust käis kaameraga jäädvustamas Anna Aurelia Minev.